Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
14. september 2015.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-109450
Tsiviilasi
OÜ Aktiva Finants hagi XXXvastu võla nõudes
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine, poole riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479, Weizenbergi 20, 10151 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska (OÜ Julianuse Õigusbüroo, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; telefon: 6814400 e-post: [email protected]); Kostja: XXX(isikukood XXX, XXX).
Kinnitada OÜ Aktiva Finants (hageja) ja XXX(kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas.
Kostja XXX(isikukood XXX) kohustub tasuma hagejale OÜ-le Aktiva Finants (registrikood 10746479) põhivõlgnevuse, viivisvõlgnevuse, hageja õigusabikulude ja riigilõivu katteks kokku 403,69 (nelisada kolm eurot ja 69 senti) eurot vastavalt maksegraafikule: 1) 01.10.2015.a 134,57 eurot; 2) 01.11.2015.a 134,56 eurot; 3) 01.12.2015.a 134,56 eurot;
10686553) arveldusarvele Swedbank AS-s. Hageja eest tasus Julianus Inkasso OÜ 30.04.2015.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest riigilõivu summas 45 eurot ja lisaks tasus hageja eest Julianus Inkasso OÜ 23.07.2015.a Rahandusministeeriumi arveldusarvele hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 30 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumäärus ei ole edasikaevatav.
30.04.2015.a esitas hageja Pärnu Maakohtule avalduse kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses 238,37 euro nõudes. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku 11.05.2015.a. mis toimetati kostjale kätte 19.05.2015.a aadressil XXX. Kostja esitas 27.05.2015.a nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu kohtunikuabi andis 03.07.2015.a avalduse üle hagimenetlusse Harju Maakohtule. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 14.08.2015.a kohtumäärusega menetlusse. Pooled esitasid 10.09.2015.a. kohtule kompromissi, milles taotlesid tsiviilasjas nr 2-15-109450 menetluse lõpetamist. Pooled märkisid, et nad on teadlikud kohtuliku kompromissi kinnitamise ja kohtumenetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja esitas kohtule taotluse poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Pooled loobusid apellatsioonkaebuse esitamisest.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kuna asja menetlusse võtmisest keeldumise kohtumäärus ei olnud kompromissi esitamise ajaks veel jõustunud, võivad pooled menetluse lõpetada kompromissiga ja selle kohtule kinnitamiseks esitada. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui
täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Antud juhul ei ole pooled kokku leppinud teisiti. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või edasikaebeõigusest loobuda. Pooled on loobunud edasikaebeõigusest. TsMS § 150 lg 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist ning kandmist Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada ning Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, so summas 37,50 (kolmkümmend seitse eurot ja 50 senti) eurot ja kanda see Julianus Inkasso OÜ (registrikood 10686553) arveldusarvele Swedbank AS-s.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.