1.Jätta Harju Maakohtu 16. aprilli 2015. a otsuse lõppjäreldus muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi ja täpsustades maakohtu otsuse resolutsiooni.
2.Lugeda Harju Maakohtu 16. aprilli 2015. a otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt: „1. Rahuldada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi osaliselt.
2.Tunnustada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõuet 4 932.30 eurot PankrS § 153 lg 1 p 3 järgu nõudena NK (pankrotis) pankrotimenetluses.“
4.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud
OSAÜHINGU
MARKETPROJEKT kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) esitas 14.10.2014 Harju Maakohtule hagi Cindro Invest OÜ, OSAÜHINGU MARKETPROJEKT ja JT vastu nõude tunnustamiseks NK (pankrotis) pankrotimenetluses. Hageja palus tunnustada Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõuet 4 932,30 eurot II järgu nõudena NK pankrotimenetluses ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on Harju Maakohtu 02.04.2014 otsusega kuulutatud välja NK pankrot. Juhindudes PankrS §-dest 93, 94 ning § 153 lg 1 p-st 2 esitas Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti kaudu 14.07.2014 NK pankrotimenetluses nõudeavalduse nr 13-12/2186-1 koos nõude suurust kinnitavate dokumentidega. Maksuhaldur palus lugeda Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu NK pankrotimenetluses võlausaldajaks 4 932,30 euro nõudes ning tunnustada maksuvõla nõuet II rahuldamisjärgus. 15.09.2014 toimus NK pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Koosolekul esitasid maksuhalduri nõudele vastuväited võlgnik NK ning võlausaldajad Cindro Invest OÜ, OSAÜHING MARKETPROJEKT ja JT, mistõttu maksuhalduri esitatud nõue jäi nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata.
3.Hageja selgitas, et tal on NK pankrotimenetluses nõue tulenevalt võlgniku enda poolt esitatud maksudeklaratsioonist, mille täitmisel oli NK kohustatud esitama õigeid andmeid. Deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuste tõttu on võlgnikul maksuvõlg 4 932.30 eurot. Nimetatud maksukohustuses sisaldub intress summas 501,01 eurot. Väljaandes Ametlikud 2(6)
Tsiviilasi nr 2-14-59000 Teadeanded avaldati NK pankrotiteade 02.04.2014. NK pankrotimenetluses möödus nõudest teatamise tähtaeg 02.06.2014. Maksukohustuslaste registri andmetel puudus seisuga 02.06.2014 NK-l maksuvõlg. Maksuhaldur esitas nõude 14.07.2014 ning palus tähtaja ennistamist põhjustel, et pärast pankroti väljakuulutamist esitas NK 2012. aasta perioodil FIDEK’i Maksu- ja Tolliametile 27.06.2014, mille alusel tekkis NK-le juurdemakse.
4.OSAÜHING MARKETPROJEKT vaidles hagile vastu, palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja arvates on hagi võetud menetlusse valesti, kuna hageja on esitanud kaks sama esemega tuvastuhagi (sh tsiviilasjas nr 2-14-57949 nõudes 15.09.2014 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist osas, milles jäeti ennistamata taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks ning nõude esitamise tähtaja ennistamist). Pankrotimenetluses kaitsmiseks esitatud nõude tunnustamise hagimenetluses ei saa otsustada teise rahuldamisjärgu tunnustamise üle erinevalt võlausaldajate üldkoosoleku otsusest, mis on kehtiv.
5.07.04.2014 tegi hageja võlgnikule korralduse, kohustades esitama parandatud andmetega 2012. aasta tuludeklaratsiooni. Võlgniku seletuse kohaselt helistas talle korduvalt hageja vanemspetsialist AM, kes nõudis dokumente ja tuludeklaratsiooni parandamist. Vastavalt korduvatele pöördumistele hagejale esitati 2013. aasta jooksul kõik asjakohased andmed nii elektrooniliselt kui ka isiklikult paberkandjal Endla tänava teenindusbüroos. 2014. aasta aprillikuus ilmus võlgnik Lõõtsa tänava teenindusbüroosse, samuti teavitati pankrotist hagejat, kes oli keeldunud deklaratsiooni parandamise vormistamisest võlgniku piiratud teovõime tõttu. Hageja ei teinud maksemenetluses võlgnikule makseotsust 2013. aastal ega ka 2014. aastal, kuid esitas pankrotimenetluses haldurile nõudeavalduse alles 17.07.2014 ehk ilmselge hilinemisega.
6.Kostjad Cindro Invest OÜ ja JT ei esitanud vastuväiteid hagile. Maakohtu otsus
7.Harju Maakohtu 16.04.2015 otsusega tunnustati Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõuet 4 932,30 euro suuruses PankrS § 153 lg 1 p 3 järgu nõudena NK (pankrotis) pankrotimenetluses. Tsiviilasja menetluskulu (riigilõiv) jäeti võrdsetes osades kostjate kanda ja mõisteti välja kostjalt Cindro Invest OÜ 100 eurot, kostjalt OSAÜHINGULT MARKETPROJEKT 100 eurot ja kostjalt JT-lt 100 eurot Eesti Vabariigi kasuks.
8.Maakohtu põhjenduste kohaselt näeb PankrS § 106 lg 1 näeb ette, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi on Harju Maakohtule esitatud 14.10.2014.
9.Kohus leidis, et kostja II vastuväide kohtu tegevusele hagi menetlusse võtmisel on põhjendamatu. TsMS § 3 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus pöörduda kohtusse seaduses sätestatud korras oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Asjaolu, et hageja on esitanud ka üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise avalduse, ei välista nõude tunnustamiseks hagi esitamist. Seega ei ole kostja vastuväide asjakohane. Hageja on vaidlustanud 15.09.2014 üldkoosoleku otsuse osas, milles jäeti ennistamata taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2015 otsusega jäi Harju 3(6)
Tsiviilasi nr 2-14-59000 Maakohtu 14.11.2014 otsus muutmata, nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud. Kohtu infosüsteemi andmetel on kohtuotsus 11.04.2015 jõustunud. Seega on hageja nõude esitamise tähtaeg jäänud ennistamata ja kohus hindab nõude aluseks olevaid dokumente PankrS § 153 lg 1 p 3 lähtuvalt, mitte teisest punktist.
10.Kohus leidis, et hageja nõue on tõendatud ja kuulub tunnustamisele kui tähtaegselt esitamata nõue PankrS § 153 lg 1 p 3 alusel. Hageja nõuet kinnitab võlgniku 27.06.2014 esitatud füüsilise isiku tuludeklaratsioon 2012. aasta eest, mille alusel on arvestatud tekkinud juurdemakse ning võlgnetavatelt summadelt arvestatud intresside summa 501,01 eurot. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kostja II on väitnud paljasõnaliselt, et deklaratsioon ei ole maksunõude aluseks. Kostjatel on TsMS §-st 5 lg 1 ja 199 lg 1 p 5 tulenevalt võrdne õigus hagejaga tõendeid esitada. Kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (RKTKo 3-2-1-137-07 p 13). Kohus leidis, et hageja on nõude kujunemist piisavalt põhjendanud (tl 28). PankrS § 102 lg 2 kohaselt, kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
11.TsMS § 162 lg 1, 2 ja 3 alusel jättis kohus kõik menetluskulud kostjate kanda. Hageja on TsMS § 145 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Hageja on 27.03.2015 maakohut teavitanud, et tal puuduvad menetluskulud. Kostja ei ole esitanud menetluskulude suuruse kohta tõendeid. Kuna kohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostjate kanda, mõistis ta TsMS § 179 lg 1 alusel tasumata riigilõivu kostjatelt välja mõista riigituludesse Eest Vabariigi kasuks. Riigilõivu TsMS § 132 lg 1 ja RLS § 59 lg 4 suuruseks on 300 eurot ning TsMS § 165 lg 1 alusel vastutavad kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. Apellatsioonkaebus
12.OSAÜHING MARKETPROJEKT esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, või alternatiivselt, saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kohus on kohaldanud valesti materiaalõigusnorme ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Otsus on ebaselge, maakohus ei ole arvestanud menetluse dispositiivsuse printsiibiga, väljunud asja lahendamise piiridest ja teinud üllatusliku otsuse.
