Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-18-17287

E Ti pangakontole nr xxxx selgitusega „R-M elatis“.

2-18-17287

ning selle ajendiks oli asjaolu, et hageja viibis suviti üle ühe nädala kostja juures. Kuna suvel 2017 hageja ei soovinud enam käia nii tihedalt isa juures ning sellest tulenevalt käis isa juures vaid magamas (sõidu ja toidukulud jäid valdavalt hageja ema kanda), siis teavitas hageja esindaja kostjat juba suvel 2017, et selline kokkulepe suvest 2018 enam ei kehti, kuna sellel puudub otstarbekus. Suvel 2018 viibis kostja hageja juures juunikuu lõpus (1 nädala) ning kuuldes, et lapse üle nädala enda juures majutamine ei vabasta teda enam ühe kuu elatise maksmisest, kadus kostjal ka huvi last enda juurde kutsuda. Järgmine kord viibis laps isa juures alles septembrikuus 2018. Vastutasuks hageja esindaja poolsele kokkuleppe tühistamisele hakkas kostja maksma elatist vaid 150 eurot nagu kohustas teda 2014.a kohtumäärus nr 2-14-2176, kuigi ta oli poolte kokkuleppel iga aasta algul elatist mingis osas suurendanud vastavalt tõusnud elatise miinimummäärale. P P poolt esitatud pangakonto analüüsist nähtub, et alates augustist ei esine tema pangakontol enam tavapäraseid väljaminekuid nagu seda on toit ja eluasemekulud. Kostja viitab oma vastuses enda kohustusele maksta pool eluaseme üürisummast ja kommunaalkuludest (keskmiselt summas 310 eurot kuus) ning osta toitu (summas 200-300 eurot kuus), kuid neid kulutusi ei nähtu tema pangakontolt. Perioodil 08-11.2018 nähtuvad eelnimetatud pangakontol alljärgnevad kulutused, mida võib eelduslikult pidada toidukuludeks: augustis 35,2 eurot; septembris 50,84 eurot; oktoobris 3,75 eurot; novembris 22,67 eurot. Nimetatud pangakontolt ei nähtu aga ühtegi ülekannet eluasemekulude tasumiseks. Küll aga nähtuvad kontol sularaha sissemaksed vahetult enne seda kui saabub mõne arve maksekohustus. See viitab selgelt asjaolule, et P P kasutab igapäevakuludeks sularaha, mis pärineb suure tõenäosusega ehitussektoris väga tavapärasest ebaseaduslikust majandustegevusest. Hageja toob välja kostja viimase 4 kuu kulude ja tulude võrdluse, mis annab kinnitust sularahas arveldamisest. Tabelist kuvab selgelt asjaolu, et antud pangakontot kasutatakse vaid primaarsete kohustuste eest tasumiseks ja sularaha sissemakseid tehakse vaid sel eesmärgil. Kokku on kostja perioodil 23.11.201722.11.2018 teostanud sularaha sissemakseid summas 2535 eurot. P P palgamaksed on asendunud kütuse kompensatsiooniga. See viitab soovile vältida tööjõumaksude tasumist ja soovile luua kohtule kuvand, et tal puudub kindel töökoht. Eeltoodud väidet toetab ka asjaolu, et pangakonto analüüsist ei nähtu, et P P oleks sellistes summades kütust soetanud. Sellest võib järeldada, et P P maksab endale selliselt töötasu või soetab kütust sularahas, mille päritolu on tuvastamata. Kulutused kütusele olid augustis, 191,61 eurot; septembris 34,6 eurot; oktoobris 4,8 eurot; novembris 40,07 eurot. Hageja esindajale on teada, et kostja maksab endale firma ainsa juhatuse liikmena juba aastaid ümbrikupalka. Samuti on varasemast kooselust teada ka asjaolu, et elatise maksmise vältimiseks ei soeta ta endale isiklikku vara ning kasutab oma olmetegevusteks kolmandate isikute (elukaaslane või vanemad) pangakontosid. Tema halb elujärg ei paista kuidagi välja tema elustiilist ega sõidukist millega igapäevaselt liigub. Sõiduk kuulub hageja esindajale teadaolevalt Xxxx OÜle, kuid see on kasutuses peamiselt erasõitudeks ning töösõitudeks kasutab hageja teist sõidukit. Hagejale on teada ka asjaolu (kuna nendel ettevõtmistel on aeg-ajalt kaasatud ka hageja esindaja ja kostja ühine laps), et P P teeb regulaarseid väljasõite perega spaadesse ning tarbib muid meelelahutusteenuseid (nt langevarjuhüpe, veekeskuste külastused, perepuhkused saartel jne). Hageja esindajale on teada, et P P veetis 2018 jaanipäeva paiku mitme päevase perepuhkuse Xxxxl, sotsiaalmeedia postituste kohaselt elati puhkemajades, külastati vaatamisväärsusi, kohvikuid jne kuid tema pangakontol ei kajastu selle reisi kohta ükski kulu. Sarnase näite saab tuua ka P P pangakontolt, kust nähtub, et 11.03.2018 on tasutud tema kaardiga Xxxx summas 25,60 eurot. Ei ole reaalselt usutav, et sellise summaga kaeti kogu perepuhkus selles hotellis (perepuhkusel osales ka hageja). Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja seisukohal, et P P tegelik majanduslik seisund ei kajastu tema pangakontol ning P P varjab teadlikult oma tegelikke sissetulekuid eesmärgiga elatise maksmist minimeerida.

2-18-17287

Kostja vastus Kostja palub arvestada lapse igapäevasteks vajadusteks tehtavate kulutuste jaoks elatise hulka ka hageja esindajale makstav lastetoetus (peretoetus), mis on 50 eurot kuus (50/2= 25 eurot). Kostja soovib, et hagejale elatise maksmine jätkuks kohtumääruse nr 2-14-2176 järgi milleks on 150 eurot kuus. Kostjal puudub hetkel kindel sissetulek, kuna ettevõte, kus ta töötab on sattunud makseraskustesse ja kostja on sunnitud leidma juhutöid. Kostja sissetulekud ei võimalda hagejale rohkem maksta, kuna vastasel korral jääksid tema teised kaks ülalpeetavat alaealist last kehvemasse olukorda. Samuti käib hageja vahest ka kostja juures, küll mitte tihti viimasel ajal, aga ikkagi käib (hageja on alati oodatud kostja juurde) ja sellel ajal teeb kostja samuti temale kulutusi. Varasemalt on käinud iga üle nädalavahetuse ja viibinud kostja juures reede õhtust pühapäeva õhtuni. Viimasel ajal käib hageja pigem üle kahe nädala reedest pühapäevani. Kostja tasub oma kahe alaealise lapse lasteaia maksu, mis on 2*68=132/2= 68 eurot ja peab igakuiselt tasuma ka vähemalt pool üürirahast 500/2=250) ja kommunaalkulusid, mis on periooditi 70-170 eurot, keskmiselt 120/2=60 eurot. Kostja igakuised kulutused on kokku juba 378 eurot (kui siia lisada lastele võrdsetes osades 150*3=450 eurot kuus +378=828 eurot), samuti vajavad ülalpidamist tema teised kaks alaealist last ja soovitavalt mitte kehvemini, kui hagejat. Samuti peab kostja igapäevaselt ka süüa koju ostma, mis lisab veel väljatoodud summale (828€) ~200-300 eurot kuus. Kostja ei ole kunagi keeldunud ega jätnud maksmata elatist hagejale, kostja on tasunud igakuiselt, küsimus on olnud ainult võimalustes nii ajaliselt kui summa (elatise) suuruses, kuid mitte kunagi ei tasunud kostja elatist alla kohtumääruses nr 2-14-2176 märgitu. Kohtuistung Hageja seaduslik esindaja vastas kohtule, et ta kinnitab, et kostja on varasemalt tasunud suuremaid summasid kui kokku lepitud. Kostja poolt lapse enda kontole makstud summad on sümboolsed olnud. Hageja taotleb miinimummääras elatist, ei taha kompromissi. Hageja soovib, et miinimummäära tõusmisega elatis ka tõuseks. Kostja sissetulekud ei ole need, mida kostja näitab kohtule. Kostja on teinud kontole sularahasissemakseid suures ulatuses, see tõendab, et isikul on raha; need sissemaksed tekivad vahetult enne seda kui on mõne arve maksekohustus. Kostja vastas kohtule, et tal ei ole võimalik maksta miinimummääras elatist, sissetulekud on ebaregulaarsed, kindel sissetulek puudub, orienteeruv sissetulek on paremal juhul 800 eurot kuus. Kostja ettevõte on raskustes. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last. Kostja on nõus maksma 170 eurot kuus, kui on võimalust olnud, siis varem on kostja maksnud elatist rohkem. Kostja on ventilatsioonisüsteemide paigaldaja. Kostja ettevõttel on tarnijate ees võlgnevused, nende katteks on juba vara realiseeritud. Kostja ei julge lubada rohkem kui 170 eurot, see paneks kostja ja tema teised lapsed raskesse olukorda. Kui kostja saab raskustest välja, võib jälle rohkem maksta. Kostja ei ole kohut sihilikult eksitanud, sularaha omamine ei ole keelatud, kostja on pidanud isegi oma emalt laenu küsima. Kostja palub elatissumma määramisel arvestada ka lastetoetusega. Kui kohus peab vajalikuks miinimumsumma määramist, palub kostja sellest maha arvestada pool makstavast lastetoetusest.

