2-14-34528/28 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 11. septembrist 2015.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused 03.05.2015.a esitas Salome Tartu AS hagi DTC Metsad OÜ ja T. U. vastu 1000 euro (sh põhivõlg 573,26 eurot ja viivised 426,74 eurot) solidaarses nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid DTC Metsad OÜ (põhivõlgnik) ja Salome Tartu AS 19.02.2014. a lepingu nr 1869 (tl 45-47), mille alusel hakkas hageja kostjale autodega seotud kaupu müüma. Algselt tasus kostja hagejale ostetud kauba eest nõuetekohaselt, kuid alates 2014. a tekkisid võlad (tasumata arved tl 28-41). 31.10.2014.a. sõlmisid hageja ja T. U. käenduslepingu (tl 44), mille kohaselt kohustus T. U. käendama DTC Metsad OÜ-l hageja ees tekkinud võlga. Võlgnevuse lubas T. U. tasuda hiljemalt 07.11.2014. a. Hagiavalduse esitamise hetkeks ei olnud kostjad võlga tasunud. Neil asjaoludel taotles hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 573,26 eurot ja viivis 426,74 eurot. Kostjate vastuväited Kostjad on 03.07.2015.a esitanud hagile vastuväite (tl 66), mille kohaselt on hagejale võlgnevus tasutud. 06.11.2014 esitas hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse DTC Metsad OÜ, D. U. ja T. U. vastu solidaarselt põhivõlgnevuse summas 576,26 eurot nõudes. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond koostas maksekäsu D. U. suhtes, kohustades teda tasuma Salome Tartu AS-ile põhinõude 576,26 eurot, hüvitama riigilõivu 45 eurot ja maksekäsu kiirmenetlusega kaasneva menetluskulu 20 eurot, kokku 641,26 eurot. Nimetatud summa sissenõudmiseks alustas Põlva kohtutäitur Aive Kolsar 05.05.2015.a täitemenetlust, mille käigus on Salome Tartu AS-i kontole 20.05.2015.a. 641,26 eurot ning kohtutäitur on täitemenetluse lõpetanud (täitemenetluse lõpetamise otsus tl 67, maksekorraldused tl 68-69). Eeltoodust tulenevalt taotlevad kostjad jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

Hageja ei nõustu, et 641,26 euro tasumisega on kostjate kohustused hageja ees täidetud. Kostjate poolt on tasumata hagi esitamisega seotud menetluskulud ja võlgnevuselt tekkinud viivis. D.Uuk tasus hagejale 11.03.2015.a. maksekäsuna väljamõistetud summa 641,26 eurot, millest 573,26 eurot oli põhivõlg, 45 eurot maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ja 20 eurot muu menetluskulu. Täiesti tasumata on viivis 426,74 eurot. Hageja loobub nõudest kostjate vastu põhivõla osas summas 576,26 eurot, kuid taotleb välja mõista menetluskulud summas 425 eurot (riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 250 eurot) ning viivised summas 426,74 eurot (tl.73, 76). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 6, 7, 9 ja 10 kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud hagi kostjale kättetoimetamisel; loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahendi viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi (tl 80). Käesolevas asjas ei ole pooltel vaidlust selles, et DTC Metsad OÜ-l oli kohustus tasuda hageja poolt talle esitatud arvete (tl 28-41) alusel tarnitud kauba eest ning et 31.10.2014.a. allkirjastatud käenduslepingu (tl 44) alusel vastutab T. U. solidaarselt DTC Metsad OÜ-ga hageja ees tekkinud võlgnevuse eest. Kohtuotsuse tegemise hetkeks on põhivõlgnevus hagejale täielikult tasutud 641,26 euro kandmisega kohtutäitur Aive Kolsari kontolt hageja kontole (maksekorraldus tl 68). Seetõttu on hageja loobunud oma nõudest kostjate vastu põhivõla summas 576,26 eurot sissenõudmise osas. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Seega kuulub menetlus kostjatelt solidaarselt põhivõla summas 576,26 eurot väljamõistmise nõudes lõpetamisele. Viivise, summas 426,74 eurot väljamõistmise osas kuulub hagi rahuldamisele, kuna asjaolu, et kostjad olid rahalise kohustuse täitmisega viivituses, on tõendatud. VÕS § 100 järgi loetakse kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmist või mittekohast täitmist, sealhulgas täitmisega viivitamist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda võlgnikult viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi 2. lõike järgi vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Nii hageja ja põhivõlgniku vahel 19.02.2014. a sõlmitud lepingu nr 1869 (tl 45-47) kui ka