XXXhagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
230,93 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post
XXX);
2015,
Tallinnas,
Kentmanni
Kostja: Tallinna linn (Tallinna Kommunaalameti kaudu) (registrikood 75014913, asukoht Mündi 2, 15197 Tallinn, e-post [email protected]); Kostja esindaja: Martin [email protected]). Asja läbivaatamine
XXX
(e-post
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada XXX hagi Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) välja kahju hüvitis 230,93 eurot (kakssada kolmkümmend eurot ja 93 senti) XXX kasuks. Menetluskulud
3.Tsiviilasja menetluskulud jätta Tallinna linna (Tallinna Kommunaalameti kaudu) kanda.
Mõista Tallinna linnalt (Tallinna Kommunaalameti kaudu) XXX kasuks välja menetluskulud 75 (seitsekümmend viis) eurot.
Edasikaebamise kord
5.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.10.02.2015 kella 21:30-22:00 ajal toimus liiklusõnnetus Tallinnas XXXkrundi vahetus läheduses, mille käigus sai kahjustada Swedbank Liising Aktsiaseltsile kuuluv sõiduauto Audi A6 registreerimismärgiga XXX. Sõidukit juhtis sõiduki kasutaja XXX. Sõiduki juht tundis XXX krundi vahetus läheduses tugevat lööki, mille tagajärjel peatas sõiduki ning kontrollis parempoolset esirehvi. Esialgsel vaatlusel tundus rehv terve olevat, kuid tajudes edasi sõites juhitavuse muutumist, peatas juht esimesel võimalusel oma sõiduki. Selgus, et teekattes olnud ülisuure löökaugu tõttu oli purunenud sõiduki parem esirehv. Sündmuskohta kutsutud politsei fikseeris liiklusõnnetuse, sh teostas vajalikud mõõtmised ning tegi fotod löökaugust ja purunenud rehvist.
2.Kõnealuse liiklusõnnetuse tõttu purunes sõiduautol parempoolne esirehv. Kuna rehvi vigastust parandada ei olnud võimalik, ostis hageja uue rehvi (koos rehvivahetusega) kogumaksumusega 230,94 eurot. Kostja keeldus kohtuväliselt kahju hüvitamisest, kuna teelõigule oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“, mis kostja seisukohalt pidi hagejat teavitama, et teel võib olla löökauke.
3.Ülisuuri löökauke avalikult kasutatavatel linnatänavatel ja –teedel ei tohi olla ning sellise löökaugu ilmnemisel oleks tulnud see nõuetekohaselt tähistada liikluskorraldusvahendiga. Kõnealuse õnnetusjuhtumi põhjustanud löökauk ei olnud nõuetekohaselt tähistatud, mistõttu ei olnud võimalik löökauku vältida. Vahetult enne löökauku ei olnud paigaldatud ühtegi löökaugu eest hoiatavat liiklusmärki, mistõttu puudus hagejal informatsioon, et tee seisund on liiklemiseks nii ohtlik, et see võib kahjustada tema sõidukit. Sõiduki juhil on õigus eeldada, et teel saab sõiduautoga ohutult liigelda.
4.Hageja ei vaidle, et 128 meetrit enne löökauku oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ koos liiklusmärgi mõjuala kogupikkust tähistava lisatahvliga nr 821 „Mõjupiirkond“ 100 meetrit. Mõõtmistulemustest nähtub, et kõnealune löökauk asus liiklusmärgist „Ebatasane tee“ kaugemal kui 100 meetrit, st väljaspool nimetatud liiklusmärgi mõjupiirkonda.
5.Liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ ei vabasta tee omanikku kohustusest hüvitada liiklejale nõuetele mittevastava tee kasutuskõlbmatuse tõttu tekkinud kahju. Hageja ei saanud paigaldatud liiklusmärgist järeldada, et liiklusmärk „Ebatasane tee“ tähendab löökauku teel, millest ei tohi läbi sõita. Ainuüksi märk „Ebatasane tee“ ei hoiata juhte selle eest, et ees on ülisuur löökauk, arvestades, et antud juhul ei asunud märk „Ebatasane tee“ löökaugu vahetus läheduses. Liiklusmärk asus kõnealusest löökaugust võrdlemisi kaugel (128 meetrit). Kohus on korduvalt asunud seisukohale, et löökauk tuleb tähistada hoiatusmärgiga nr 153, kusjuures märk peab asuma vahetult enne löökauku. Alternatiivselt tuleks piirata löökaugu juures suurimat lubatud sõidukiirust 30 km/h või alla selle.
6.Hageja täitis LS § 50 lõikes 3 toodud nõuet ning vähendas tee halva seisundi tõttu nimetatud teelõigul sõidukiirust, kuid arvestades, et löökauk ei olnud nõuetekohaselt tähistatud ja hagejal puudus informatsioon, et tee seisund on liiklemiseks lausa ohtlik, ei olnud hagejal võimalik löökauku vältida. Kadaka tee näol on tegemist kaherealise teega (1+1 sõidurada), kus sõidurea vahetus löökaugu vältimiseks ei oleks olnud võimalik.