13.Maakohus tunnustas hageja nõuet PankrS § 153 lg 1 p 3 järgu nõudena, samas kui hageja taotles tunnustada nõuet teise rahuldamisjärgu nõudena juhindudes PankrS § 153 lg 1 p-st 2. Hagiavalduses ei ole märgitud alternatiivselt tunnustada nõuet muus kui teises rahuldamisjärgus. Nii maakohus kui ka menetlusosalised on ühetaoliselt selgelt saanud aru, et hagiavalduses taotletakse nõude tunnustamist teises rahuldamisjärgus. Kohus on otsuse põhjenduste p-s 10 põhjendanud, miks nõuet ei saa tunnustada teises rahuldamisjärgus. Järelikult oleks kohane lahend hagi jätta rahuldamata. Kohtuotsuse resolutsioonis ei ole lahendatud nõude tunnustamist teises rahuldamisjärgus. Selle asemel maakohus on üllatuslikult teinud lahendi justnagu oleks ikkagi hagi rahuldatud ja vastavalt hagile nõuet tunnustatud kolmandas rahuldamisjärgus. Maakohus ei ole selgitanud, et kas hageja on oma hagi muutnud.
14.Maakohus ei ole ka arutanud pooltega tõendamiskoormist, vaid üllatas taolise arutlusega pooli alles kohtuotsuses. Hageja ei esitanud tõendeid, mistõttu kostja ei pidanudki esitama omapoolseid tõendeid (RKTKo 3-2-1-53-10, p 13; 3-2-1-137-07, p 13). Maakohus on jätnud täielikult põhjendamata, mis alusel ja millele tuginedes nõustuti hagejaga ning miks ei 4(6)
Tsiviilasi nr 2-14-59000 nõustutud kostjaga. Hageja ei ole tõendanud, et hageja ees oleks tekkinud kas mingist seadusest või lepingust tulenevaid kohustusi, mis on käesoleva ajani täitmata, millest lähtuvalt oleks hagejal õigus esitada nõue. Kohtuotsuses ega ka hagiavalduses ei ole ühtegi viidet materiaalõiguse normile ega tõendatud üldse mistahes õigussuhet võlgnikuga.
15.Hagi on tõendamata. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et deklaratsioon või selle parandus ei ole piisav ega usaldusväärne tõend. Deklaratsioon ja selle parandus kinnitab hoopis vastupidist ehk vastuolusid teineteist välistavates tõendites. Deklareerimine on kohustuslik, kuid deklareerimata jätmine ei tähenda maksunõude tekkimata jätmist ja puudumist. Ka ei ole esitatud deklaratsioon ise maksunõude tekkimise faktiline ega õiguslik alus. Deklaratsioon on deklaratiivne ehk informatiivne. Deklaratsioon ei oma konstitutiivset ehk kehtestavat jõudu. Deklaratsiooni aluseks on kindlad tehingud, tehingute olulised tingimused, nende täitmise asjaolud ja vastav arvestus. Kostjal ega kohtul ei ole võimaldatud tutvuda taolise materjaliga ja kontrollida ühegi tehingu tegemist, olulist tingimust, täitmist, vastavat arvestust, kohast maksuseaduse kohaldamist. Samal põhjusel ei teinud hageja maksuotsust ega esitanud pankrotimenetluses õigeaegselt nõudevaldust.
