Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-18-9993

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Hageja esitas 01.07.2018 Harju Maakohtule hagi kostja vastu elatise nõudes. Kohus võttis hagi menetlusse 05.07.2018. Kostja esitas 07.08.2018 vastuse hagile. Hageja esitas 19.08.2018 seisukoha kostja vastuse osas ja täiendava nõude ning 09.09.2018 täiendava seisukoha ja tõendid. Kostja esitas 06.09.2018 täiendava seisukoha ja tõendid. Kohtuistung toimus 26.11.2018. Hageja nõue Hagiavalduses taotleb hageja välja mõista kostjalt elatis miinimumsummas alates 01.03.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Hageja ema kasvatab last üksi alates sünnist (14.04.2017), alates 19.01.2017 hageja vanemad ei ela koos. Lapse kasvatamine, kõik maksed ja kulud, mis on seotud lapse vajadustega, on hageja ema kanda. Hageja kulud ühes kuus on 950-1080 eurot: eluasemekulud, üürikorter 400 eurot; kulutused toidule 250 eurot; kulutused tervishoiule 30 eurot; kulutused hügieenitarvetele 100 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot; muud vältimatud püsikulutused (loetelu): mängutoa külastamine, arendatavat mänguasjad, ujula, mööbel (uus voodi), voodipesu jne 70-200 eurot. 19.08.2018 menetlusdokumendis selgitab hageja, et kostja ja hageja esindaja abiellusid 22.09.2016 ja lahutasid abielu 19.01.2017. Hageja elukoht alates sünnist on hageja esindajaga. Enne isaduse tuvastamist kostja teadis, et laps põlvneb temast, kuna kostjal ja hageja esindajal laps oli planeeritud. Hageja vanemate vahel oli suuline kokkulepe, et kostja maksab igakuiselt lapse elatist mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja 18.04.2017 loobus registreerida hageja sünniaktis. Hageja esindajal üksikemana registreerida ei olnud võimalik, kuna lapse, kes sünnib 10 kuu jooksul pärast abielu lõppemist, seaduse järgi eksabikaasa peab võtma omaks või loobuma. Kostja keeldus hagejat tunnistama omaks, mida hageja esindaja tõendab Tallinna Perekonnaseisuametist avaldusega. Seejärel teine mees võttis kõik hageja ülalpidamiskulud enda kanda. Alates oktoobrist 2017 kostja palus teha muudatused hageja sünniaktis. Hageja esindaja oli nõus, et kostja saaks võtta osa hageja kasvatamisest ja täita oma kohustused. Iseseisvalt muudatusi polnud võimalik teha ja kostja pöördus kohtu poole isaduse vaidlustamise hagiga. Harju Maakohtu 31.10.2017 otsusega tsiviilasjas 2-17-13055 tunnistati sünniaktis teise mehe kohta tehtud kanne ebaõigeks ning tuvastati, et hageja põlvneb kostjast. Ajavahemikus 01.01.2018-15.08.2018 kostja tasus ülekandega elatist hageja esindaja arveldusarvele 3 korda (17.01.2018, 02.07.2018 ja

2-18-9993 16.07.2018), summas 750 eurot ja sularahas 2 korda (24.02.2018 ja 04.08.2018), summas 500 eurot, mille kohta hageja esindaja andis kirjaliku kinnituse kostjale. Ajavahemikus märts, aprill, mai 2018 jäi lapsele elatisraha maksmata summas 750 eurot, mille hageja palub välja mõista kostjalt. Hageja ei nõustu kostja väitega, et ajavahemikus märts–juuni 2018 elas kostja koos hageja esindajaga ning hageja oli kostja täielikul ülalpidamisel. Peale lahutust 19.01.2017 hageja esindaja ja kostja pole perekonnana kordagi koos elanud. Hageja esindaja esitab kohtule tšekid, kviitungid, mis tõendavad, et alates hageja