7.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 230,93 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
Kostja vastuväited
8.Kostja vaidleb esitatud nõudele vastu. Kostja on seisukohal, et vaidlusalune teelõik oli tähistatud nõuetekohaselt. Teelõigule oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ koos lisatahvliga „Mõjupiirkond 100m“. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul oli sõidukijuhile antud piisavalt informatsiooni liikluspiirangutest ning ohtudest. Kostja ei nõustu hageja väitega, et löökauk asus eelnimetatud liiklusmärkidest 128 meetrit eemal, sest nimetatud faktiväidet politsei oma protokollis ei kinnita. Toimunud kahjujuhtum sai toimuda üks liikluseeskirja hooletu eiramise tulemusena hageja poolt.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
10.Hageja on esitanud kostja vastu nõude seoses asjaoluga, et hageja on 10.02.2015 tema poolt juhitud sõidukiga Audi A6 sõitnud Tallinnas XXX krundi läheduses läbi löökaugu, mille tõttu sõiduk sai viga ja hagejale tekkis kahju 230,93 euro ulatuses. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu põhjendusel, et tee oli märgistatud liiklusmärgiga „Ebatasane tee“ koos lisatahvliga „Mõjupiirkond 100 m“ ning hageja oleks pidanud seda vastaval teelõigul sõitmisel arvestama.
11.Kohus märgib, et esitatud asjaoludest lähtuvalt on hageja nõude alus võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
12.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-13 p-s 15 märkinud, et VÕS § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et ei esine ühtegi seaduses sätestatud (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4) õigusvastasust välistavat asjaolu või et nad ei ole kahju tekitamises süüdi (vt ka nt Riigikohtu 10. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 15).
13.Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eeltoodust on hageja kohustus tõendada, et kostja on hagejale kahju põhjustanud. Puudub vaidlus, et 10.02.2015 sõitis hageja sõiduautoga Audi A6 (reg nr XXX) Tallinna linnas Kadaka puiesteel ning sõitis läbi augu, mis vigastas hageja juhitud sõiduauto rehvi. Politsei- ja Piirivalveameti andmetel on registreeritud selle alusel juhtum nr 3110,15,0024888 (tl 49). Kostja keeldus kahju hüvitamisest, kuna teelõigule oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ koos lisatahvliga „Mõjupiirkond 100 m“.
14.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest, mis tekkis hageja juhitud sõiduautol auku sissesõitmise tagajärjel. Vaidlusalune sõidutee oli märgistatud ning enne löökauku oli paigaldatud liiklusmärk nr 152 „Ebatasane tee“ (tlk 9). Hageja leiab, et liiklusmärgi paigaldamine ei vabasta kostjat vastutusest, kuna seda auku ei olnud võimalik tiheda liikluse korral vältida, kuigi hageja oli sõidukiirust vähendanud. Samuti on hageja seisukohal, et liiklusmärk „Ebatasane tee“ koos lisatahvliga „Mõjupiirkond 100 m“ paiknes tegelikkuses 126 meetri kaugusel löökaugust.
15.Kohus analüüsib, kas kostja tegevuses esineb õigusvastasus, s.t kas kostja on rikkunud talle seadusest tulenevat kohustust VÕS § 1045 lg 1 p 7 mõttes. Hagejale kahju tekkimise ajal kehtinud teeseaduse (TeeS) § 37 lg 1 p 1 ja 2 järgi oli avalikult kasutatava tee omanik kohustatud korraldama tee kasutamist ja kaitset ning teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis. TeeS § 10 lg 1 sätestas tee seisundi, mille järgi pidi teel olema võimalik ohutult liigelda ning tee pidi vastama tee seisundi nõuetele. TeeS § 25 lg 3 esimese lause järgi valla- või linnavalitsus korraldas teehoidu kohalikel teedel ja oli kohustatud nendel teedel looma tingimused ohutuks liiklemiseks. Sellise kohustuse näeb ette ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lg 1.
16.Hagejale kahju tekkimise ajal olid tee seisundinõuded kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2002 määrusega nr 45. Antud määruse § 2 lg 1 järgi oli seisundinõuete täitmine kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele ning § 2 lg 2 järgi pidi tee seisund vastama vähemalt antud määrusega kehtestatud tasemele. Määruse § 3 lg 1 sätestas, et teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Tänava seisunditase pidi määruse § 9 järgi vastama määruse lisas 2 toodud nõuetele. Augu tähistamist teel reguleeris määruse § 12, mis nägi ette, et üle 20-cm läbimõõduga ja üle 5-cm sügavusega auk pidi olema tähistatud liikluskorraldusvahendiga. Aukudega ala pidi olema tähistatud lõigu kogu pikkust tähistava lisatahvliga varustatud liiklusmärgiga.
