lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-24-8640/28

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 12.02.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-8640/28
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.02.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1157
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

12. veebruar 2025. a, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasi

W.H hagi W.C, O.P ja M.W vastu kasutuseelise väljamõistmiseks ja kaasomandite lõpetamiseks

Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetlusse võtmise otsustamine

2-24-8640

Hageja: W.H (isikukood XXX) Kostjad: M.W (isikukood XXX); O.P (isikukood XXX); W.C (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada W.H vastuväide kohtu tegevusele.
2.Keelduda W.H hagi W.C, O.P ja M.W vastu kasutuseelise väljamõistmiseks ja kaasomandite lõpetamiseks menetlusse võtmisest.
3.Jätta menetlusabi taotlus läbivaatamata.
4.Jätta hagi tagamise taotlus läbivaatamata.
5.Jätta menetluskulud hageja kanda; kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 70 eurot.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

2-24-8640 Asjaolud

1.Maakohtule on esitatud W.H hagi W.C, O.P ja M.W vastu kasutuseelise väljamõistmiseks ja kaasomandite lõpetamiseks.
2.19.12.2024 määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat kõrvaldama puudused hagiavalduses ning esitama asjaoludega põhjendatud nõue, mis oleks täidetav ja arusaadav, ning tasuma nõudelt riigilõivu vastavalt hagihinnale.
3.07.02.2025 esitas W.H taotluse riigilõivu ositi tasumiseks.
4.07.02.2025 esitas W.H hagiavalduse.
5.07.02.2025 esitas W.H menetlusabi taotluse.
6.12.02.2025 esitas hageja vastuväite TsMS § 333 lõike 1 alusel menetlussätte rikkumise osas kuna kohus on jätnud hageja 07.02.2025 hagi tagamise abinõu kaasomandi lõpetamise nõudes TsMS § 384 lõikes 1 sätestatud menetlustähtaja jooksul läbi vaatamata. Hageja taotleb esitatud vastuväite rahuldamist ja hagi tagamise abinõu kohaldamist. Juhul kui kohus leiab, et taotlus on esitatud veel mingite puudustega, määrata TsMS § 384 lõikest 2 kohtu poolt tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg, mille jooksul saab hageja puudused kõrvaldada. Kohtumääruse põhjendus
7.Kohus rahuldab hageja vastuväite kohtu tegevusele ning lahendab hageja taotlused.
8.Kohtu hinnangul ei ole hageja 07.02.2025 menetlusdokumendiga hagiavalduse puuduseid kõrvaldanud. Kohus leiab, et korduva tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks ei ole põhjendatud. Kui hageja jõuab selgusele, millist nõuet ta soovib kohtule esitada, on tal võimalus esitada kohtule uus nõuetekohane hagi või avaldus, mida kohus menetleb uue tsiviilasjana.
9.Kohus on selgitanud hagejale 19.12.2024 määruses, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). TsMS § 442 lg 5 teise lause kohaselt peab kohtuotsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt Riigikohtu 03.04.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-12, p 17). Hagi esemest ehk selgelt väljendatud nõudest peab selguma mida hageja kohtuotsusega soovib saavutada ja millises ulatuses – kas ta soovib kostjalt mingi soorituse tegemist, õigussuhte või selle puudumise tuvastamist või ümberkujundamist. Hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese (Riigikohtu 02.10.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-9109, p 15). Kui näiteks hagi on suunatud rahalise nõude rahuldamisele, siis tuleb nõudes väljendada kellelt ja kelle kasuks nõuab hageja konkreetse raha suuruse väljamõistmist. TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Seetõttu ei saa kohus omaalgatuslikult muuta ega täpsustada hagi resolutsiooni. Nõude ebaselgus on kohtu hinnangul hagiavalduse oluline vormipuudus, mille kõrvaldamata jätmisel jätab kohus hagi menetlusse võtmata (TsMS § 371 lg 1 p 9). TsMS § 363 lg 1 p 2 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hagi aluseks olevad faktilised asjaolud (hagi alus). See tähendab, et hageja esitatud faktiväited peavad olema selgelt jälgitavad ning täitma kõiki nõude rahuldamise eeldusi. Juhul kui hageja nõue on esitatud näiteks lepingu rikkumisest tuleneval alusel, siis tuleb esitada mh kõik asjas tähtsust omavad kokkuleppe tingimused,