sünnist hageja esindaja ostis hagejale riided, jalatsid, mänguasju, voodi, madratsi, voodipesu, ravimid, käru rattad, söötmistooli, kolmerattaline jalgratas, mähkmeid jne. Hageja esitab kohtule kviitungid perioodi eest märts–juuni, mis kinnitavad, et hageja oli ema täielikul ülalpidamisel. Hageja palub kostjat edastada kohtule oma tööleping, kontoväljavõte, tõendavad tšekid ajavahemikus märts–juuni 2018, mis kinnitavad, et hageja oli kostjal täielikul ülalpidamisel. Hageja ei nõustu kostja väitega, et ta on andnud hageja esindajale sularaha üürikorteri tasumiseks. Kostja on olnud pikka aega töötu arestitud arvetega. Hageja palub kostjat edastada kohtule tõendavad maksekorraldused, mis kinnitavad kostja väited. Hageja esindaja edastab kohtule maksekorraldused üürikorteri kohta ajavahemikus märts–juuni 2018, mis on tasunud iseseisvalt. Ajavahemikul 01.12.2017-15.08.2018 hageja esindaja kulutas hageja vajadustele 620,40 eurot (söögid, joogid, meelelahutused, üürikorteri ja kommunaalmaksed arvesse ei läinud). Hageja palub kohtul jagada summa 620,40 eurot kostja ja hageja esindaja vahel ning välja mõista 310,20 eurot hageja esindaja kasuks. Hageja külastab keskmiselt 5 korda nädalas mängutuba, lastesõbralikud kohad, laste tasulised mänguväljakud, loomapargid, mängunurgaga söögikohad, üks kord nädalas ujula, Tembu-Vembu park, selle kohta hageja esindaja ei soovi kostjaga kulude jagamist. Kostja esitatud mõned kviitungid ei vasta tegelikkusele. Tšekk nr 641/87 Maxima, 30,69 eurot oli hageja esindaja ostetud, tšeki peal kajastub hageja esindaja kliendikaardi number (xxx). Tšekk nr 15/45 Rõõmu Kaubamaja 66 eurot, ostis kolmas isik (vanaema, tasus pangakaardiga), kostja pole ostnud neid asju, aga võttis tšeki endale. Tšekk nr 1211027508 11,70 eurot, tšekk nr 1211027474 21,59 eurot ja tšekk nr 272123059 summas 3,27 eurot – oli hageja esinadaja ostetud mänguasjad, tšeki peal on hageja esindaja kliendikaardi number. Tšekk nr 00000002517 37,80 eurot, neid asju hageja pole saanud. Tšekis on näha, et asjad on poisile, aga mitte tüdrukule, ka suurus on vale. Tšekk nr 18001023 59,90 eurot, ostusumma oli jagatud kostja ja hageja esindaja vahel. Hageja esindaja on andnud kostjale mõnede ravimite ostuks sularaha, kuna on olnud haige lapsega kodus. Hageja esindaja esitab kohtule kliendikaartide koopia. Hageja palub: õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldada hagi täielikult, välja mõista kostjalt (võlg) elatis ajavahemiku eest märts, aprill, mai 2018 summas 750 eurot; jagada summa 620,40 eurot kostja ja hageja esindaja vahel ning välja mõista 310,20 eurot hageja esindaja kasuks; välja mõista kostjalt elatist mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalgaga alamääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Kohustada kostjat maksma igakuise elatise mitte hiljem kui 10.kuupäevaks hageja esindaja arveldusarvele xxx selgitusega M B elatis. 09.09.2018 menetlusdokumendis esitab hageja esindaja Viber kirjavahetuse kostjaga, millest tuleneb, et märts-juuni 2018 kostja ja hageja esindaja pole koos elanud, vaid kostja on käinud jalutamas hagejaga kokkulepitud ajal. Viberi kirjavahetusest kostja võttis üksikud laused, mis ei kinnita elukoha tegelikkust ajavahemikus märts-juuni 2018a. Kostja on elnud pikka aega aadressil P. Kostja Viber kirjavahetuses (31.03.2018) loetletud üksikud toidud ei kinnita, et hageja esindaja ja hageja olid kostja ülalpidamisel. 31.03.2018 (märtsi kuu eest) kostjal jäi lapse elatis maksmata ja hageja esindaja tuletas meelde, et on vaja last toetada. Kostja seisukohad 07.08.2018 vastuses selgitab kostja, et ei nõustu väitega, et hageja sünnist kasvatab hageja esindaja hagejat üksi. Hageja sünni puhul võttis isaduse omaks kolmas isik, kes oli isana kantud hageja sünniakti. Kostja ise pöördus kohtu poole isaduse vaidlustamise hagiga. Harju Maakohtu 31.10.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-13055 tunnistati sünniaktis isa kohta tehtud kanne ebaõigeks ning tuvastati, et hageja põlvneb kostjast. Nimetatud kohtuotsus jõustus ja hageja ülalpidamise kohustus

2-18-9993 kostjal tekkis mitte varem kui 01.12.2017. Hageja uue sünnitõendi väljastas Perekonnaseisuamet 06.12.2017. Alates isaduse tuvastamisest peab kostja hagejat vabatahtlikult üleval. Kostja kannab hageja ülalpidamise kulud vahetult ning tasub hageja emale elatist. Kostja esitab kviitungid, mis tõendavad asjaolu, et kostja ostis hagejale riideid, mänguasju, mähkmeid, sööke ja jooke. Ajavahemikus märts–juuni 2018 elasid hageja, kostja ja hageja seaduslik esindaja viimase üüritavas korteris koos perekonnana. Nimetatud ajavahemikus kandis kostja kõik hageja ülalpidamise kulud vahetult otse. Hageja oli kostja täielikul ülalpidamisel. Lisaks sellele andis kostja hageja esindajale sularaha korteri üüri eest tasumiseks. Selle üüri tasumise kohta ei ole kostja hageja esindajalt kinnituskirju võtnud. Ajal, mil kostja ei ole hageja ülalpidamises vahetult osalenud, tasus ta hageja esindajale elatist summas 250 eurot kuus. Kostja esitab maksekorraldused ja kinnituskirjad, mis kinnitavad, et 2018 jaanuaris, veebruaris, juunis, juulis ja augustis tasus kostja hageja ülalpidamiseks kokku 5 kuud * 250 eurot = 1250 eurot, seega detsembris 2017 ja märts–juunis 2018 kandis kostja hageja ülalpidamise kulud vahetult. 2018 jaanuaris, veebruaris, juunis, juulis ja augustis tasus kostja hageja esindajale 250 eurot kuus. Seetõttu vaidleb kostja elatise tagasiulatuvale nõudele täielikult vastu. Ülalpidamise kohustus on kostja poolt täidetud 2018 augusti kuuni k.a. Hageja ei saa tagasiulatuvalt elatist nõuda, sest enne hagi esitamist ei ole hageja esindaja kordagi elatise saamise soovist kostjale teatanud. Kostja võtab hagi osaliselt, so elatise nõude alates 01.09.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni, õigeks. Kostja leiab, et praegusel hetkel ei saa hageja nõuda elatist alates täisealiseks saamisest kuni 21.a saamiseni. Selles osas vaidleb kostja hagile vastu. Õigeks võetud osas on kostja nõus hagi rahuldamisega õigeksvõtul põhineva otsusega. Seoses hagi kohese õigeks võtmisega palub kostja TsMS § 168 lg 6 alusel jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja palub õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldada hagi osaliselt, välja mõistes kostjalt elatist alates 01.09.2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Muus osas jätta kostja vastu esitatud hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 06.09.2018 menetlusdokumendis esitab kostja Viber kirjavahetuse