Viru Maakohus
Kohtunik
Pille Aver
Määruse tegemise aeg ja koht
08.september 2015, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-2-14-59931
Tsiviilasi
Eesti Vabariik (Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu) hagi A F, V B, A K, V P, V R, A Š ja V T vastu võla nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, lepinguline esindaja Hardi Rikand
Kostja 1:
V T (ik XXX)
1(3)
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Viru Maakohtu menetluses on Eesti Vabariik Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu hagi A F, V B, A K, V P, V R, A Š ja V T vastu võlgnevuse nõudes. Hageja ja kostja V T sõlmisid 07.09.2015 kokkuleppe õppelaenulepingust nr 02-52835-OL tuleneva võlgnevuse summas 1 789,53 eurot tasumiseks maksegraafiku alusel, mille esitasid 07.09.2015 kohtule kinnitamiseks. Kompromissis leppisid pooled kokku võlgnevuse suuruses ja selle tasumise korras. Pooled on samuti leppinud kokku menetluskulude kandmises, et oma menetluskulud kannavad pooled ise. Pooled on teadlikud TsMS § 432 sätestatud tagajärgedest. Kostja on teadlikud asjaolust, et kokkuleppe rikkumise korral on Eesti Vabariigil õigus nõuda kokkuleppe sundtäitmist nii osamaksete kaupa kui ka kogu võlasumma ulatuses ühekorraga. Pooled taotlevad kokkuleppes kirjeldatud tingimustel kohtult kokkuleppe kompromisslepinguna kinnitamist ning sellega seoses ka tsiviilasjas menetluse lõpetamist.
Kohus, tutvunud poolte kompromissiga, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Et pooltevaheline kompromiss on vastuolus seaduse või heade kommetega, pole tuvastatud, mistõttu kinnitab kohus poolte kompromissi nende poolt kokkulepitud tingimustel ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Samuti selgitab kohus pooltele, et juhul, kui kostjad ei täida kokkuleppega võetud kohustust, siis vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 on hagejal õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Menetluskulud 2(3)
Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissis menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ning seega tuleb poolte menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele. Pooled kannavad oma menetluskulud ise. /Digitaalselt allkirjastatud/ Pille Aver kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.