2.Välja mõista Andre Sammal ́ilt AS-ga Tele2 Eesti 7.02.2013 sõlmitud liitumislepingutest nr 30068174 ja 7.02.2013 järelmaksulepingust nr 30068174 tulenev võlgnevus summas 909,82 (üheksasada üheksa eurot ja 82 eurosenti) eurot, sealhulgas põhivõlgnevus summas 454,91 eurot ja viiviseintress summas 454,91 eurot, Aktiva Finants OÜ kasuks.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Kohtuotsus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud 34% ulatuses kostja Andre Sammal ning 66% ulatuses hageja OÜ Aktiva Finants kanda.
8.Mõista kostjalt Andre Sammal ́ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud summas 110,50 eurot (ükssada kümme eurot ja 50 eurosenti).
Tsiviilasi nr 2-15-112112
9.Välja mõista Andre Sammal ́ilt viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni OÜ Aktiva Finants kasuks. Otsuse täiendamine
10.Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab maakohtule apellatsioonitähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus või kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada otsuse peale kaja. (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42). Kaja esitamine
11.Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud TsMS § 313 lg 1 kohaselt väljastusteatega 14.08.2015. a. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
12.Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21). Selgitus menetlusabi taotlejale
13.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
14.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa.
PÕHJENDAV OSA
15.Kohus on seisukohal, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt.
Tsiviilasi nr 2-15-112112
16.Kohtu hinnangul tuleb rahuldamata jätta hageja põhinõue, arvest nr 39142610 tuleneva võlgnevuse sissenõudmiskulude osas, kuivõrd tegemist on tõendamata kuludega summas 276,88 eurot. Kohtule ei nähtu tsiviilasja materjalidest ühtegi hageja poolset tegevust, mille eest sellise summa väljamõistmist nõutakse. Seda enam, et hageja on esitanud ka õigusabikulude arve summas 639,12 eurot.
17.Lisaks jätab kohus kostjalt hageja kasuks välja mõistmata, arvel nr 38908521 märgitud leppetrahvi summas 590 eurot. Ka antud juhul ei ole hageja märkinud, mille eest leppetrahvi nõutakse. Lisaks sätestab VÕS § 415 lg 1, et kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Samuti osutas Riigikohus 10. oktoobril 2007. a tsiviilasjas nr 3-2-1-41-07 tehtud otsuse p-s 27, et võlausaldaja kaotab seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduses ja ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast. Kohus on seisukohal, et kuivõrd pooltevahelise lepingu eesmärgiks oli järelmaksuga toodete müük ning teenuse osutamine, siis ei vasta leppetrahv (590 eurot) ilmselgelt lepingu eesmärgile. Seega jätab kohus hageja nõude leppetrahvi summas 590 eurot väljamõistmiseks rahuldamata. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 454,91 eurot (1321,79-276,88-590).
18.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka viivis summas 1321,74 eurot. Kohus on seisukohal, et kuivõrd põhinõude suuruseks on 454,91 eurot, tuleb ka viivist nimetatud summalt arvutada. Seega on viivise summaks 679*454,91*0,15%= 463,32 eurot. Arvestades tavapärast kohtupraktikat, vähendab kohus viivisenõuet põhinõudeni. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 454,91 eurot.
19.Menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise juures peab kohus vajalikuks märkida järgmist. TsMS § 163 ja § 173 lg 1, 4 ning hagi osalist rahuldamist arvestades tuleb menetluskulud jätta kostja kanda 34 % ulatuses ja hageja kanda 66% ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulude taotluse 914,12 euro hüvitamiseks. Käesolevas asjas on hageja tasunud riigilõivu summas 275 eurot. Hageja on küll palunud välja mõista õigusabikulu summas 639,12 eurot, kuid arvestades nõude olemust, hagi hinda, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 50 eurot (TsMS § 175 lg 1). Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulude suuruse, milleks on 325 eurot. Arvestades hagi osalist rahuldamist mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 110,50 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.