2-14-62140/16 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hageja nõue ja väited Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt võlgnevus 50 718,19 eurot, millest põhivõlgnevus on 42 607,77 eurot, tasumata intress 955,30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 7155,12 eurot ning edasiulatuv viivis tasumata põhinõudelt 42 607,77 eurot alates 08. detsembrist 2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja väitel sõlmisid hageja ja OÜ Anina (pankrotis) 26. juunil 2006 investeerimislaenu lepingu nr. 2006014344, mille alusel hageja väljastas OÜ-le Anina (pankrotis) laenu summas 13 500 000 eesti krooni. Hageja maksis laenu välja OÜ Anina (pankrotis) arveldusarvele 04. juulil 2006. Laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist tagab kostja käendus vastavalt käenduslepingule nr 2008032830 ja hüpoteek. Käendaja vastutuse maksimumsummaks on kehtestatud 2 000 000 eesti krooni ehk 127 828,20 eurot. Perioodil 26. juuni 2008 kuni 03. november 2011 sõlmisid hageja ja OÜ Anina (pankrotis) investeerimislaenu lepingule kokku 11 lisa, mille alusel muudeti laenu ja intressi maksegraafikut ja intressimäära. Kõik muudatused on kooskõlastatud kostjaga. Hageja ja OÜ Anina (pankrotis) sõlmisid 29. juunil 2006 arvelduslaenu lepingu nr 2006014358 krediidilimiidiga 1 000 000 eesti krooni ehk 63 914,10 eurot. Arvelduslaenu lepingust tulenevate kohustuste täitmist tagab kostja käendus vastavalt käenduslepingule nr 2008032830 ja käenduslepingule nr 2006014698 ja hüpoteek. Käendaja vastuse maksimumsummaks on kehtestatud 2 000 000 krooni ehk 127 828,20 eurot. Perioodil 29. juuni 2007 kuni 03. november 2011 sõlmisid hageja ja OÜ Anina (pankrotis) arvelduslaenu lepingule kokku 12 lisa, mille alusel muudeti laenu ja intressi maksegraafikut ja intressimäära. Kõik muudatused on kooskõlastatud kostjaga. Põhivõlgnik OÜ Anina (pankrotis) ei ole investeerimislaenu lepingust ja arvelduslaenu lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mille tõttu ütles hageja investeerimislaenu lepingu erakorraliselt üles 06. juunil 2012. Arvelduslaenu leping on lõppenud 26. aprillil 2012. Hageja esitas 22. jaanuaril 2012 täitmisavalduse kohtutäiturile, millega palus pöörata sissenõue tagatiseks oleva kinnistutele. Kinnistu asukohaga Tuleviku 3, Narva linn on müüdud 13. detsembril 2013 Narva kohtutäitur Andrei Kreki kontrolli all hinnaga 240 424 eurot. Kinnisasja müügist saadud raha arvelt tagastati investeerimislaenu lepingu põhiosa summas 166 231,43 eurot ja arvelduslaenu lepingu põhiosa summas 63 769 eurot. Kinnistu asukohaga XXX, Tartu linn on müüdud enampakkumisel 03. jaanuaril 2014 müügihinnaga 423 000 eurot. Täitemenetlusest laekus 2(11)

Viru Maakohtu 16. juuli 2014.a. kohtumäärusega kuulutati välja OÜ Anina (pankrotis) pankrot. Hageja esitas 07. augustil 2014 pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 257 758,28 eurot. Seisuga 05. detsember 2014 võlgneb OÜ Anina (pankrotis) hagejale kokku 257 758,28 eurot. Hageja nõuab kostjalt investeerimislaenu lepingust tulenevat laenu põhivõlga 42 607,77 eurot, viivist 819,37 eurot ja arvelduslaenu lepingust tulenevat intressi 955,30 eurot, viivist 6335,75 eurot, kokku: 50 718,19 eurot. Käenduslepingute kohaselt on kostja vastutuse maksimumsummaks määratud 127 828,20 eurot. Hageja nõuab kostjalt 50 718,19 eurot, millest laenuvõlg moodustab 42 607,77 eurot; intressivõlg moodustab 955,30 eurot ja viivisevõlg 7155,12 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostja poolt lepingu täitmist, kuna käendusega tagatud nõuet ei täideta. Hageja saatis 26. märtsil 2014 kostjale viimase kirja teatega võla suurusest ning ettepanekuga tasuda võlgnevus hiljemalt 29. aprilliks 2014. Viimases kirjas pakkus hageja võimalust läbirääkimisteks. Hageja avaldusele ja ettepanekule alustada läbirääkimisi probleemi lahendamiseks kostja ei reageerinud. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks laenuvõlg 42 607,77 eurot, intress 955,30 eurot, viivis 7155,12 eurot, kokku 50 718,19 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis protsendina põhinõudelt 42 607,77 EUR alates 08. detsembrist 2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud summas 1100 eurot palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb hagile vastu. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole piisaval määral tõendanud nõude olemasolu ning selle suurust ning nõue on tõendamata ja ebaselge. Kostja leiab, et tema vastutust tuleb vähendada, kuna hageja ei ole tõendanud, et hageja oleks teinud laenu andmisel põhivõlgnikule OÜ-le Anina (pankrotis) nõuetekohase riskianalüüsi ja oleks veendunud OÜ Anina (pankrotis) võimes lepingut täita. Kostja on seisukohal, et krediidiasutus peab krediidivõimekust hindama igal juhul konkreetselt. Makseraskustesse sattumist peaks aitama ära hoida laenuandjatele kehtiv vastutustundliku laenamise põhimõte. Kostja viitab, et hagiavalduse lisana esitas hageja lepingu ülesütlemise teatise, mida hageja nimetas „hageja viimaseks kirjaks käendajale“. Hagi juurde ei ole lisatud ühtegi dokumendi, mis tõendaks, et hageja oleks varem oma nõudega pöördunud kostja poole. Seetõttu leiab kostja, et käitub hageja pahauskselt. Samal ajal ei ole hageja kuidagi tõendanud ülesütlemisavalduste kättetoimetamist kostjale ega OÜ-le Anina (pankrotis), mistõttu tekib kahtlus lepingu ülesütlemises. Hagile ei ole lisatud postisaadetise väljastusteadet ega tõendeid selle kohta, et kostja või OÜ Anina (pankrotis) oleks lepingu ülesütlemise või käenduse täitmise teate kätte saanud. Kuna ei ole tõendatud ülesütlemisavalduse ja teatiste kostja poolt kättesaamist, ei saa ülesütlemisavaldust lugeda kätteantuks ja lepingut üles öelduks, mistõttu puudub hagejal õigus esitada kostja vastu hagi nimetatud võlgnevuste sissenõudmiseks. Oma avalduses ei ole hageja kuidagi põhjendanud ega tõendanud põhinõuet ja viiviste suurust. Hageja poolt avaldatud informatsiooni kohaselt laenulepingu tagatisena olev OÜ Anina 3(11)

2-14-62140 (pankrotis) vara on realiseeritud, kuid hageja ei ole esitanud andmeid vara realiseerimisest ega esitanudki vastavat aruannet. Kostja teatab, et temal olemasoleva informatsiooni alusel OÜ-le Anina (pankrotis) kuuluva vara realiseerimisel saadud rahalised vahendid täies ulatuses rahuldasid hageja nõude nii kostja kui ka OÜ Anina (pankrotis) vastu. Hageja dokumentidest ei selgu, mis ulatuses toimus laenu tagastamine ning võlgnevuste ja viiviste tasumine. Hageja arvutusest on võimatu kindlaks teha, milliste summade alusel arvutati viivised ning kuidas nimetatud viivised tasuti s.h. peale vara realiseerimist, ei ole selge, kui palju viiviseid kokku tasuti ja kustutati tasumata laenu põhiosast, s.h. peale lepingu väidetavat ülesütlemist. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on ebaselge ja tõendamata. Kostja leiab, et nõue peab olema kontrollitav, antud juhul hagi nõue kontrollitav ei ole. Hageja ei ole varem kasutanud mingeid võlgnevuse sissenõudmise abivahendeid ning hageja tegevusetuse tõttu on võimatu rahuldada hageja nõudeid OÜ Anina (pankrotis) ja kostja arvelt. Hageja ei ole võtnud kasutusse kõiki võimalikke vahendeid tekkinud vaidluse lahendamiseks ja oma nõuete rahuldamiseks, mille tulemusel on vähenenud OÜ Anina (pankrotis) vara, mille arvelt oleks võimalik rahuldada hageja nõudeid. Ehk tekkinud olukorras on kostja väidetavalt kohustatud tasuma võlgnevuse ning seejärel regressi korras nõuda hageja süül rahuldamata nõude rahuldamist isikult, kellel puudub mingi vara ehk isikult, kes on pankrot. Kostjale ei ole arusaadav, mis põhjusel ei ole hageja varem pöördunud kohtusse võlgnevuste sissenõudmiseks OÜ-lt Anina (pankrotis) ega kostjalt. Kostja leiab, et hageja ei ole tegutsenud mõistlikkuse põhimõtet järgides, kuna on ilmne, et hageja jaoks oleks mõistlikum ja kasulikum pöörduda kohtusse kohe pärast lepingu ülesütlemist või mõistliku tähtaja jooksul, mitte aga kahe aasta pärast peale lepingu ülesütlemist. Kostja on seisukohal, et OÜ Anina (pankrotis) kuuluva vara enampakkumusel müügi tulemusena on hageja poolt väidetav nõude täies ulatuses rahuldatud. Kostja leiab, et hageja tegutseb pahauskselt ning hagiavalduse esitamisega rikuti hea usu põhimõte. Kostja on seisukohal, et hageja hea usu vastase tegevuse tagajärjel on põhivõlgniku vara vähenenud võrreldes laenulepingu ülesütlemise ajaga ning seetõttu ei ole võimalik hageja nõuet põhivõlgniku vara arvelt rahuldada. Hageja käitumise tõttu ei saa väidetavat nõuet pöörata kostja vastu. Tuginedes kõikidele eelviidatud asjaoludele, leiab kostja, et hageja poolt esitatud hagiavaldus on põhjendamatu, alusetu ja hea usu vastane, mistõttu ei kuulu hagiavaldus rahuldamisele. Hageja seisukoht kostja vastuse osas Hageja on seisukohal, et kostja vastus hagile on deklaratiivne ja tema põhjendused on suuremas osas hagejale arusaamatud. Kostja ei ole vastuses välja toonud mitte ühtegi konkreetset asjaolu oma väidete tõendamiseks. Kui kostja väidab, et tema vastu esitatud hagiavaldus on põhjendamatu, alusetu ja hea usu vastane, lasub kostjal vastutus tõendada seda asjaolu. Kuna kostja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kinnituseks, ei pea kohus võtma arvesse kostja paljasõnalist väidet. Hageja peab vajalikuks märkida, et kostja oli põhivõlgnik Anina OÜ (pankrotis) juhatuse liige ja ainuosanik. Seega käenduslepingud nr 2008032830 ja 2006014698 ei ole tarbijakäenduslepingud. Antud juhul on tegemist seotud isikutega ning kostja kui põhivõlgniku juhatuse liige sõlmis käenduslepingu huvist äriühingu majandustegevuse kui iseenda majandustegevuse vastu. Kostja ei ole tarbija. Kostja on sõlminud käenduslepingud huvist äriühingu majandustegevuse vastu. 4(11)