2-24-8640 tingimuste rikkumise asjaolud ja võlgnevuse kujunemise ja sissenõutavaks muutumise detailid. Tsiviilasjas 2-XX-xxxx on kohus hagejale selgitanud muuhulgas seda, et kaasomanike kaasvalduse ja kaasomandisse kuuluva asja kasutamisõiguse rikkumise korral on kaasomanikel, kelle õigusi rikuti, võimalik esitada kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 alusel, kus kahju on kaotatud kasutuseelised või kasu hüvitamise nõue AÕS § 71 lg 2 alusel või alusetust rikastumisest tulenev nõue VÕS § 1037-1039 alusel, mille ese võib olla alusetult saadud kasutuseelised. Kohus on selgitanud, et AÕS § 71 lg 2 on nõudenorm, mille alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist, muuhulgas on kaasomanikul õigus esitada nõue kasutuseelise hüvitamiseks teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa. Kohus on selgitanud, et kasutuseelise puhul tuleb nõude eeldusena teha kindlaks, kas kaasomanik on ühist asja kasutades rikkunud teiste kaasomanike õigusi, sh takistanud kaasomandis oleva asja kasutamist. Kohus on selgitanud, et kasutuseelise hüvitamise nõudmiseks tuleb välja tuua asjaolud, millele tuginedes hageja leiab, et kaasomanikud on ühist asja kasutades rikkunud tema õigusi, eelkõige, et nad on takistanud hagejal kaasomandis oleva asja kaaskasutust. Kohus on hagejale selgitanud, et hagi aluse ja eseme ebaselgus, samuti õiguskaitsevajaduse puudumine või nõuete perspektiivitus on hagiavalduse olulised puudused ja selliste puudustega avalduse menetlusse võtmisest võib kohus keelduda. Hageja ei ole hagiavalduses välja toonud kuidas on võlgnevus kujunenud. Kohus märgib, et kõik asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud peavad nähtuma hagiavaldusest endast ja kohus ei otsi faktilisi asjaolusid hagi lisadest. Kaasomandi lõpetamise nõudesse puutuvalt märgib kohus, et selle nõude osas kohtu hinnangul ei esine põhimõttelist asja olemusest tulenevat menetlusse võtmise välistust. Kohus märgib, et esitatud kujul on nõue jätkuvalt ebaselge. TsMS § 363 lg 1 p 3 sätestab, et hagiavalduses märgitakse lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. See tähendab, et faktilise asjaolu esitamisel tuleb asjaolu kinnitamiseks viidata konkreetsele hagi lisale (tõendile), mille hindamisel saaks kohus faktilist asjaolu kontrollida. TsMS § 363 sätestatu sisu ja vorminõuete järgimata jätmine on TsMS § 371 lg 1 p 9 kohaselt hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseks.

10.TsMS § 3401 lg 2 kohaselt jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata. Selle kohta tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
11.Kuivõrd kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, jätab kohus läbi vaatamata taotluse hagi tagamiseks, samuti jätab kohus läbi vaatamata hageja taotluse menetlusabi saamiseks ning riigilõivu ositi tasumiseks.
12.Tsiviilasjas 2-XX-xxxx on kohus määranud hagejale riigi õigusabi, millest W.H loobus. Arvestades, et tsiviilasjas 2-DD-ssss menetleb kohus W.H avaldust kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks S osas M.W ja O.P vastu ning nimetatud menetluses on W.H-le antud riigi õigusabi, samuti on nimetatud menetluses W.H teinud 12.2.2024 kompromissiettepaneku muuhulgas kaasomandis olevate L S, K ning P kinnistute jagamiseks ning kaasomandi lõpetamiseks, jääb kohtule ebaselgeks, kuidas oleks osaliselt kattuvate nõuete lahendamine mitmes paralleelses menetluses kooskõlas menetlusökonoomiaga. Kohtu hinnangul on selline osaliselt kattuvate nõuete korduv esitamine kohtumenetlusse õigusemõistmist eksitav. Kohus on seisukohal, et hageja võimalus

2-24-8640 oma õiguse kaitseks on ilmselt vähene ning kavandatav menetluses osalemine ei ole hagiavalduse asjaoludel eeldatavasti edukas.

13.Juhindudes TsMS § 168 lg 1, jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja