Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
16.04.2015 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi
Hagi hind maakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Liili Lauri Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi XXXOÜ, XXX OÜ ja XXXvastu nõude tunnustamiseks XXX(pankrotis) pankrotimenetluses 3500 eurot 29.01.2015 Hageja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn, epost: [email protected] Kostja I: XXXOÜ (registrikood asukoht XXX, e-post: XXX
XXX),
Kostja II: XXX OÜ (registrikood XXX), asukoht XXX, e-post: XXX; XXX
Kohtuistungil viibisid
Kostja III: XXX(isikukood XXX), elukoht XXX, e-post: XXX Hageja esindaja Marion XXX
Kohtuotsuse resolutsioon. Hagi rahuldada.
1.Tunnustada Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõuet 4932.30 euro suuruses PankrS §
153 lg 1 p 3 järgu nõudena XXXpankrotimenetluses.
2.Jätta tsiviilasja menetluskulu (riigilõiv) võrdsetes osades kostjate kanda ja mõista välja kostjalt XXXOÜ 100 eurot, kostjalt XXX OÜ 100 eurot ja kostjalt XXX100 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue.
1.Harju Maakohtu 02.04.2014 otsusega kuulutati välja XXXpankrot. Pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok. Juhindudes PankrS §-dest 93, 94 ning § 153 lg 1 p-st 2 esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 14.07.2014 XXX pankrotimenetluses nõudeavalduse nr 13-12/21861 koos nõude suurust kinnitavate dokumentidega. Nimetatud nõudeavalduses palus maksuhaldur lugeda Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu XXX pankrotimenetluses võlausaldajaks 4 932. 30 euro nõudes ning tunnustada maksuvõla nõuet II rahuldamisjärgus. 15.09.2014 toimus XXX pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek. Koosolekul esitasid täies ulatuses maksuhalduri nõudele summas 4 932.30 eurot vastuväited võlgnik XXX ning võlausaldajad XXXOÜ, XXX OÜ ja XXX, mistõttu maksuhalduri esitatud nõue jäi XXX pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata. Hagejal on XXX pankrotimenetluses nõue tulenevalt võlgniku enda poolt esitatud maksudeklaratsioonist, mille täitmisel oli XXX kohustatud esitama õigeid andmeid. Deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuste tõttu on tekkinud XXX maksuvõlg summas 4 932.30 eurot. Nimetatud maksukohustuses sisaldub intress summas 501.01 eurot. Väljaandes ametlikud teadeanded avaldati XXX pankrotiteade 02.04.2014. XXX pankrotimenetluses möödus nõudest teatamise tähtaeg 02.06.2014. Maksukohustuslaste registri andmetel puudus seisuga 02.06.2014 XXX maksuvõlg. Maksuhaldur esitas nõude 14.07.2014 ning palus tähtaja ennistamist põhjustel, et pärast pankroti väljakuulutamist esitas XXX 2012. aasta perioodil XXX’i Maksu- ja Tolliametile 27.06.2014, mille alusel tekkis XXX juurdemakse. Hageja palub tunnustada Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu nõuet 4932.30 euro suuruses II järgu nõudena XXX pankrotimenetluses ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
Kostja II vastuväited.
2.Kostja II palub kohtul jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja arvates on hagi võetud menetlusse valesti. Hagiavalduses on varjatud olulist ja põhimõttelist asjaolu, mille esinemist ei ole ka kohus kontrollinud. Hageja on 24.09.2014 esitanud Harju Maakohtule hagi nõudes 15.09.2014 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist osas, milles jäeti ennistamata taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks ning nõude esitamise tähtaja ennistamist. 01.10.2014 kohtumäärusega on hagi menetlusse võetud, tsiviilasja number 2-142
4900, kohtunik Hannes Olev. Kostja ei ole tunnistanud hagi, hagimenetlus on pooleli ja 27.10.2014 toimunud istungi protokolli kohaselt tehakse otsus teatavaks 14.11.2014, aga lahend ja selle jõustumine ei ole ette teada. Seega hageja on esitanud kaks tuvastushagi, mille ese on oma olemuselt ja sisuliselt sama. Pankrotimenetluses kaitsmiseks esitatud nõude tunnustamise hagimenetluses ei saa otsustada teise rahuldamisjärgu tunnustamise üle erinevalt võlausaldajate üldkoosoleku otsusest, mis on kehtiv. Käesolevas asjas ei ole kohus pädev otsustama rahuldamisjärgu üle erinevalt võlausaldajate üldkoosoleku otsusest. Hageja ei ole kinni pidanud sellist liiki asjade lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Käesolevas asjas hagi, selle menetlusse võtmine ja tagaselja otsuse taotlemine on vastuolus põhimõttest ne bis in idem tuleneva keeluga. Hageja on menetlusõigust kuritarvitanud. Kostja ei võta omaks ühtegi asjaolu, mistõttu hageja peab tõendama iga oma väidet. 07.04.2014 tegi hageja võlgnikule korralduse, kohustades esitama parandatud andmetega 2012 tuludeklaratsiooni. Võlgniku antud seletusest tuleneb, et talle helistas korduvalt hageja poolt vanemspetsialist XXX, kes nõudis dokumente ja tuludeklaratsiooni parandamist. Vastavalt korduvatele pöördumistele kõik asjakohased andmed ka hagejale esitati 2013 aasta jooksul nii elektrooniliselt kui ka isiklikult paberkandjal Endla tänava teenindusbüroos. 2014 aasta aprillikuus ilmus võlgnik Lõõtsa tänava teenindusbüroosse, samuti teavitati pankrotist hagejat, kes oli keeldunud deklaratsiooni parandamise vormistamisest võlgniku piiratud teovõime tõttu. Hageja ei teinud maksemenetluses võlgnikule makseotsust 2013. aastal ega ka 2014. aastal, kuid esitas pankrotimenetluses haldurile nõudeavalduse alles 17.07.2014 ehk ilmselge hilinemisega, mida ei ole võimalik vabandada.