2-14-62140 Kostja väide, et hageja ei ole teinud laenu andmisel kostjale krediidiasutuste seaduse § 83 lg-st 3 tulenevalt nõuetekohaselt riskianalüüsi, ei vasta tegelikkusele ja seaduses sätestatud normile. Vastutustundliku laenamise põhimõte kohaldub võlgniku ja võlausaldaja vahelises võlasuhtes, mitte aga käenduslepingule. Seega ei ole kostja käendusleping tühine ja kostja vastutab käenduslepingu järgi põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Hageja peab vajalikuks teatada kohtule, et enne laenulepingute sõlmimist ja laenulepingute lisade sõlmimist põhivõlgnik OÜ-ga Anina (pankrotis) on hageja poolt hinnatud nii laenusaaja, kui ka käendaja krediidivõimekust igakülgselt, kuigi seadus nõuab ainult laenusaaja maksevõime analüüsimist. Hagejal kui krediidiasutusel on vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel õigus eeldada, et klient teab oma laenueesmärki ja finantsolukorda ning et klient esitab krediidiasutusele enda huvi ja finantsolukorra kohta õiget informatsiooni. Kostja maksevõime on asjaolu, mida krediidiandja s.t. hageja mõjutada ei saa. Sellest tulenevalt ei saa krediidisaaja edaspidist maksevõime muutumist siduda krediidiandja vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisega. Mõistliku laenukoormuse arvutamisel võtab krediidiasutus arvesse eelkõige neid kliendiga seotud asjaolusid ja teavet, mis on kliendi poolt krediidiasutusele teada antud või pärinevad muudest allikatest ja kehtivad laenuandmise otsuse kaalumise perioodil. Põhivõlgniku poolt oli esitatud laenu taotlemisel hagejale analüüsi teostamiseks 2005. aasta majandusaruanne ja auditeerid bilanss, mille alusel oli teostatud kliendi maksevõime analüüs. Kui kostja oli 100% ulatuses OÜ Anina (pankrotis) osanik ja juhatuse liige pidi ta täpselt teadma, milline on äriühingu majanduslik olukord ja kostjal oli võimalus laenu mitte võtta ja käenduslepingut ega laenulepingut mitte sõlmida. Kostja, olles OÜ Anina (pankrotis) juhatuse liige, oli eelduslikult enne hageja poole pöördumist juba äritegevuse riske analüüsinud ning edaspidi ta omas täpset ülevaadet, milline on põhivõlgniku majanduslik seis. Hageja on laenu andmisel, analüüsimisel ja käenduslepingu sõlmimisel arvesse võtnud, et lisaks käenduslepingule oli põhivõlgnik OÜ Anina (pankrotis) laenulepingute täitmine tagatud ka hüpoteegiga ja kommertspandiga. Hageja ja OÜ Anina (pankrotis) vahel oli 29. juunil 2006 sõlmitud kommertspandi leping summas 1,5 mln krooni ehk 95 871,15 eurot. Kommertspandilepingu sõlmimisel võttis põhivõlgniku juhatuse liige endale kommertspandi hulka kuuluva vallasvara säilitamise kohustuse. Eelkõige on lepingupoolte kohustuseks hea usu põhimõttest tulenedes kohustus mitte kahjustada oma lepingulist põhikohustust täites teise poole õigushüvesid. Pankrotimenetluse algatamisel oli põhivõlgniku laos pankrotihalduri andmetel vara, millise bilansiline väärtus moodustas 4,98 eurot. Kommertspandi olulise vähendamise tulemusel kaotas hageja võimaluse rahuldada oma nõue vallasvara realiseerimisest saadavate vahendite arvelt. Võlgniku juhatuse liikmeks oli kostja, kes ei täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt. Kui OÜ Anina (pankrotis) juhatuse liige ei oleks ettevõtet varatuks teinud, siis ei oleks rakendunud ka käenduslepingust tulenev nõue ja hagejal oleks olnud võimalus rahuldada nõue kommertspandi arvelt. Hageja juhib kostja tähelepanu, et põhivõlgniku taotlusel andis hageja temale aega perioodil juuni 2012 kuni detsember 2012 finantsolukorra parandamiseks ning tagatise asukohaga XXX realiseerimiseks. Kokkuleppe olemasolu tõendab kirjavahetus hageja ja kostja esindaja vahel. Kuivõrd nimetatud perioodil kostjale püstitud eesmärke saavutada ei õnnestunud, oli hageja sunnitud 11. jaanuaril 2013 algatama täitemenetluse põhivõlgniku Anina OÜ (pankrotis) vastu, et rahuldada oma nõue pandi arvelt.

