Võlaõigus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. 1/4

2-24-136703 Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Pärnu Maakohus 06.01.2025 lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude võlgniku vastu üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Viru Maakohtule, sest võlgnikule ei õnnestunud makseettepanekut kätte toimetada mõistliku aja jooksul. Hageja esitas 17.01.2025 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes, mille kohus võttis menetlusse 17.01.2025 määrusega. Hagiavalduse kohaselt Bigbank AS ja kostja sõlmisid 17.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr CL-EEC-22000697. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 700 eurot. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 15,40% tagastamata krediidisummalt ühe aasta kohta (s.o 0,0428% päevas). Lepingus on väljendatud krediidisumma ning krediidi kulukuse määr Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe p.-s 2-3 ja põhitingimuste peatüki all. Krediidi kulukuse määraks oli 26,94%. Krediidi kulukuse määr on arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 700 eurot, krediidileping kehtib 60 kuud, intress on 15,40% aastas, lepingu sõlmimise tasu suurus on 45 eurot, igakuine lepinguhaldustasu on 1,99 eurot kuus, samuti, et krediit võetakse kasutusele viivitamatult ja täies mahus ning krediidisaaja täidab oma kohustusi kokkulepitud tingimustel ja tähtaegselt. Krediidisumma 700 eurot, millest tasaarvestati väljamakse tasu 45 eurot, maksti välja kostja arvelduskontole XXX kuupäeval 17.01.2022. Kostjal oli kohustus tasuda alates laenulepingu sõlmimisest hagejale regulaarseid makseid, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Hageja hoiatas 17.07.2024 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostja lepingust tulenevate kohustuste täitmisega sellises mahus, mis võimaldanuks lepingujärgsete kohustuste täitmist varem kokku lepitud tingimustel. Kostja oli osaliselt või täielikult viivituses vähemalt 3 järgmise osamaksega, mida hageja pidas ülesütlemise aluseks: 15.05.2024 osamakse summas 15,29 eurot; 15.06.2024 osamakse 2/4

2-24-136703 summas 18,86 eurot; 15.07.2024 osamakse summas 18,86 eurot. Hageja ütles 16.08.2024 ülesütlemisavaldusega lepingu üles ning nõudis kostjalt 482,92 euro tasumist, millest 446,30 eurot moodustas tagastamata krediidisumma, 22,61 eurot sissenõutavaks muutunud intress, 1,05 eurot sissenõutavaks muutunud viivis, 5,00 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu. Alates 17.01.2022 (s.o lepingu sõlmimine) kuni lepingu ülesütlemiseni 16.08.2024 on kostja teinud lepingu raames oma kohustuste katteks hagejale ülekandeid kogusummas 563 eurot. Kostja poolt lepingu järgi tagastamata krediidisummaks 446,30 (700-253,70) eurot, lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress 22,61 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 5 eurot, seisuga 17.01.2025 sissenõutavaks muutunud viivised 29,19 eurot ja lepingu haldustasu 7,96 eurot. Enne laenulepingu sõlmimist hindas krediidiandja tarbija varalist seisundit ja regulaarse sissetuleku suurust; tarbija varalisi kohustusi, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurust; tarbija varasemate maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmist; tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Laenutaotlusel märkis klient oma igakuiseks sissetulekuks kokku 1500 eurot: sealhulgas töötasu summas 1050 eurot neto ettevõttest O AS ja muud sissetulekud 450 eurot. Kostja Maksu- ja Tolliameti sissetulekute alusel nähtus tema keskmiseks sissetulekuks viimase 3 kuu vältel töötasu 975,98 eurot. Klient märkis laenutaotlusel, et tal on igakuiseid kohustusi summas 350 eurot. Krediidilepingust nr CL-EEC-22000697 tuleneva tulevikukohustuse suuruseks moodustus 18,86 eurot. Arvestades kliendi sissetulekute keskmist suurust summas 975,98 eurot kuus, moodus kliendi igakuiste kohustuse osakaal sissetulekutest konservatiivsete arvutuste kohaselt (s.o väikseim tuvastatud sissetulek ja maksimaalsed kohustused) ca 37,79((18.86+350,00)/975,98*100)%, mis on Eesti ühiskonnas ja majanduspiirkonnas praktikas tavapärane ja mõistlik kohustuste osakaal sissetulekutest. Kostjale jäi seega igakuiste elamiskuludena kasutusse 62,21% sissetulekutest ehk siis 607,12 eurot. Arvestati, et kostjal ei ole ülalpeetavaid, ta ei ole abielus ja elab üürikorteris. Krediidiandja kontrollis ka andmed maksehäirete registritest ja Maksu- ja Tolliametist maksuvõla või esitamata deklaratsioonide osas. Pank analüüsis kliendi krediidivõimelisust põhjalikkusega ning tuvastas esitatud andmest tegelikke erinevusi. Ent arvestades kliendi kohustuste osakaalu sissetulekutest määras 37,79% leidis krediidiandja, et krediidisaaja on võimeline võetud krediidikohustusi kandma. Viru Maakohus 17.01.2025 määrusega võttis hagi menetlusse. Kohtumäärus ja hagi toimetati kostjale kätte 28.01.2025 tema eluruumi juurde kuuluvasse postkasti panekuga. Kostjale oli määratud hagile vastuse esitamiseks 14 päeva hagi kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Kohus ei tuvastanud hagi rahuldamist takistavaid asjaolusid. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). 3/4

2-24-136703 Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 3 p 1, § 8 lg 2, § 76, § 94 lg 1, § 100, § 101, 108, § 113 lg 1, § 1132 lg 2 ning TsMS § 367. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1) ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud (riigilõiv) 175 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

4/4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.