17.Kohtule on esitatud fotod sündmuskohast ning nendest nähtub, et augud teel olid läbimõõduga üle 20 cm ja sügavus üle 5 cm (fotod tlk 42-46). Viidatud määruse lisa 2 järgi pidid põhitänavad ja teed vastama seisunditasemele nr 3 ning sama määruse lisa 3 järgi ei võinud seisunditaseme nr 3 puhul esineda auke läbimõõduga üle 20 cm ja sügavusega üle 5 cm.
18.Liiklusmärkide tähendusi reguleerib 22.02.2011 Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõude fooridele“. Nimetatud määruse § 5 p 17 alusel märgid 152 kuni 154 „Ebatasane tee“ hoiatavad ebatasasustest teel. Märk 152 hoiatab lähenemisest ebatasasele teelõigule, kus sõiduteekatte ebatasasused (näiteks augud, lained) järgnevad üksteisele. Juhile on sätestatud kohustus LS § 50 lg 3 p 1 sättes, et juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama. Sama sätte p 2 järgi vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Hageja on menetlusdokumendis selgitanud, et täitis nimetatud nõuet ja vähendas kiirust, kuid august ei olnud võimalik ka siis mööda sõita ega rida vahetada. Hageja selgitused, et auku ei olnud võimalik varem märgata ning antud teelõigul on tihe liiklus, mis ei võimalda august mööda põigata, on eluliselt usutavad, võttes arvesse, et tegemist on Kadaka puiesteega.
19.Kohtu hinnangul tekkis hagejale kahju kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumise tagajärjel. Kohus on välja toonud normid, millest tulenevalt ei oleks tohtinud sellist löökauku avalikult kasutataval teel olla. Kostja ei vabane vastutusest hoiatava liiklusmärgi paigaldamise tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud löökaugust oli võimalik ohutu möödasõit või et kahju tekkis valesti valitud sõidukiirusest. Hageja ei saanud paigaldatud liiklusmärgist järeldada, et märgistatud „Ebatasane tee“ tähendab löökauku teel, millest ei tohi läbi sõita. Kohtu hinnangul saab sõiduki juht eeldada, et teel saab sõiduautoga ohutult
liigelda. Kohus on seisukohal, et tulenevalt eeltoodust ei ole oluline, kas liiklusmärk „Ebatasane tee“ oli lähemal või kaugemal kui 100 meetrit löökaugust, mille tõttu hageja juhitud auto vigastada sai. Ka juhul, kui liiklusmärk oleks olnud lähemal kui 100 meetrit löökaugust, ei vabastaks see kostjat vastutusest, kuna hagejal oli õigus eeldada, et liikluseks avatud teelõigul on võimalik autoga ohutult liigelda.
20.Hagejale kahju tekkimise ajal kehtinud 17.12.2002 määrusega nr 45 kehtestatud „Tee seisundinõuded“ § 3 lg 1 kohaselt teelõigul, millel ei ole tagatud nõutav seisunditase ning kus seetõttu on ohutu liiklemine raskendatud, tähistatakse liikluspiirangud vastavate liikluskorraldusvahenditega. Juhul, kui kehtestatud piirangud ei loo tingimusi ohutuks liiklemiseks, peab tee omanik tee sulgema. Kostja seda antud juhul teinud ei ole, mida tähendab, et hagejale ei olnud alust eeldada, et teel liiklemine ei osutu ohutuks.
21.VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi kaitse-eesmärgiga hõlmatud, kuna TeeS § 37 lg 6 sätestas, et tee omanik on kohustatud liiklejale hüvitama tee kasutamiskõlbmatuse tõttu ning käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusakti rikkumise tõttu tekitatud kahju, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Samuti on tekkinud kahju põhjuslikus seoses kostjapoolse seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega (VÕS § 127 lg 4). Kohus ei ole tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid.
22.Järgnevalt hindab kohus tekitatud kahju suurust. VÕS § 127 lg 1 alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahju hüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3). Kostja ei ole hageja nõutud kahjuhüvitise suurust vaidlustanud. Kohtu hinnangul on tõendatud, et sõiduautole löökaugus purunenud rehvi asemele uue rehvi soetamise kulud olid 230,93 eurot (tlk 16-17). Seega on hageja tõendanud, et talle on tekkinud kahju 230,93 euro ulatuses.
23.VÕS § 139 lg 1 näeb ette, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Kuivõrd liiklusõnnetus ei leidnud aset asjaoludel ega ohu tagajärjel, mille eest oleks kahjustatud isik olnud vastutav, ei kuulu väljamõistetav kahjuhüvitis VÕS § 139 alusel vähendamisele.
24.Kohus rahuldab esitatud hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 230,93 eurot.
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab esitatud hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
27.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
28.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
29.Hageja on kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagiavalduselt 75 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 75 euro ulatuses kuuluvad kostjalt väljamõistmisele.