2-14-62140 Täitemenetluse käigus oli kostjale antud võimalus leida ostja tagatisele parema hinnaga. Kinnistu asukohaga XXX, Narva on 13. detsembril 2013 müüdud kohtutäituri kontrolli all Narva notari Sergei Nikonovi büroo kaudu. OÜ Anina (pankrotis) poolt allkirjastas müügilepingu juhatuse liige ehk kostja. Tagatiseks olev kinnistu asukohaga XXX, Tartu on müüdud enampakkumisel 03. jaanuaril 2014. Viimase tagatise müügist saadud raha on laekunud 25. veebruaril 2014. Tagatiste müügist saadud vahenditest summas 635 243,16 eurot on tasutud laenude põhiosa, mille tulemusena on viivis tunduvalt väiksem kui see oleks siis, kui tasutud oleks kõigepealt viivised ja intressid. Hageja esitas 23. mail 2014 põhivõlgnikule pankrotihoiatuse, mida võttis isiklikult vastu OÜ Anina (pankrotis) tegutsev juhatuse liikmena kostja. Kuid äriühingu juhatuse liige ise esitas pankrotiavalduse Viru Maakohtusse kohtusse. Hageja arvamusel ei oleks otstarbekas olnud pöörduda kohtusse hagiavaldusega kostja vastu enne panditud vara realiseerimist ja kommertspandi väärtuse väljaselgitamist. Hageja ei nõustu kostja väitega, et käendaja ei ole tutvunud põhivõlgniku majandusolukorraga, sh laenulepingute täitmisega seotud probleemidega. Hageja esindajal oli kostjaga mitu kontakti telefoni teel ning kohtumised 25. septembril 2013 AS SEB Pank Narva kontoris ja 13. detsembril 2013 Alinea Õigusbüroo OÜ ruumis, kus arutati põhivõlgniku, kostja ning hageja ettepanekud. Põhivõlgniku juhatuse liikmena tegutsev kostja esitas 18. juunil 2014 Viru Maakohtusse pankrotiavalduse, milles kinnitas, et äriühing on maksejõuetu. Pankrotiavaldusele on lisatud kostja poolt allkirjastatud võlanimekiri, kus on märgitud ka AS SEB Pank laenulepingutest tulenev nõue. Anina OÜ (pankrotis) 17. detsembril 2014 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul oli hageja nõue kaitstud täies ulatuses. Hageja peab vajalikuks rõhutada, et võlgniku juhatuse liikmena tegutsev kostja ei esitanud Anina OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses vastuväidet hageja nõudele.

2-14-62140 Hageja väitel moodustab investeerimislaenu lepingust nr 2006014344 tulenev põhiosa võlgnevus 42 607,77 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 819,37 eurot ning arvelduslaenu lepingust nr 2006014358 tulenev tasumata intressi võlgnevus 955,30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 6335,75 eurot, kokku 50 718,19 eurot. Kohus leiab, et hageja väide on tõendatud investeerimislaenu lepinguga nr. 2006014344 (t.l.-6-9) ning arvelduslaenu lepinguga nr 2006014358 (t.l.-15-18) ja laenumaksete aruandega (t.l.-80-87). Investeerimislaenu lepingu nr. 2006014344 laenumaksete aruandest selgub, et põhiosa võlgnevus peale viimaseid laekumisi 23. detsembril 2013 summas 166 231,43 eurot ja 25. veebruaril 2014 summas 394 819,16 eurot moodustab 42 607,77 eurot ja sissenõutavad viivised 819,37 eurot. Arvelduslaenu lepingu nr 2006014358 laenumaksete aruandest selgub, et tasumata on intress summas 955,30 eurot ja sissenõutavad viivised summas 6335,75 eurot. Põhiosa võlgnevus puudub. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud arvestused investeerimislaenu lepingust nr 2006014344 ja arvelduslaenu lepingust nr 2006014358 tuleneva võlgnevuse kohta on õiged. Kostja vastuväide, et hageja ei ole põhjendanud põhinõude ja viiviste suurust, ei ole põhjendatud. Kostja vastuväide, et OÜ Anina (pankrotis) kuuluva vara realiseerimisel saadud rahalised vahendid täies ulatuses rahuldasid hageja nõuded, ei ole tõendatud. Kohus loeb tõendatuks, et OÜ Anina (pankrotis) kui põhivõlgniku poolt on täitmata investeerimislaenu lepingust nr 2006014344 ja arvelduslaenu lepingust nr 2006014358 tulenevad kohustused kokku 50 718,19 eurot, millest lepingu nr 2006014344 laenu põhiosast on tasumata 42 607,77 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis moodustab 819,37 eurot ning arvelduslaenu lepingu nr 2006014358 intressist on tasumata 955,30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 6335,75 eurot. Kuna laenusaaja on laenulepingust tulenevat kohustust rikkunud, on hagejal võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 kohaselt õigus nõuda raha maksmise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS § 101 lg 1 p 6; VÕS § 94 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 alusel viivist lepingus kokku lepitud määras. Vaidlust ei ole, et kostja käendab investeerimislaenu lepingust nr 2006014344 ja arvelduslaenu lepingust nr 2006014358 tulenevate OÜ Anina (pankrotis) kohustuste täitmist käenduslepingu nr 2008032830 ja selle lisade 1 kuni 4 ning käenduslepingu nr 2006014698 alusel. Õige on hageja väide, et tegemist ei ole tarbijakäendusega. VÕS § 1 lg 5 kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tarbija mõistet täiendab tarbijakaitseseaduse (TKS) § 2 lg 1, mille kohaselt on tarbija füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust eesmärgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega. Kostja on sõlminud käenduslepingud huvist äriühingu majandustegevuse vastu. Juhul, kui äriühingu ainsaks või põhiliseks osanikuks olev äriühingu juhatuse liige sõlmib äriühingu kohustuse tagamiseks lepingu, siis tuleb teda pidada tegutsenuks majandus- või kutsetegevuses. Vaidlust ei ole, et kostja oli käenduslepingute sõlmimisel põhivõlgnik Anina OÜ (pankrotis) juhatuse liige ja ainuosanik. Seega on käenduslepingud sõlmitud kostja huvist äriühingu majandustegevuse kui iseenda majandustegevuse vastu. 7(11)

2-14-62140 Vastavalt VÕS § 142 lg 1 ja lg 3, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus võib olla piiratud rahasummaga. Vastavalt kostjaga sõlmitud käenduslepingutele on kostja vastutuse piirmäär 127 823,20 eurot (t.l.-10), mis on suurem kui hageja nõuded kokku (50 718,19 eurot). VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kohus leiab, et kostja vastutab OÜ Anina (pankrotis) kui põhivõlgniku poolt investeerimislaenu lepingust nr 2006014344 ja arvelduslaenu lepingust nr 2006014358 tulenevate täitmata kohustuste eest täies ulatuses. Kostja vastuväide, et hageja ei ole laenu- ja käenduslepingute sõlmimisel hinnanud võlgniku krediidivõimet, ei ole õige. Hageja poolt esitatud laenuraport ja OÜ Anina (pankrotis) 2005. aasta majandusaasta aruanne koos audiitori järelotsusega (t.l.-66-79) kinnitavad, et hageja on enne laenulepingute sõlmimist analüüsinud võlgniku majanduslikku olukorda ja ettevõtte tulevikku ning laenuotsus on tehtud võlgniku majanduslikust olukorrast lähtuvalt. Lisaks nähtub laenulepingutest (t.l.-6 pöördel ja t.l.16 pöördel), et laenulepingute täitmise tagamiseks on OÜ Anina (pankrotis) kinnisasjadele seatud hüpoteek ning vallasvara osas kommertspant. Kostja ei ole tõendanud, et hageja laenuotsus oleks tehtud võlgniku krediidivõimet üle hinnates. Kohus järeldab, et hageja ei ole rikkunud VÕS § 14 lg 1 tulenevat krediidivõime analüüsi läbiviimise kohustust. Õige on hageja väide, et käenduslepingu sõlmimisel ei olnud hagejal kohustust kontrollida kostja krediidivõimet. Kostja vastuväide, et hageja tegevus põhjustas tagatiseks oleva vara väärtuse vähenemise VÕS § 149 lg 5 mõttes, ei ole tõendatud. Samuti ei ole tõendatud, et hageja oleks käitunud VÕS § 6 lg 1 sätestatud hea usu põhimõtte vastaselt. Kui arvelduslaenu leping on lõppenud 26. aprillil 2012 ja investeerimislaenu leping juunis 2012, millele viitavad laenumaksete aruanded (t.l.-80-87), on hageja korraldanud läbirääkimised OÜ Anina (pankrotis) esindajaga (t.l.-88), et leida lahendust tekkinud võlgnevuste kustutamiseks. Hageja ja OÜ Anina (pankrotis) kokkuleppel on 13. detsembril 2013 müüdud OÜ Anina (pankrotis) kinnisasi (t.l.-89-93), millest saadud vahenditest on osaliselt kustutatud OÜ Anina (pankrotis) võlgnevus. Hageja on 26. märtsil 2014 saatnud kostjale teatise, milles on kostjale antud tähtaeg käendajana võlgnevuse tasumiseks kuni 29. aprillini 2014. Viru Maakohtu 16. juuli 2014.a. kohtumäärusega kuulutati välja OÜ Anina (pankrotis) pankrot. Kohus järeldab, et hageja ei ole rikkunud VÕS § 6 lg 1 sätestatud hea usu või VÕS § 7 sätestatud mõistlikkuse põhimõtet.