esitatud arvete (tl 28-41) kohaselt oli poolte vahel kokku lepitud viivise määraks 0,5% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud kalendripäeva eest, mis on kõrgem kui vastavalt VÕS § 94 lg 1 arvutatav seadusjärgne viivisemäär. Hagiavalduse kohaselt oleks viivise summa lepingujärgse viivisemäära arvestamisel hagiavalduse esitamise seisuga 668,81 eurot (viivise arvestus tl 50). Hageja on nõus viivsesummat vähendama ja nõuab kostjatelt viivise tasumist summas 426,74 eurot. Kohus leiab, et kuivõrd hageja taotleb viivise tasumist lepingujärgse viivisemäära alusel arvutatavast viivisest väiksemas summas, on põhjendatud viivise väljamõistmine hagiavalduses taotletud määras.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatel tasuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest hagejale solidaarselt viivist summas 426,74 eurot. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt TsMS § 168 lg 5 kannab kostja hageja menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad vastavalt TsMS § 165 lg 3 menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seega tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta solidaarselt kostja 1 ja kostja 2 kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja esindaja esitas 05.08.2015. a avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (tl 8386). Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust summas 175 eurot ja õigusabikuludest summas 250 eurot, kokku 425 eurot. TsMS § 176 lõike 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja esindaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses nimetatud kinnituse andnud, samuti on ta kinnitanud, et menetluskulud ei sisalda käibemaksu (tl 83 pöördel).

TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud eelkõige menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 172 lg 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral ja TsMS §-s 4881 sätestatud juhul võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 alusel määrab maksekäsu kiirmenetluses kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Hageja taotleb menetluskuluna riigilõivu väljamõistmist summas 175 eurot. Toimiku materjalidest nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 45 eurot (tl 48) ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 130 eurot (tl 49). D. U. suhtes tehtud maksekäsu alusel on hagejale kohtutäituri kaudu tasutud 641,26 eurot, sh 45 eurot hageja poolt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu katteks (maksekäsk tl 16-18, maksekorraldus tl 68). Ka hageja on oma vastuses (tl 73) kinnitanud, et 20.05.2015.a on hageja kontole 641,26 eurot laekunud ning et sellest 45 eurot moodustab riigilõiv. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt riigilõivu väljamõistmine üksnes hagimenetluses täiendavalt tasutud summa ulatuses. Seega kuulub riigilõiv kostjatelt väljamõistmisele summas 130 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Hageja lepingulise esindaja kulude osas leiab kohus, et nende väljamõistmine kostjatelt on põhjendatud osaliselt. Esiteks võtab kohus seisukoha hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära põhjendatuse osas. Hagejat esindas menetluses Cartex OÜ jurist Maia Ploom tunnitasuga 120 eurot, millele ei lisandu käibemaksu. Kohus leiab, arvestades asjaoluga, et õigusabiteenuse tunnitasu keskmine hind jääb vahemikku 100-120 eurot/tund kas koos või ilma käibemaksuta, mida kinnitab ka Riigikohtu 09.12.2013.a. tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13 tehtud kohtumääruse punkt 14, et tunnihind 120 eurot(käibemaksuta) on põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt teostas hageja lepinguline esindaja järgmised toimingud: 1) konsultatsioon kliendile – 30 minutit; 2) hagi aluseks olevate dokumentidega tutvumine, juriidilise hinnangu andmine, hagi koostamine – 1 tund 40 minutit. Kohus ei pea põhjendatud menetluskuluks konsultatsiooni andmist kliendile ajakuluga 30 minutit. Riigikohtu tsiviilkolleegium on kohtuasja nr 3-2-1-63-10 lahendi p-s 12 leidnud, et menetluskuludeks TsMS mõttes on need menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, mis on seotud konkreetse kohtuasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise menetlemise kulud. 5 (6)