16.Maakohtu otsus on vastuolus hageja esitatud samasisulise hagi kohta tsiviilasjas 2-14-57949 tehtud 14.11.2014 kohtuotsusega, mille kohaselt maksuotsus ega nõudeavaldus ei eelda esitatud tuludeklaratsiooni või selle parandust. Võlgnik ei tohi võtta kohustusi pärast pankrotimäärust ega ajutise halduri nimetamisel kohaldatud käsutuskeeldu. Nimetatud piirangu rikkumisega kaasneb vastava tehingu tühisus. Seega, maakohus ja hageja on tuginenud võlgniku deklaratsioonile, mis on tühine. Vastustaja seisukoht
17.Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Samuti palus hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb jätta muutmata, kuid kolleegium peab vajalikuks muuta ja täiendada maakohtu otsuse põhjendusi ja täpsustada otsuse resolutsiooni (TsMS § 657 lg 1 p 21). Maakohus on õigesti leidnud, et Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõuet 4 932.30 eurot tuleb NK (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 3 järgu nõudena. Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täpsustada, märkides, et hagi rahuldatakse osaliselt (vt käesoleva otsuse p 19). Samuti tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada, selgitades nõudeavalduse aluseks olnud NK deklaratsiooni tähendust (vt käesoleva otsuse p 20). Ülejäänud osas nõustub kolleegium maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. OSAÜHINGU MARKETPROJEKT apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
19.Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et kuna Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõue oli esitatud hilinenult ja selle esitamise tähtaega ei ennistatud, oleks maakohus pidanud jätma hagi rahuldamata, sest hagis taotleti nõude tunnustamist teise järgu nõudena vastavalt PankrS § 153 lg 1 p-le 2. Pankrotimenetluses ei ole ilma nõudeta selle rahuldamisjärgul tähendust. Nõude rahuldamisjärgu tunnustamise nõue ei ole iseseisev nõue, mille kohus peaks otsuse resolutsioonis eraldi lahendama TsMS § 442 lg 5 järgi, kui kohus nõuet ei tuvasta. Seega saab esitatud asjaoludel jätta nõude tunnustamise hagi rahuldamata vaid juhul, kui kohus kohus leiab, et hagejal puudub pankrotivõlgniku vastu nõue, mistõttu puudub alus tunnustada ka nõude rahuldamisjärku. Kui kohus jõuab aga järeldusele, et hagejal on 5(6)
Tsiviilasi nr 2-14-59000 pankrotivõlgniku vastu nõue, siis tuleb kohtul anda hinnang, millises rahuldamisjärgus nõuet tunnustatakse ning hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Seega oli käesoleval juhul õige tunnustada Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) nõuet 4 932,30 eurot PankrS § 153 lg 1 p 3 järgu nõudena NK (pankrotis) pankrotimenetluses. Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb muuta ja märkida, et hagi rahuldatakse osaliselt.
20.Ebaõige on ka OSAÜHINGU MARKETPROJEKT väide, et hageja ei ole tõendanud, et NK-l oleks hageja ees tekkinud seadusest või lepingust tulenevaid kohustusi, millest lähtuvalt oleks hagejal õigus esitada nõue. Maksu- ja Tolliametil ei ole võimalik esitada võlgniku tuludeklaratsiooni aluseks olevaid dokumente, kui võlgnik neid ise maksuhaldurile ei esita. Maksukorralduse seaduse § 82 sätestab, et maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest, maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Seega ei ole õige apellatsioonkaebuses esitatud väide, et deklaratsioon ei ole nõude tekkimise alus, vaid üksnes informatiivne andmeallikas. NK-le anti ka võimalus deklaratsiooni parandamiseks, kuid ta ei teinud seda. Paljasõnaline on ka apellandi väide, et deklaratsioon oleks tühine.
21.Maakohtu otsuse muutmata jätmise tõttu tuleb jätta muutmata ka maakohtu määratud menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 3). Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta OSAÜHINGU MARKETPROJEKT kanda (TsMS § 171 lg 1). Kuna maakohtule ei esitatud menetluskulude nimekirju ja maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, siis ei määra menetluskulusid rahaliselt kindlaks ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Selguse huvides esitab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muudetud kujul.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.