Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 09.09.2015, millest võtsid osa hageja ning kostjad XXX ja XXX. Kohtuistungil sõlmisid hageja ja eelnimetatud kostjad nõude osas kompromissi, mille kohus kinnitas 10.09.2015 määrusega. Ühtlasi lõpetas kohus eelnimetatud määrusega menetluse tsiviilasjas kostjate XXX ja XXX osas. Kostjale XXX oli kohtukutse istungile ilmumiseks välja saadetud 08.06.2015. Kohtukutses selgitati istungilt puudumise tagajärgi. Kohtukutse on kostjale isiklikult kätte toimetatud 09.07.2015 e-posti aadressile, millele saatmist XXX on soovinud (XXXhelistas kohtusse 08.07.2015). XXXon kinnitanud kohtukutse kättesaamist (tl 109). Kostja kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule ka mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks. Kohtuistungil esitas hageja taotluse kostja XXXi osas tagaseljaotsuse tegemiseks TsMS § 410 alusel, mille kohus rahuldas. Kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning ei esine TsMS § 413 lg-s 3 aluseid, lahendab kohus asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Kohus juhib hageja tähelepanu sellele, et juhul, kui sama nõude osas toimub mitu sundtäitmist ja/või muu menetlus, peab hageja vältima võlgnevuse suuremas ulatuses sissenõudmist.

Kohus selgitab kostjale, et tal on õigus nõuda hagejalt informatsiooni nõude rahuldamiseks tasutud/laekunud summade kohta. Kostjal tekib ka nõudeõigus laenusaaja ja/või teiste solidaarvõlgnike vastu kostja poolt laenusaaja ja/või teiste solidaarvõlgnike eest tasutud summade ulatuses, millest on maha arvestatud kostja enda kohustuse osa. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Tsiviilasjalt hinnaga 2 111, 82 eurot kuulub RLS Lisa 1 alusel tasumisele riigilõiv summas 250 eurot ning nimetatud summa tuleb kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.