3.Kostjad XXXOÜ ja XXX vaatamata kohtu nõudele, vastuväiteid ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused.
4.Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele ja nõue tunnustamisele PankrS § 153 lg 1 p 3 alusel.
5.Hagi on kohtule esitatud 14.10.2014. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 231 lg 4 alusel omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. TsMS § 5 lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma väiteid põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
6.Asja materjalide kohaselt Harju Maakohtu 02.04.2014 kohtumäärusega kuulutati välja XXX(pankrotis) pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Oliver Ennok. 15.09.2014 võlgniku pankrotimenetluses toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustasid kostjateks olevad võlausaldajad täies ulatuses võlausaldaja teise järgu nõude summas 4932.30 eurot. Hageja palub tunnustada PankrS § 153 lg 1 lg 2 alusel võlgniku pankrotimenetluses nõuet kogusummas
4932.30 eurot.
7.PankrS § 106 lg 1 näeb ette, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Hagi on Harju Maakohtule esitatud 14.10.2014.
8.Hagejal on XXX pankrotimenetluses nõue tulenevalt võlgniku enda poolt esitatud maksudeklaratsioonist, mille täitmisel oli XXX kohustatud esitama õigeid andmeid. Deklareeritud, kuid tasumata maksukohustuste tõttu on tekkinud XXX maksuvõlg summas 4 932.30 eurot. Nimetatud maksukohustuses sisaldub intress summas 501.01 eurot ja füüsilise isiku tulumaks 4426.29 eurot (tlk 10,11,22-29). PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded.
9.Kostja II on esitanud vastuväite kohtu tegevusele hagi menetlusse võtmisel. Kostja leiab, et olemasoleva hagi menetlusse võtmine ei ole lubatav, kuivõrd hageja on vaidlustanud 15.09.2014 üldkoosoleku otsuse osas, milles jäeti ennistamata taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Kohus asub seisukohale, et TsMS § 3 lg 1 kohaselt on igal isikul seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks pöörduda. Asjaolu, et hageja on esitanud ka üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise avalduse, ei välista nõude tunnustamiseks hagi esitamist. Seega ei ole kostja vastuväide asjakohane.
10.Hageja on vaidlustanud 15.09.2014 üldkoosoleku otsuse osas, milles jäeti ennistamata taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 11.03.2015 otsusega jäi Harju Maakohtu 14.11.2014 otsus muutmata, nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud. Kohtu infosüsteemi andmetel on kohtuotsus 11.04.2015 jõustunud. Seega on hageja nõude esitamise tähtaeg jäänud ennistama ja kohus hindab nõude aluseks olevaid dokumente PankrS § 153 lg 1 p 3 lähtuvalt, mitte teisest punktist. Kohus leiab, et hageja nõue on tõendatud ja kuulub tunnustamisele kui tähtaegselt esitamata nõue PankrS § 153 lg 1 p 3 alusel. Hageja nõuet kinnitab võlgniku 27.06.2014 esitatud füüsilise isiku tuludeklaratsioon 2012 aasta eest, mille alusel on arvestatud tekkinud juurdemakse ning võlgnetavatelt summadelt arvestatud intresside summa 501.01 eurot. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Kostja II on väitnud paljasõnaliselt, et deklaratsioon ei ole maksunõude aluseks. Kostjatel on TsMS §-st 5 lg 1 ja 199 lg 1 p 5 tulenevalt võrdne õigus hagejaga tõendeid esitada. Riigikohus on lahendis 3-2-1-137-07 punktis 13 märkinud, et juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Kohus leiab, et hageja on nõude kujunemist piisavalt põhjendanud (tlk 28).
PankrS § 102 lg 2 kohaselt, kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Menetluskulud
11.TsMS § 173 lg 1 alusel asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kõik menetluskulud täielikult kostjate kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
13.Hageja on TsMS § 145 alusel riigilõivu tasumisest vabastatud. Hageja on 27.03.2015 kohut teavitanud, et menetluskulud puuduvad. Kostja ei ole esitanud menetluskulude suuruse kohta tõendeid.
14.Kuna kohus hagi rahuldab ja menetluskulud jäävad kostjate kanda, siis tuleb TsMS § 179 lg 1 alusel tasumata riigilõiv kostjatelt välja mõista riigituludesse Eest Vabariigi kasuks. Riigilõivu TsMS § 132 lg 1 ja RLS § 59 lg 4 suuruseks on 300 eurot ning TsMS 165 lg 1 alusel vastutavad kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades.
14.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama § lg 2 alusel menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
15.Tulenevalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 132 lg 1 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.