2-18-17287

Kohtu seisukoht Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 459 lg 1 kohaselt, pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. TsMS § 459 lg 2 kohaselt, otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. PKS § 97 p 1 ja 2 kohaselt, ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Hageja on kostja laps, seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Harju Maakohtu 30.04.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-2176 kinnitatud kompromissi kohaselt on poolte vahel kokku lepitud elatis 150 eurot kuus. 2014.a oli elatise miinimummäär 177,50 eurot kuus. Hagi esitamise ajaks 15.11.2018 on elatise miinimummäär oluliselt suurenenud, seega on maksete suurust mõjutavad asjaolud muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud tekkinud pärast asja arutamise lõppemist. Lähtudes eeltoodust oli hageja õigustatud elatise suuruse muutmiseks hagi esitama. PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 102 lg 1 kohaselt, isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Kuna PKS § 101 lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses.

2-18-17287

Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja elavad eraldi ning et hageja elab koos emaga ja et hageja ema on hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Samuti on pooled üksmeelel selles, et siiani on kostja elatist maksnud vastavalt Harju Maakohtu 30.04.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-2176 kinnitatud kompromissisile ja vahel ka suuremas summas. Kostja on nõus hagejale jätkuvalt elatist maksma, kuid pooled ei ole üksmeelel elatise suuruses. Kostja on nõustunud elatise väljamõistmisega summas 170 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on hagiavalduses avaldanud, et tema töötasu on 1388 eurot kuus. 03.12.2018 menetlusdokumendis teatab hageja ema, et tema töösuhe on lõppenud ja alates 01.12.2018 ta ei tööta ja seetõttu ei ole teada ka tema edasine sissetuleku suurus ning võimekus lapsega seotud kulusid kanda. Kohus on teinud TsMS § 230 lg 3 alusel elektrooniliselt päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse hageja ema varalise seisundi kohta. Päringute vastustest nähtub, et hageja emal ei ole sõiduautosid ja osalust äriühingutes. Hageja emale kuulub kaasomandina 1⁄2 kinnistust xxxx, mis on ka hageja elukohaks. Kohtule esitatud kostja arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt oli kostjale makstud Xxxx OÜ poolt töötasu ajavahemikul 23.11.2017-06.08.2018 kokku 9000 eurot, so makse selgituse järgi töötasu 2017 oktoobri, novembri, detsembrikuu eest ja 2018 jaanuari, veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuni ja juulikuu eest 1000 eurot kuus (neto) ning kütuse kompensatsiooni kokku 1240 eurot, so 2018 märtsis kahe kuu eest 550 eurot, aprillis 350 eurot, juulis 340 eurot. Ajavahemikul 07.08.2018-20.11.2018 ei ole kostjale töötasu makstud ning on makstud kütuse kompensatsiooni kokku 1500 eurot, so keskmiselt augustist-oktoobrini 320 eurot kuus ja 20.11.2018 220 eurot. Kohus on teinud TsMS § 230 lg 3 alusel elektrooniliselt päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse kostja varalise seisundi kohta. Päringute vastustest nähtub, et kostjal ei ole kinnisvara. Kostjale kuulub auto ja mootorratta haagis (ehitusaasta 2008) ja sõiduk xxxx (ehitusaasta 1980). Kostjale kuulub Xxxx OÜ osa nimiväärtusega 2556 eurot, samuti on kostja osaühingu juhatuse liige. Äriregistri andmetel on osaühingul seisuga 12.02.2019 maksuvõlg ja/või esitamata deklaratsioonid ning viimane majandusaasta aruanne on esitatud 2016.majandusaasta kohta. Kostja on kohtuistungil selgitanud, et ettevõte on raskustes, mistõttu kostjal kindel sissetulek puudub ja orienteeruv sissetulek on paremal juhul 800 eurot kuus. Kostjal on lisaks hagejale ülalpidamiskohustus kahe alaealise lapse suhtes (mõlemad sündinud 2015 jaanuaris). Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-37-11 tuleneb, et kostjalt elatist välja mõistes tuleb hinnata muuhulgas kostja väidet, et ta maksab regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist ning kannab vabatahtlikult ka muid lapse kulusid. Kostja on kohtuistungil selgitanud, et hageja käib vahel ka kostja juures, küll mitte tihti viimasel ajal ja sellel ajal teeb kostja samuti hagejale kulutusi. Varasemalt on hageja käinud kostja juures iga üle nädalavahetuse ja

2-18-17287

viibinud kostja juures reede õhtust pühapäeva õhtuni. Viimasel ajal käib hageja pigem üle kahe nädala reedest pühapäevani. Hageja seaduslik esindaja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejal on kostja juures viibimise ajal olemas kõik kostja juures mitmel järjestikusel päeval viibimiseks ja ööbimiseks vajalikud tingimused. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-7-05 märkinud, et on loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal ning et lapsega suhtlemine ei eelda lisaks elatise maksmisele tingimata täiendavate oluliste rahaliste kulutuste tegemist. Tuginedes Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-2-1-66-08, märgib kohus, et lapse vajadused sellest, et laps viibib kokkulepitud ajal koos isaga, ei muutu ning lapse ülalpidamiseks tuleb tagada kindlate vahendite olemasolu vanemal, kelle juures laps elab, sõltumata võimalusest, et laps ei veeda faktiliselt kogu aega emaga. Samuti on kohus seisukohal, et lahus elavalt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega ei vähendata vanema materiaalseid võimalusi lapse eest otseselt hoolitseda. Kohtu hinnangul ei ole kostja poolt esile toodud hageja isa juures viibimise aeg sedavõrd pikk aeg, et annaks alust miinimummäärast väiksemat elatist välja mõista. Laps elab põhilise aja ema juures ja ema peab kandma olulise osa lapsega seotud kuludest. Hageja isa juures viibimine neid kulusid olulisel määral ei vähenda. Lapse toidukulude osas isa juures viibimise ajal on hageja vanematel võimalik eraldi kokku leppida ja teha vastavas osas ümberarvestus. Kuivõrd hageja elab koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased ostud riietele, jalanõudele ja koolitarvetele teeb vanem, kellel on igapäevane ülevaade ja teave lapse vajadusest, kui vanemad ei ole kokku leppinud teisiti ning millega välistataks ka võimalikud põhjendamatud vaidlused lapsele esmavajaliku üle hageja vanemate vahel. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et lisaks arvelduskontole kantud töötasule on kostjal raha, millest teha arvelduskontole sularaha sissemakseid. Kokku on kostja perioodil 23.11.2017-22.11.2018 teostanud sularaha sissemakseid summas 2535 eurot. Kohtu hinnangul näitab Xxxx OÜ poolt kostjale kütuse kompensatsiooni maksmine 2018 augustist novembrini, et kuigi kostjale arvelduskontolt nähtuvalt töötasu ei makstud, on kostjal olnud raha, mida oli võimalik kasutada eelnevalt kütuse eest tasumiseks seoses tööga seotud sõitudega. Kui kostjale ei ole makstud töötasu sularahas, siis on kostjal eelduslikult Xxxx OÜ vastu töötasu nõue. Hageja seaduslik esindaja on 10.01.2019 menetlusdokumendis kinnitanud, et kostja elustiilist ei saa järeldada olulisi majanduslikke raskusi ning et hagejale on teada asjaolu, et kostja teeb regulaarseid väljasõite perega spaadesse ning tarbib muid meelelahutusteenuseid (nt langevarjuhüpe, veekeskuste külastused, perepuhkused saartel, sh 2018 jaanipäeva paiku mitme päevane perepuhkus Xxxxl, kus sotsiaalmeedia postituste kohaselt elati puhkemajades, külastati vaatamisväärsusi, kohvikuid ja et kostja pangakontol ei kajastu selle reisi kohta ükski kulu). Hageja esindaja kinnitusel on koos kostjaga nimetatud ettevõtmistel aeg-ajalt osalenud ka hageja. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja poolt toodud näidetele ja väitele, et tal on olnud vahendeid puhkuseks ja meelelahutuseks. Kohus peab usutavaks, et kostjal on võimalik saada oma käsutusse vahendeid, mis võimaldavad kostjal säilitada harjumuspärast eluviisi. Samas ei ole tõendatud, et kostja maksaks endale nn ümbrikupalka. Kohus loeb kostja sissetulekuks vähemalt senise 1000 eurot kuus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist

2-18-17287

kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. PKS § 102 lg 2 kohaselt, mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna PKS § 101 lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. PKS § 105 lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Eelnimetatud seisukohta toetab Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-2-1-127-09 avaldatud seisukoht, et perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka lapse vajaduste rahuldamise. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-1-174-16 (p 13) selgitanud, et PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ning et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on elatise vähendamine kostja taotlusel alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra põhjendatud. Tulenevalt kostja arvestuslikust sissetulekust on kostja ülalpidamisvõime käesoleval ajal keskmiselt 200 eurot kuus (1000:5, 3 last ja kostja). Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub kostja enda ülalpidamiseks 2 osa sissetulekust, kuna laste osas on ülalpidamiskohustus ka teisel vanemal. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Lähtudes eeltoodust ja arvestades kostja ülalpidamisvõimet, ülalpeetavate arvu ja kostja võimalust sissetulekut saada, on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis summas, mis vastab 75% elatise miinimummäärale, so ulatuses, mis vastab 37,5%-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale. Riigikohus on korduvalt märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 32-1-57-04, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem

2-18-17287

rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14). Kostja arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et kostja on hagejale elatist maksnud vastavalt 30.04.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-2176 kinnitatud kompromissile. Kohus leiab, et ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab ka edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hageja heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses elatise suuruse muutmises kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et hageja vanemate vahel on ka edaspidi suure tõenäosusega eriarvamused elatise tasumisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja suurendab Harju Maakohtu 30.04.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-2176 kinnitatud kompromissis kokku lepitud elatist alates hagi esitamisest ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise ulatuses, mis vastab 37,5%-le Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (so 75% elatise miinimummäärast). Kohtu hinnangul ei ole hageja kasuks nimetatud summas elatise väljamõistmine kostjale liiga koormav ja ei sea kostjat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et tal oleks takistusi täiendavalt töötamiseks. Kohtu seisukoht on, et kostjal tuleb laste ülalpidamiseks rohkem pingutada. Kostja on noor töövõimeline isik. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks mistahes takistusi teenida aastaringselt igakuiselt sissetulekut ulatuses, millest piisaks tema lastele elatise kindlustamiseks kohtu poolt välja mõistetud ulatuses, ilma et selle tõttu oleks kostja ise ebasoodsamas olukorras. Kuivõrd kohus mõistab elatise välja alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra, ei vähenda kohus väljamõistetavat elatist enam Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 sätestatud lapsetoetuse võrra. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, millest lähtudes peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.