Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Imbi Sidok-Toomsalu
Kohtuasi
VL kaebus Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse 20.05.2015 otsusele täiteasjas nr 022/2015/407
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 03.07.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse VL määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja: VL (isikukood volitatud esindaja TL esindajad
XXXXXXXXXXX),
Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 03.07.2015 määruse resolutsioon jätta muutmata, muutes määruse põhjendusi.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 372 lg 5 teine lause). Asjaolud
VL esitas 30.05.2015 Harju Maakohtule kaebuse Harju tööpiirkonna kohtutäitur Elin Vilippuse 20.05.2015 otsusele (edaspidi: 20.05.2015 otsus) täiteasjas nr 022/2015/407. Avaldaja taotleb kohtutäituri 20.05.2015 otsuse tühistamist ja kohtutäituri kohustamist 31.03.2015 akti pealkirjaga „Teabenõue, vara nimekirja esitamise nõue ja sunniraha määramise hoiatus“ (edaspidi: 31.03.2015 akt) tühistamiseks. Avaldaja põhjendab oma kaebust asjaoluga, et 31.03.2015 akt on haldusakt ning see akt ei ole esitatud ega vormistatud nõuetekohaselt, mistõttu esineb alus selle tühistamiseks. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri otsusega, kuna see pole üheselt arusaadav ja sest „ühte akti ei tohi 1(4)
Tsiviilasi nr: 2-15-8196 panna kokku erinevaid nõudeid, nt seadustest tulenevalt saab „teise nõude“ esitada vaid „esimese nõude“ täitmatajätmise korral.“
2.Harju Maakohus jättis kaebuse 04.06.2015 määrusega käiguta ning palus avaldajal 7 päeva jooksul alates nimetatud määruse kättetoimetamisest selgelt ning üheselt mõistetavalt täpsustada, milles seisneb kohtutäituri otsuse ebaseaduslikkus, mille tõttu seda on vaidlustatud.
3.13.06.2015 esitas avaldaja vastuse, kus märkis, et kohtutäituri otsus on tema poolt vaidlustatud, kuna ta ei ole nõus selles toodud väidetega. Kohtutäituri otsus ei ole ebaseaduslik, vaid on selles esitatud väited. Kohtutäituri 31.03.2015 akt ei vasta kohustuslikele nõuetele ning on seetõttu ebaseaduslik. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus keeldus 03.07.2015 kohtumäärusega avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest. Maakohtu hinnangul pole avaldusega võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Lisaks märkis maakohus, et avaldaja pole põhistanud, milles seisneb kohtutäituri otsuse ebaseaduslikkus, kuigi maakohus on sellele puudusele 04.06.2015 kohtumääruses viidanud. Maakohus leidis, et sellises olukorras puudub kohtul alus kohtutäituri poolt teostatud toimingute õiguspärasuse hindamiseks. Määruskaebus
5.17.07.2015 esitas avaldaja maakohtu määrusele määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist ja kohustamist kaebuse menetlusse võtmiseks. Alternatiivselt taotles avaldaja asja lahendamist sisulise määrusega.
6.Avaldaja märgib, et kaebuse eesmärgiks on tuvastada, kas kohtutäituri poolt antud kohustav akt on haldusakt või mitte. Avaldaja viitab riigikohtu lahenditele tsiviilasjades nr 3-2-1-134-07 ja 3-2-1-139-13. Menetluse edasine käik
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
8.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p-i 21 ja § 659 alusel tuleb muuta maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hagita menetluses läbivaadatav avaldus peab vastama seadusest tulenevatele nõuetele ning kooskõlas TsMS §-ga 477 võib avalduse menetlusse võtmisest seaduses nimetatud juhtudel keelduda. Hagiavalduse, seega ka hagita menetluses esitatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on ammendavalt sätestatud TsMS §-s 371. Maakohus on keeldunud avalduse menetlusse võtmisest, tuginedes TsMS § 3401 lg-le 2 ja § 371 lg 2 p-le 2.
10.Maakohus on leidnud, et avaldusega pole võimalik taotletavat eesmärki saavutada ning avaldaja pole kohtu poolt määratud täiendava tähtaja jooksul selgitanud, milles seisneb kohtutäituri otsuse ebaseaduslikkus. Kolleegiumi hinnangul tuleb need põhjendused maakohtu määrusest välja jätta. Avaldajale ei ole ringkonnakohtu
2(4)
Tsiviilasi nr: 2-15-8196 hinnangul õige ette heita, et ta ei ole suutnud põhjendada, milles seisneb kohtutäituri otsuse ebaseaduslikkus. Kohtutäituri otsuse seaduslikkuse kontrollimise kohustus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 kohases menetluses on kohtul. Avaldaja 13.06.2015 vastusest võib kolleegiumi hinnangul järeldada soovi, et kohus kontrolliks, kas täitur on jätnud avaldaja kaebuse 20.05.2015 otsusega õiguspäraselt rahuldamata.
11.Samas on kaebus kolleegiumi hinnangul esitatud eesmärgil, millele riik ei pea andma õiguskaitset, ning avalduse menetlusse võtmisest on põhjendatud seetõttu TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda. Avaldaja kaebab kohtutäituri 20.05.2015 otsusele. Avaldaja hinnangul ei vasta kohtutäituri 31.03.2015 akt kohtutäiturimäärustiku § 20 lg-tes 1 ja 4 sätestatud nõuetele. Viidatud rikkumiste tõttu on 31.03.2015 akt avaldaja arvates ebaseaduslik (tl 28). TsMS § 3 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kohtusse üldjuhul vaid oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, see põhimõte laieneb ka hagita menetluses läbivaadatavatele avaldustele, sh kaebustele kohtutäituri otsuste peale. Järelikult peaks kaebusest nähtuma, milles seisneb kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste väidetav rikkumine, täpsemalt, kuidas on kohtutäitur täitemenetlust läbi viies avaldaja seadusega kaitstud õigusi rikkunud.
12.Praegusel juhul ei nähtu avaldaja kaebusest ega hiljem esitatud menetlusdokumentidest, et tema õiguste rikkumine oleks kaebuses toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik. Avaldaja on kaebuses märkinud, et tema hinnangul rikub kohtutäituri 31.03.2015 akt kohtutäiturimäärustiku § 20 lg-tes 1 ja 4 sätestatud nõudeid. Kohtutäiturimäärustiku § 20 lg 1 kohaselt peab kohtutäituri poolt koostatav dokument ja täitetoimingut kajastav akt olema vormistatud nõuetekohaselt ja loetavalt. Kohtutäiturimäärustiku § 20 lg 4 kohaselt peab akti tekst olema keeleliselt täpne ja üheselt mõistetav ning stiililt korrektne. Avaldaja maakohtule esitatud kaebusest ei selgu, kuidas rikub kohtutäiturimäärustiku § 20 lg-tes 1 ja 4 sätestatud nõuete väidetav mittejärgimine avaldaja subjektiivseid õigusi ehk milline negatiivne ning seadusega vastuolus olev tagajärg on viidatud sätete rikkumisega avaldaja jaoks kaasnenud.
13.TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on maakohus jätnud avaldaja kaebuse 04.06.2015 kohtumäärusega käiguta ning andnud avaldajale täiendava tähtaja kaebuse esitamise põhjuste täiendavaks selgitamiseks. Avaldaja on maakohtule vastanud 13.06.2015, kuid pole selgitanud, milles seisneb avaldaja subjektiivsete õiguste riive, millele avaldaja kohtu kaitset otsib. Ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest nimetatu ei selgu.
14.Määruskaebuse kohaselt on kaebuse eesmärk mh tuvastada, kas kohtutäituri poolt antav kohustav akt on haldusakt (tl 36). Isiku tuvastushuvi, kas kohtu hinnangul on kohtutäituri otsus käsitletav haldusaktina haldusmenetluse seaduse mõttes, ei viita iseenesest isiku subjektiivsete õiguste rikkumisele ega õigusta kohtutäituri otsuse vaidlustamist TsMS § 3 lg 1 mõttes. Sellise tuvastushuvi realiseerimiseks ei ole TMS § 218 lg 1 alusel kohtutäituri otsuse vaidlustamine kohtus ka kohane õiguskaitsevahend. Kohtutäituri otsusele esitatava kaebuse menetlemisel kontrollib
3(4)
Tsiviilasi nr: 2-15-8196 kohus, kas kohtutäituri otsus on õiguspärane ehk kas kohtutäituri tegevuse tulemusena on toimunud isiku poolt väidetud subjektiivsete õiguste riive või mitte.
15.Olukorras, kus kaebus pole esitatud avaldaja subjektiivse õiguse kaitseks, on tegemist TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes kaebusega, mis ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohus võib TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keelduda sellise kaebuse menetlusse võtmisest. Kuivõrd maakohus on andnud avaldajale rikkumise kõrvaldamiseks kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 täiendava tähtaja ning arvestades, et avaldaja väidetavate subjektiivsete õiguste rikkumine ei nähtu maakohtule 13.06.2015 esitatud vastusest ega ka määruskaebusest, nõustub kolleegium maakohtu lõppjäreldusega, et avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2, § 3401 lg 2 ja § 477 lg 1 alusel.
16.Rahuldamisele ei kuulu ka avaldaja alternatiivne taotlus kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks. Vastavalt TsMS § 11 lg-le 1 vaatavad kõiki tsiviilasju esimese astme kohtuna läbi maakohtud. TsMS § 9 lg 3 kohaselt ei vaata kõrgema astme kohus tsiviilasja läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.