Hageja: M N (isikukood xxxx, aadress: xxx); Hageja seaduslik esindaja: V S (isikukood xxx, aadress: xxx. E-post: xxx); Hageja lepinguline esindaja: Angela Jürgenson, epost: [email protected]; Kostja: M N (isikukood xxx, aadress: xxx. E-post: xxx. Tel xxx); Kostja lepinguline esindaja: Riho Viik, e-post: xxx
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista M N`lt (isikukood xxx) igakuine elatis M N`i (isikukood xxxx) ülalpidamiseks summas 250 eurot (kakssada viiskümmend eurot) kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääras alates 15.11.2018 kuni M N ́i täisealiseks saamiseni xxx.
3.Elatise maksed kanda V S arveldusarvele nr xxx selgitusega „elatis Mile“.
4.Jätta elatise võlgnevuse nõue perioodi 01.01.2018.a kuni 14.11.2018.a eest rahuldamata.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,
alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.15.11.2018 esitas M N Harju Maakohtusse hagi M N vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja ema ülalpidamisel alates 2017. a detsembrist. Pooled ei ela koos, sest kostja lõi hageja ema ja käitus agressiivselt, seepärast mindi lahku. Hageja ema on lapsehoolduspuhkusel. Kogu riiklik toetus kulub lapse kulude kandmiseks. Hageja elab koos kostja vanematega 3-toalises korteris xxx. Kostja ei toeta hagejat, ei hoolitse ega muretse tema elamistingimuste ega muu vajaliku eest. Seoses sellega, et lapse emal on väga raske kanda lapse ülalpidamiskulusid, soovib hageja kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras 250 eurot kuus ja selle sidumist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammääraga. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 1.01.2018. a kuni 14.11.2018. a eest summas 2616,2 eurot (2018. a jaanuarist kuni oktoobrini 2500 eurot (10 kuud x 250 eurot) ja 2018. a novembri eest 116,2 eurot (14 päeva x 8,3 eurot).
Kostja vastuväited
2.27.12.2018 esitatud vastuses (tlk 7) kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus elatisraha igakuise piirmäära tasumisega pärast abielulahutust, kuid pole nõus elatise tagasiulatuva nõudega. Keeldumise aluseks on asjaolu, et Eestis viibimise ajal hageja elab koos emaga kostja vanemate juures (see on ka hagis välja toodud). Hagejal ja tema emal puuduvad igasugused kulud eluasemele, samuti toidule. Kostja vanemad ei nõua elamispinna eest mingit kompensatsiooni ega ka kommunaalkulude jagamist. Kostja vanemad peavad söögi poolelt täielikult ülal hageja ema ja osalt ka hagejat.
Lisaks Eestis viibimise ajal on kostja toetanud rahaliselt hagejat ning hageja emal oli vaba juurdepääs kostja pangakontole. Hageja on seega aasta jooksul korduvalt kostjalt elatisraha saanud. Tõele ei vasta väide nagu ei huvitaks kostjat lapse elujärg. Kuna hageja elab koos emaga kostja vanemate juures xxx ja kostja töötab xxx, siis külastab kostja last nädalavahetuseti. Samuti peab kostja ühendust telefonitsi. Küll aga teeb hageja esindaja korduvalt ja süstemaatiliselt takistusi kostja kohtumiseks hagejaga ehk oma pojaga. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 järgi on alates 1. jaanuarist 2018 töötasu alammäär 500 eurot kuus, millest 1/2 on 250 eurot kuus ühe vanema kohta.
5.Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et hageja M N on sündinud xxx. Lapse emana on sünnitunnistustele kantud V S ja isana M N. Seega on V S ja M N lapse hooldusõiguslikud vanemad. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis miinimummääras.
6.Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tagamaks lapse arenguks piisavad vahendid. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kuna hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, siis ei tule lapse kulusid tõendada.
7.Kohtule esitatud 27.12.2018 kostja vastusest (tlk 7) nähtub, et kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus tasuma elatisraha igakuiselt piirmääras, kuid ei nõustu elatise võlgnevusega. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja seatud tingimus, et kostja tasub elatist piirmääras pärast abielulahutamist, sest kohus on seisukohal, et ülalpidamist antakse lapsele mitte lapse emale. Elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ning lapse ülalpidamise kohustus ei sõltu vanemate perekondlikust seisust. Samuti keelab VÕS § 200 lg 1 p 1 lapse ülalpidamisrahaga teha tasaarvestusi. PKS § 96 lg 1 mõttes on esmajärjekorras lapse
ülalpidamiskohustust täitvaks isikuks lapse vanem. Kui kostja vanemad kannavad hageja ülalpidamiskulusid, siis teevad nad seda oma vabast tahtest. PKS § 97 p 1 sätestab, et ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Seega on kostja, kui lapse M Ni isa, kohustatud hagejat ülal pidama, PKS § 99 lg 1.
8.Arvestades, et kostja on hagi elatise miinimummääras õigeks võtnud, siis kohus leiab, et kostja on võimeline tasuma lapse M Ni ülalpidamiseks igakuist elatist 250 eurot (2018.a) kuus. Kostjalt väljamõistetav elatise summa on seadusega ettenähtud elatise miinimummäär, mis tagab lapse ülalpidamist sellisel määral, et lapsel oleks võimalus normaalselt kasvada ja areneda.
9.Hageja palub kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.01.2018. a kuni 14.11.2018. a eest summas 2616,2 eurot (2018. a jaanuarist kuni oktoobrini 2500 eurot (10 kuud x 250 eurot) ja 2018. a novembri eest 116,2 eurot (14 päeva x 8,3 eurot). Kostja vaidleb vastu elatise tagasiulatuvale nõudele. Keeldumise aluseks on asjaolu, et Eestis viibimise ajal hageja elab koos emaga kostja vanemate juures. Kostja vanemad peavad söögi poolelt täielikult ülal hageja ema ja osalt ka hagejat. Kostja on toetanud rahaliselt hagejat ning hageja emal oli vaba juurdepääs kostja pangakontole. Hageja on aasta jooksul korduvalt kostjalt elatisraha saanud.
10.21.02.2019 toimunud kohtuistungil hageja loobus poolest tagasiulatuvast elatisest.
11.PKS § 108 lg 1 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
12.Kohus leiab, et elatiste väljamõistmine tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2018. a kuni 14.11.2018. a eest ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kohus märgib, et käesolevas asjas puuduvad tõendid, et hageja oleks enne hagi esitamist nõudnud kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist. Sellise nõude esitamise kohustus on hagejal ja tõendamise kohustus hageja esindajal. Kostja ütlus, et hageja on pöördunud tema poole elatise nõudega, ei tõenda nõude esitamist perioodil 01.01.2018. a kuni 14.11.2018. Riigikohus on 04.12.2013 kohtuotsuses nr 3-2-1-136-13 leidnud, et teatud juhtudel võib tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Kostja väite kohaselt on hageja seni saanud ülalpidamisest tasuta elamispinnana ja toiduna kolmandatelt isikutelt, st kostja vanematelt, kelle juures ta elab. Hageja ei ole kostja eeltoodud väitele vastu vaielnud, mistõttu kohus loeb kostja väited õigeks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus elatiste tagasiulatuva nõude rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.