Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja (Lubja tänav 4, 10115 Tallinn, Eesti Vabariik)
Kohtunik
Raivo Einula
Otsuse kuupäev
22. jaanuar 2019
Tsiviilasja number
2-18-17089
Tsiviilasi
L S vs L S abielulahutuse nõudes
Menetlustoiming
lõpplahend
Menetlusosalised
Hageja: L S (isikukood xxxx) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Leino Biin Kostja: L S (isikukood xxxx)
2-18-12442
Menetluskulud Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
L S esitas 13.11.2018 Harju Maakohtule hagi oma abikaasa L Si vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja abielu on registreeritud xxxx Vene NFSV-s Murmanski oblastis Kirovski linnas. Hagejal puudub abielu sõlmimist tõendav originaaldokument, kuna see jäi 35 aastat tagasi pärast abielu lõppemist kostja valdusse. Abieluline kooselu lõppes 1983, mil kostja lahkus Tallinnast. Pärast lahkuminekut 1983 ei ole hagejal olnud kontakti kostjaga ning tal puuduvad andmed kostja asukoha või elukoha kohta. Hageja on pöördunud kostja andmete saamiseks politseisse, kuid tema päringule andmeid ei väljastatud. Hageja palub lahutada tema ja kostja vaheline abielu. Hageja soovib müüa korteriomandit aadressil xxxx, kuid hageja ei saa tehingut teha, sest notar nõuab tehingu tegemiseks teise abikaasa nõusolekut. Rahvastikuregistri päringust nähtuvalt on kostja L Si, isikukood xxxx, isikuandmed arhiveeritud. Tegemist on hageja abikaasaga. Hagejal ja kostjal on üks ühine laps-A S, isikukood xxxx. Hageja kuulati ära kohtuistungil 17.01.2019. Hageja kinnitas, et ta ei tea kostja tegelikku elukohta ega ka mitte asukohta, kuna mingit suhtlust tal kostjaga ei ole juba üle 35 aasta. Hageja palus, juhul kui kostja kohtuistungile ei ilmu, vaadata hagi läbi sisuliselt ning lahutada abielu. Hageja soovis pärast lahutust tagasi oma abielueelset
2-18-12442 perekonnanime „P“, mis on ühtlasi hageja sünnijärgne perekonnanimi. Hagimaterjalid ja kohtukutse ilmumiseks 17.01.2019 kohtuistungile olid kostjale kätte toimetatud avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kuna muid võimalusi kostjat leida ei olnud. Ka politseil puudusid andmed kostja võimaliku asukoha või viibimiskoha kohta. Kostja ei ilmunud 17.01.2019 kohtuistungile, kuid samuti ei teavitanud kohut ilmumata jätmise põhjustest. Kuna kostja tegelik viibimiskoht oli kohtule teadmata, valis kohus avalikult kohtudokumentide kättetoimetamise kostjale. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis, 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. TsMS § 346 lg 2 kohaselt, abieluasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kostja tegelik elukoht või faktiline viibimiskoht on kohtule teadmata. Kohus leiab, et hagi võib läbi vaadata sisuliselt. Lähtudes PKS § 67 lg 1 saab kohus asuda käesolevat haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Abikaasade vaheline abieluline kooselu on lõppenud rohkem kui 35 aastat tagasi, mistõttu on alust arvata, et abikaasad kooselu ei jätka ega soovi abielusuhet taastada. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.
2-18-12442 TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Raivo Einula
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.