Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-18-16753

2-18-16753 14.11.2018 vastuses selgitab kostja, et ei nõustu hagejate nõudega. Hagejatel on vale info kostja sissetuleku kohta. Kostja töötab oma Eesti firmas M OÜ ja sõidab Norrasse komandeeringutesse ainult siis kui seal on olemas projektid. Kostja reaalne palk on 492 eurot + komandeeringukulud keskmiselt 800 eurot, sõltub projektist. Peale selle, et kostja juba maksab ülalpidamiseks 400 eurot kahe lapse peale, on kostjal palju muid kulusid, mis lastega seotud. Kõik dokumendid on olemas ja lisatud: info palga kohta EMTA-st; elatis kuus kahe lapse peale; maksed spordiklubi eest (laps alustas septembris 2018), maksed lapse telefoni eest; ostud lastele; ostetud piletid puhkusele lastega suvel; kulud puhkusel laste peale, lapse sünnipäevapidu novembris 2018, hageja I kontole tehtud ülekanded peale selle, et ema saab alimendid; maksud korteri eest, kus kostja ei elanud juba ammu. 21.12.2016 müüdi korter x ja hagejate ema sai kasumi 34 961 eurot. Seda raha kostjaga ei jagatud, kuigi see oli nende üldkorter ja ostetud siis kui hagejate vanemad olid abikaasad ja mille eest ainult kostja maksis. Kostja jättis kõik eksnaisele ja lastele. Ka ema peaks osalema laste ülalpidamisel. Kostjale peab ka jääma mingi raha, kostja maksab lennupiletite eest Tallinn-Norra-Tallinn, maksab seal ka toidu eest ja toa eest (need kulud on kaetud komandeeringurahadest). Kostja alati aitab nii palju kui suudab, ei näe võimalust rohkem maksta ja nõuded on liiga suured. 27.11.2018 menetlusdokumendis esitab kostja teabe, et maksed lapse telefoni eest ei ole maksekohustus telefoni eest, kuid tasu kõnede eest ja kokkulepitud hagejate emaga. Hagejate ema on teadlik sellest, et hageja I arvelduskontole makstud raha, telefoni kulu, sünnipäevapeo kulu ja kulud puhkuse ajal loetakse elatise maksete hulka. Kõik kokkulepped on suulised. 07.12.2018 menetlusdokumendi kohaselt ei olnud kostja teadlik, et alimentide suurus on muutunud 2018.a ja seoses sellega, et oma hagiavalduse täpsustamisel 05.12.2018 nõuab hageja kahju summas 1000 eurot, palub kostja arvesse võtta kõik kostja ülekanded, mis olid tehtud A Mi isikliku konto peale + tasu telefoni eest. Dokumendid on esitatud. Kohtuistung Hagejate lepinguline esindaja vastas kohtule, et hageja jääb esitatud nõude juurde. Kuna kostja tasus hagejatele 400 eurot elatist kuus alates käesoleva aasta jaanuarist, kuigi oleks pidanud tasuma 500 eurot, on kogunenud 1000 eurot võlgnevus tagasiulatuva ja vähemmakstud elatise osas. Elatist soovivad hagejad alates novembrist 2017 kuni 2018 oktoobri lõpuni miinimumsummas. Kostja on tasunud otse emale 400 eurot ja oma väitel midagi lapse A arvele. Kostja ja hagejate seadusliku esindaja vahel on olnud kirjavahetus. Hagejate seaduslik esindaja vastas kohtule, et teisele lapsele tehtud ülekandeid saab ema sõnade järgi vaadata vaid isa ise, kuivõrd tema on Ale Swedbankis kontod avanud, hageja palus näidata kontoväljavõtteid. Kostja elab Norras, käib Eestis 2-3 korda aastas, siis elab hageja vanemate juures x. Viimati viibis kostja Eestis novembris. Hagejate vanematel on kokkulepe, et noorema tütre eest maksab telefoniarveid ema, vanema tütre eest kostja, neid maksab ta juba terve aasta. Hagejate seaduslik esindaja pakkus kostjale kompromissi teha kokkulepe suurema summa peale tingimusel, et kostja ei maksa telefoni ja fitnessi eest, kostja ei olnud sellega nõus, tahtis maksta 200 eurot ja siis telefoni ja fitnessi eest. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid

2-18-16753 igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lastele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hagejad olid õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hagejate seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hagejad on kostja lapsed, seega on nad õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad koos emaga ja et hagejate ema on hagejate suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on Maksu- ja Tolliameti andmetega tõendanud, et tema sissetulek on vähemalt 500 eurot, millele lisandub välismaal töötamise ajal komandeeringuraha 800 eurot. Kostja ei ole väitnud, et ta ei suuda hagejatele ülalpidamist anda vähemalt miinimumsummas ning kostja poolt esitatud ja tõendatud kulutustest nähtuvalt on kostjal olnud võimalik saada miinimumpalgast suuremat sissetulekut, mis on võimaldanud kostjal täita ülalpidamiskohustust mõlema hageja suhtes. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus hagejate seadusliku esindaja ja kostja majanduslikku seisundit täpsemalt. Pooled on üksmeelel selles, et kostja on maksnud hagejatele elatist alates 01.01.2018 kokku summas 400 eurot kuus, so kummalegi hagejale elatist 200 eurot kuus hagejate emale. Kostja on esitanud enda arvelduskonto väljavõtte, millest nähtub, et hagejatele on elatis kokku 400 eurot kuus makstud A Mi arvelduskontole selgitusega „alimendid“ (tlk 40). Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud elatise saamist, mistõttu loeb kohus tõendatuks, et hagejate vanemad on koku leppinud elatise maksmises mitte ainult hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole või kätte, vaid ka hageja I arvelduskontole. Hageja I arvelduskonto väljavõttest nähtuvalt, ajavahemikul 20.01.201830.10.2018 on kostja maksnud hageja I arvelduskontole lisaks elatisemaksetele 1926 eurot ja 03.11.08.11.2018 45 eurot (tlk 49), mida kostja taotleb lugeda tasutud elatiseks. Kostja arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud hageja I spordiklubi tasu 2018 jaanuarist juulini kokku 120 eurot (tlk 42), oktoobris 50 eurot ja novembris 50 eurot (tlk 41). Kostja on vastuses hagile väitnud, et on teinud makseid lapse telefoni eest ja lisatud arvelduskonto väljavõttest nähtub, et kostja on tasunud Elisa Eesti AS-le ajavahemikul 08.01.2018-10.10.2018 kokku 869,71 eurot ja 10.11.2018 134,10 eurot (tlk 43). Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et hagejate vanematel on kokkulepe, et hageja II eest maksab telefoniarveid ema ja hageja I eest maksab telefoniarveid isa (kostja) ja et kostja on hageja I telefoniarveid maksnud juba terve aasta. Poolte poolt menetluses avaldatust ilmneb, et kostja on hagejate vanemate kokkuleppel lisaks elatise maksmisele teinud

2-18-16753 makseid hageja I arvelduskontole ning tasunud kulude eest ning täpselt ei ole dokumentidega eristatud, kumma hageja jaoks kulutused on tehtud. Kohus ei pea veenvaks hagejate seadusliku esindaja väidet kohtuistungil, et hageja I teisele arvelduskontole on juurdepääs ainult kostjal, kuna rahvastikuregistrist nähtuvalt on hagejate vanematel ühine hooldusõigus. Kostja on väitnud, et on ostnud hagejatele asju ja on esitanud tõendina arvelduskonto väljavõtte, millest nähtub, et ajavahemikul 05.01.2018-09.07.2018 on kostja tasunud ostude eest Rademarist, 404 H&M-st, Rimist, NS Kingast ja Eccost kokku 154,42 eurot ja 10.11.2018 H&M-st 30,18 eurot (tlk 44). Hagejate seaduslik esindaja ei ole kostja väitele, et kostja on ostnud hagejatele asju, vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvata kostja poolt hageja I arvelduskontole makstud raha, maksed Elisa Eesti AS-le, maksed spordiklubile ning 05.01.2018-09.07.2018 tehtud ostud kuni 31.10.2018 tasutud elatise hulka. Kohus ei pea põhjendatuks lugeda miinimumsummas tasutud elatise hulka kostja kulutusi hagejatele seoses puhkusereisidega 818,16 eurot (tlk 45-47) ja hageja I sünnipäevapeoga 233,70 eurot (tlk 48), kuna nimetatud kulud ei kuulu inimese esmavajaduste rahuldamise hulka ja kohtule ei ole tõendatud, et hagejate vanemad leppisid kokku nimetatud kulude elatise hulka arvamiseks. Samuti ei ole põhjendatud arvata 2018.a elatise hulka 2015.a. tasutud korterikulusid, kuna 2015.a elatisega seonduv ei ole käesoleva hagi esemeks. Riigikohus on 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 tehtud kohtuotsuse punktis 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Hagejate vanemate ühisvara jagamise asjaolud ei ole käesolevas menetluses asjakohased, kuna kohtule esitatud lepingu väljavõttest ei nähtu, et hagejate vanemad oleksid kokku leppinud korteri müügisumma arvestamises hagejatele elatise tasumiseks. Hagejate seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et hagejad soovivad kostjalt elatist tagasiulatuvalt alates 2017 novembrist. Hagiavaldus on esitatud 07.11.2018, seega on hagejatel võimalik nõuda tagasiulatuvalt elatist alates 07.11.2017. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 kohaselt oli töötasu alammäär 2017.a 470 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt oli 2017.a elatise miinimummäär 235 eurot. Seega oli kostjal kohustus tasuda ajavahemikul 07.11-31.12.2017 hagejale I elatist 422,92 eurot (07-30.11.2017 187,92 eurot; XII 2017 235 eurot) ja hagejale II elatist 422,92 eurot, kokku 845,84 eurot. 2018.a oli elatise miinimummäär 250 eurot. Ajavahemikul 01.01.201831.10.2018 oli kostjal kohustus tasuda hagejale I elatist 2500 eurot ja hagejale II elatist 2500 eurot, kokku 5000 eurot. Kuna hagejad on esitanud elatise nõuded miinimumsummas, siis kokku oli kostjal kohustus tasuda hagejatele elatist alates 07.11.2017-31.10.2018 summas 5845,84 eurot. Kohtumenetluses on tõendatud, et kostja on ajavahemikul 01.01.2018-31.10.2018 tasunud hagejatele elatist 4000 eurot; maksnud lisaks hageja I arvelduskontole 1926 eurot; tasunud hageja I spordiklubi eest 170 eurot; tasunud telefonimakseid Elisa Eesti AS-le 869,71 eurot ja tasunud ostude eest 154,42 eurot. Kokku on kostja tasunud hagejatele ajavahemikul 01.01.2018-31.10.2018 rahas elatist ja tasunud kulusid 7120,13 eurot, seega 1274,29 eurot rohkem, kui on hagejate elatisenõue alates 07.11.2017, lähtudes arvestuslikust elatise miinimumsummast. Esitatud pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et 01.11.-10.11.2018 on kostja tasunud hageja I arvelduskontole elatist kokku 445 eurot ning kandnud kulusid summas 214,28 eurot. Seega on kostja poolt 2018.a tehtud maksete arvel võimalik lugeda tasutuks elatis ka 2018 novembri ja detsembrikuu eest, kokku 1000 eurot (hageja I 2x250, hageja II 2x250 eurot). Lähtudes eeltoodust on põhjendatud elatis välja mõista alates 01.01.2019 miinimumsummas. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 § 1 kohaselt on alates 0101.2019 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot, seega on elatise miinimumsumma käesoleval ajal 270 eurot kuus. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-37-11 tuleneb, et kostjalt elatist välja mõistes tuleb hinnata muuhulgas kostja väidet, et ta maksab regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist ning kannab vabatahtlikult ka muid lapse kulusid. Samas kohtuasjas asus Riigikohus seisukohale, et kui kostja täitis laste suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt, tulnuks hagi jätta rahuldamata. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagejate tagasiulatuva elatisenõude, mida hagejad on nimetanud ka kahjunõudeks, alates 07.11.2017 rahuldamata.

2-18-16753 Riigikohus on korduvalt märkinud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-57-04, 3-2-1-108-07). Seega saab elatisehagi rahuldada üldjuhul üksnes ülalpidamiskohustuse rikkumise korral. Samas juhib kolleegium tähelepanu, et juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida kohustust õigel ajal, võib TsMS § 369 järgi esitada hagi ka tulevase nõude, sh pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 18), aga ka muud asjaolud, mis annavad alust eeldada, et ülalpidamist andma kohustatud isik keeldub suure tõenäosusega edaspidi regulaarselt elatist maksmast või ei tee seda piisavalt (p 14). Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab ka edaspidi oma ülalpidamiskohustust hagejate ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hagejate heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et hagejate vanemate vahel on ka edaspidi suure tõenäosusega eriarvamused elatise tasumisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagid osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja I kasuks elatise alates 01.01.2019 miinimummääras ja hageja II kasuks elatise alates 01.01.2019 miinimummääras. Ülejäänud osas jätab kohus hagid rahuldamata. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti kui on välja mõistetud käesolevas kohtuotsuses, tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt, millest lähtudes peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.