lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-18-14663/10

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 21.01.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-18-14663/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.01.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
896
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik Otsuse tegemise aeg

ja

koht

Dina Sõritsa 21. jaanuar 2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-18-14663

Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad

A K hagi E K vastu abielu lahutamise nõudes Hageja A K (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX Kostja E K (isikukood XXX, elukoht XXX; XXX; e-post XXX 23.11.2018 ja 16.01.2019

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata kostja taotlus menetluse peatamiseks poolte leppimiseks.
2.Hagiavaldus rahuldada.
3.Lahutada A K ja E K abielu, mis on registreeritud 14.03.1992 Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris ja mille kohta on tehtud kanne nr XX.

E K nimeks pärast abielu lahutamist jääb E K.

5.Abielu lõpeb päeval, millal kohtuotsus jõustub.
6.Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
7.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.09.20262-26-13086/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Harju Maakohtu menetluses on A K hagi E K vastu abielu lahutamise nõudes.

2.Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu sõlmitud 14.03.1992 Tallinna Perekonnaseisuameti Mustamäe sektoris. Hageja soovib abielu kohtus lahutada, kuna poolte abielulised suhted on lõppenud, lahku kasvamine on kestnud pikemat aega. Esmakordselt tekkis hagejal soov abielu lahutamiseks poolte käesoleval ajal täisealise tütre 4-aasta vanuses. Kostja ei soovi abielu lahutada materiaalsetel kaalutlustel, kuna lahutuse korral peab ise hakkama saama. Kostja ei ole olnud nõus arutama abielu lahutamise võimalusi kohtuväliselt ning on lubanud venitada ka kohtumenetlust võimalikult kaua.
3.Kohus kuulas hageja ära 23.11.2018 kohtuistungil. Hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde ja selgitas, et tal on uus suhe ja abielu jätkata ei soovi. Kostja kohtuistungile ei ilmunud.
4.Kohus kuulas 23.11.2018 telefoni teel ära E K. Kostja selgitas, et ei ela ajutiselt pere ühises kodus. Ta palub koos lahutusega läbi vaadata ka ühisvara jagamise nõue. Hageja seda mingil põhjusel esitanud ei ole. Kostja selgitas, et abielus on pooled olnud 27 aastat. Ta nõustub lahutusega, kuid palub anda siiski võimaluse nii abielu kui ühisvara jagamisega seonduva arutamiseks hagejaga, samuti määrata uus kohtuistungi aeg. Hageja on varasemalt kolmel korral soovinud suhte lõppemist, kuid tulnud siis kostja juurde tagasi.
5.Hageja jäi 16.01.2019 toimunud kohtuistungil hagi juurde. Hageja ei näe võimalust kooselu jätkamiseks. Tütar on täisealine. Intiimelu kostjaga puudub. Ühine maja on ainus, mis koos hoiab. Vägisi ei saa teda kostjaga kokku panna ja hageja soovib lahutust. Hageja soovib uue elukaaslasega koos olla. Kuus kuud abielu pikendamist on mõeldamatu. Ei näe kostjaga kooseluks mingit võimalust. Asi on lõplikult otsustatud. Kostja eesmärk on asja venitada. Vara saab jagada pärast lahutust. Lahutusega venitamine on kahjulik kõigile. Võimalik on uuesti kokku tulla, aga hageja otsus on lõplik.
6.Kostja avaldas kohtuistungil, et hageja ei ole perelepitusest huvitatud. Kostja sai depressiooniravi ja psühhiaater soovitas seda ka hagejale. Viimane ei nõustunud. Algusest peale on olnud kokkulepe, et hageja maksab pangalaenu, kommunaaltasud ning kostja lapsega seotud kulud. Kostja sooviks on abielu lahutamise korral jagada ka ühisvara.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Kohus kuulas tulenevalt TsMS § 346 lg-st 2 pooled 23.11.2018 eraldi ja 16.01.2019 kohtus isiklikult ära. Hageja jäi abielu lahutamise nõude juurde. Kostja soovis aega hagejaga lahutuse ja vara jagamisega seonduvat arutada, lahutuse ja vara jagamisega samaaegselt. Hageja ei pea leppimist ega kooselu jätkamist võimalikuks ning jääb endale kindlaks ka juhul, kui kohus annab pooltele leppimiseks aja. Kohus leiab, et asi tuleb sisuliselt lahendada. Kohtu arvates on hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt välja selgitatud.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 63 alusel lõpeb abielu, kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
10.Hageja sõnul on abielulised suhted lõppenud, hagejal on uus elukaaslane ning kooselu taastamine ja leppimine kostjaga ei ole võimalik. Hageja on ka varem kostjast soovinud lahutada, kuid alaealise lapse huve silmas pidades kooselu jätkanud. Käesoleval ajal on poolte tütar täisealine. Hageja soovib abielu lahutamist. Kohus leiab, et abielu taastamine ei ole võimalik ilma mõlema poole vastava tahteta. Leppimine ei ole võimalik ka pooltele selleks täiendava aja määramisel, kuna eesmärgi saavutamiseks peab olema mõlema poole tahe. Hageja on oma soovi lahutamiseks veenvalt põhistanud. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole

võimalik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja taotluse pooltele abielu ja vara jagamise küsimustes täiendava aja määramiseks. Kostja on ka ise sisuliselt nõustunud abielu lahutamisega, kuid on avaldanud soovi seda teha koos ühisvara jagamisega. Nõuet ühisvara jagamiseks kumbki pool kohtule esitanud ei ole. Seega tuleb poolte abielu lahutada. Kohus märgib, et menetlusosalisel on õigus otsustada, kas ta soovib abielueelse perekonnanime taastamist. Kostja ei ole avaldanud soovi praeguse perekonnanime muutmist.

11.PKS § 66 p 2 kohaselt abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
12.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Dina Sõritsa kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20262-26-12506/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus