Tarmo Tina OÜ Aktiva Finants hagi G. S. vastu viivise nõudes
Kohtuasi
384, 97 eurot
Hagihind Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: OÜ Aktiva Finants Weizenbergi 20, 10151 Tallinn)
(RK
xxx,
asukoht
Hageja lepinguline esindaja: Kadri Timuska (e-post [email protected] ) Kostja: G. S. (IK xxx, viibimiskoht xxx) Menetluse liik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finants OÜ hagi G. S.i vastu viivise nõudes.
2.Välja mõista kostjalt G. S.ilt Aktiva Finants OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 384 (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot 97 senti perioodi 15.06.2013-01.04.2015 eest. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
Välja mõista G. S.ilt Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulud 175 (ükssada seitsekümmend viis) eurot sh. hagi esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 55 eurot ja õigusabi kulud 120 eurot.
5.Välja mõista G. S.ilt Aktiva Finants OÜ kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt (175 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast
2-15-102480 päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).
I MENETLUSE KÄIK JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas 30.01.2015 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnevuse 783, 03 euro saamiseks. Kostja esitas 25.02.2015 nõudele vastuväite tunnistades nõuet osaliselt so põhinõude 438, 15 eurot osas. Kohus tegi 20.03.2015 põhinõude osas maksekäsu ja kohustas võlgnikku tasuma 438, 15 eurot ja menetluskulud kokku 65 eurot sh. 45 eurot riigilõiv ning 20 eurot menetluskulud. Ülejäänud nõude osas, so. viivis 384, 97 eurot jätkus menetlus hagimenetluses.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa Eesti AS ja kostja 04.12.2012 lepingud (liitumisleping 2204674 ja järelmaksuga vara müügileping 1731330), mille alusel Elisa Eesti AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste ja kauba eest tasuma vastavalt järelmaksugraafikule. Kostja ei ole osutatud teenuste eest arveid tähtaegselt tasunud. Elisa Eesti AS loovutas 02.12.2014 nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finants koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Hageja on arvestanud perioodi 15.06.2013-01.04.2015 eest viiviseid 384, 97 eurot. Hageja tugineb VÕS §-le 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 6, 113 lg 1 ja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised 384, 97 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulud, sh. riigilõiv 130 eurot ja õigusabikulu 287, 60 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja märgib, et ei ole saanud kätte ei vabaduses ning alates 14.04.2015 vangistuses viibides dokumente võlgnevuse suuruse kohta. Mäletab, et kui Elisaga leping sõlmiti, siis pikemat aega mingeid arveid tasuti. Ei ole päris kindel, et võlgnevuse põhisumma 438, 15 eurot on õige. Kuna viibib vangistuses ei ole võimalik tasuda põhiosa ega viiviseid. On nõus kompromissiga ja palub jätta põhisumma muutmata. Võlgnevust on võimalik tasuda alles peale vabanemist. Ei näe mõtet selles, et OÜ Aktiva Finants nõuab erinevate moodustega aina rohkem väljamakseid.
III KOHTU PÕHJENDUSED
4.Arvestades hagi hinda 384, 97 eurot, on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 järgi tegemist lihtmenetluses lahendatava hagiga. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud lepingutest (liitumislepingud ja järelmaksuga vara müügileping) tulenevat kohustust tasuda kauba ja osutatud teenuste eest. Pooled ei vaidle
2-15-102480 selle üle, et kostja on oma lepingust tulenevat raha maksmise kohustust rikkunud, st. ei ole osutatud teenuste eest õigeaegselt tasunud. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist. Hageja on arvestanud perioodi 15.06.2013-01.04.2015 eest viiviseid 384, 97 eurot (tl 21). Viivise maksmise kohustus lepiti kokku poolte sõlmitud liitumislepingutes (tl. 24, 28) ja järelmaksuga vara müügilepingus (tl. 30), mille kohaselt on viivise määraks 0,15 % võlasummalt iga viivitatud päeva eest. Sama viivise määr on märgitud ka kostjale esitatud arvetel ja see tuleneb üldtingimuste p 7.8. (tl. 51), mis on liitumislepingu lahutamatuks osaks.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et ükski kostja vastuväidetest ei anna alust viivise välja mõistmata jätmiseks. Selliseks asjaoluks ei ole ka kostja vangistuses viibimine. Võlgnik peab arvestama sellega, et raha maksmisega viivitamise korral (so. täitmisega viivitamisel) tekib viivise tasumise kohustus. Kostja pidi ette nägema, et lepingutest tuleneva kohustuse täitmisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda kokkulepitud viivist.
6.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet tuleb põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu (RKTKo 3-2-1-87-10 p 12). Praegusel juhul nõuab hageja viivist summas 384, 97 eurot ning põhivõlgnevuse summaks, mis kostjalt välja mõisteti on 438, 15 eurot. Kuivõrd hageja on arvestanud viivist lepingute järgses suuruses ja viivise summa ei ületa põhinõuet, ei pea hageja ka põhjendama suurema kahju olemasolu. Viivise suuruse ja arvutamise tähtaja osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis hageja nõutud ulatuses, so. 384, 97 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on riigilõiv Kohtuväliseks kuluks on menetlusosalise esindaja kulu. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 130 eurot, õigusabi kulud 287, 60 eurot ja viivise menetluskuludelt. Hageja esindaja ei ole hagiavalduse koostamiseks kulunud aega märkinud. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
2-15-102480 Kohus asub seisukohale, et kuna hagi on esitatud ainult viiviste nõudes, on hagi hinnaks 384, 97 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot. Kuna maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga, tuli hagi esitamisel tasuda riigilõivu kokku 100 eurot (tsiviilasja hind kuni 500 eurot). Seega pidi hageja tasuma täiendavalt riigilõivu 55 eurot, mitte 130 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem. Kohus leiab, et õigusabi kulud hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 287, 60 eurot ei ole põhjendatud. Kuna tegemist on trafaretse ja mitte keeruka hagiga võlgnevuse nõudes, loeb kohus põhjendatud ajaks 1 tunni. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatud ja vajalikuks peetud tunnihind 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 120 eurot 287, 60 euro asemel. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks hagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 55 eurot, õigusabi kulud 120 eurot ning viivise menetluskuludelt (175 eurolt) menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.