2-14-62140 Kostja vastuväide, et hageja ei ole teada teavitanud laenulepingu ülesütlemisest, ei ole põhjendatud. Hageja esitatud OÜ Anina (pankrotis) pangatoimingu väljavõttest (t.l.-88) selgub, et ülesütlemise teade on võlgnikule saadetud 21. mail 2012, ülesütlemine jõustub 06. juunist 2012. Lepingu lõpetamist 06. juunist 2012 tõendavad ka laenumaksete aruanded (t.l.-80-87), millest nähtub, et investeerimislaenu lepingu nr 2006014344 viimane põhiosa tasumisele kuuluva osamakse on arvestatud 06. juunil 2012 (t.l.-81 pöördel). Arvelduslaenu leping nr 2006014358 on lõppenud 26. aprillil 2012 (t.l-87). Lisaks viitab kohus, et Viru Maakohtu 16. juuli 2014.a. kohtumäärusega kuulutati välja OÜ Anina (pankrotis) pankrot ja hageja esitas 07. augustil 2014 pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 257 758,28 eurot. Sellest võib järeldada, et kostjale kui OÜ Anina (pankrotis) juhatuse liikmele pidi pankrotimenetluses saama teatavaks hageja nõude alused, sealhulgas ka lepingu ülesütlemine. Kostja hageja nõuet OÜ Anina (pankrotis) pankrotimenetluses ei vaidlustanud. Kohus järeldab, et kostja oli teadlik laenulepingu ülesütlemisest. Samuti ei ole põhjendatud kostja vastuväide, et kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest ulatuses, mille põhjustas hageja poolt teatamiskohustuse täitmata jätmise tõttu VÕS § 146 lg 3 alusel. VÕS § 146 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja käendaja nõudel andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta. Põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Sama §-i lg 3 kohaselt, kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustust, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. Kostja ei ole esitanud andmeid ega tõendeid selle kohta, et ta oleks hagejalt nõudnud teavet põhivõlgniku kohustuste täitmise kohta. Samuti ei ole kostja esitanud andmeid ega tõendanud, et kostjal oleks tekkinud kahju hageja poolt teatamiskohustuse täitmata jätmise tõttu. Kohus märgib, et kostja oli võlgniku OÜ Anina (pankrotis) juhatuse liige ja seega tuleb eeldada, et kostja omas teavet OÜ Anina (pankrotis) poolt kohustuste täitmise osas. Kohus leiab, et hagejal on õigus VÕS § 108 lg 1 kohaselt nõuda OÜ-lt Anina (pankrotis) raha maksmise kohustuse täitmist ning VÕS § 145 lg 2 kohaselt on hagejal õigus nõuda kohustuse täitmist kostjalt kui käendajalt. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks investeerimislaenu lepingust nr 2006014344 ja arvelduslaenu lepingust nr 2006014358 tulenevad kohustused kokku 50 718,19 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt edasiulatuv viivis tasumata põhinõudelt 42 607,77 eurot alates

2-14-62140 operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub 8 (kaheksa) protsenti aastas. Hagi hind Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt võlgnevus 50 718,19 eurot, millest põhivõlgnevus on 42 607,77 eurot, tasumata intress 955,30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 7155,12 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt viivis tasumata põhinõudelt alates 08. detsembrist 2014 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Lähtuvalt TsMS § 124 lg 1, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga ning vastavalt § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Põhinõue 42 607,77 + intress 955,30 + viivis 7155,12 + viivis seaduses sätestatud määras ühe aasta eest 3472,53 = 54 190,72 eurot. Hagihind on 54 190,72 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning kõik menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 ja lg 2, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Hageja nimetab enda menetluskuludeks hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõiv 1100 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal (08. detsember 2014) kehtinud Riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 75 000 eurot tasuda riigilõiv 1100 eurot. Hageja on riigilõivu 1100 eurot tasunud 08. detsembril 2014 (t.l.-30). Kohus leiab, et hageja menetluskulud, hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1100 eurot on põhjendatud ja vajalik. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulud kokku 1100 eurot. Viivitamatu täitmine 10(11)