hageja emaga, millest tuleneb, et märts-juuni 2018 olid nendel perekonnasuhted, nemad elasid koos ja hageja koos tema emaga oli kostja ülalpidamisel. Väide, et kostja olevat käinud hageja emaga koos poes, kus kassas väidetavalt tasus hageja ema, kuid kostja võttis tšekke, ei ole eluliselt usutav ja on vastuolus hageja vastuväitega selles osas, et pooled ei elanud väidetavalt koos, et kuidas võis kostja hagejaga koos poodides käia ja tšekke koguda, kui nemad ei elanud koos. Tegelikult tasus kõikide nende tšekkide alusel kostja. Kui mingi tšeki peal on hageja ema nimi, siis see viitab ainult tema kliendikaardi (sooduskaardi) kasutamisele, mitte tema poolt tasumisele. See, et kostja poolt esitatud tšekkide hulgas on mõned poiste asjad, on loogiline, sest hageja emal on teine laps, kellele kostja ostis ka asju nende kooselu ajal. Kostja esitab elatise tasumise maksekorralduse septembri 2018 eest. Kohtuistung Hageja seaduslik esindaja vastas kohtule, et hageja jääb esitatud hagi juurde ja soovib elatist alates 01.03.2018. Kostja loobus lapsest, 8 kuud hiljem soovis oma lapsele isaks olla. Kostja meel on muutlik, kord tahab, kord ei taha. Hageja vanematel oli suuline kokkulepe, et kostja maksab elatist, kas panga ülekandega või siis sularahas hageja ema poolse kirjaliku kinnitusega, et on elatisraha kätte saanud. Kostjal on summas 750 eurot elatist jäänud maksmata, so märtsi, aprilli ja mai eest. Juuni, juuli, augusti ja septembri eest on kostjal elatis makstud. Kokkulepe oleks siis selline, et märts, aprill ja mai makstakse elatis terves ulatuses. Hageja soov on, et kolm kuud (märts, aprill ja mai) ja see osa, mis on miinimumist rohkem kulutatud. Selleks summaks on 1430 eurot, mida tuleks vanemate vahel pooleks jagada. Tšekid 620,40 euro osas on kohtule esitatud, ülejäänud summa osas saab hageja esindaja esitada tšekid täna. On nii, et 250 eurot on ema poolt elatis ja 250 eurot on isa poolt elatis ning kui see summa ületab miinimumi, siis see ületav summa tuleb jagada mõlema vanema vahel pooleks. Hageja palub ainult miinimumi. Küsimusele, et millal esitati hagi suurendamise nõue, vastas hageja seaduslik esindaja, et see on 19.08.2018 esitatud menetlusdokumendis. Praeguseks on elatise miinimum ületatud summas 620,40 eurot ja kui jagada see mõlema vanema vahel ära, siis

2-18-9993 oleks kostja osa 310,20 eurot. See summa on tšekkidega kaetud ja tšekid on kohtule esitatud. Hageja soovib elatist miinimumi ulatuses ja elatise võlgnevust 100 eurot kuus, elatis tasuda hiljemalt 10. kuupäevaks. Hagejal menetluskulusid ei ole Kostja lepinguline esindaja vastas kohtule, et elatise suuruse osas vaidlust ei ole, küsimus on tagasiulatavas elatise nõudes. Kostja ei saanud aru, mis summast räägiti, et mis summa ületab mida. Hagejal tuleb need ületatavad summad tõendada. Kostja on nõus, et elatis mõistetakse välja alates hagi esitamisest. Kostja on tavaline ehitustööline. Kostja on lapsele ostnud asju, toetanud. Enne hagi esitamist ei ole hageja kordagi kostjalt elatise tasumist nõudnud ja seetõttu ei saa hageja elatist tagasiulatavalt nõuda. Juhul kui kohus mõistab elatise tagasiulatavalt välja, siis palub kostja selle tasumist ajatada. Summaks oleks 50 eurot kuus. Kostjal puuduvad rahalised vahendid, et maksta tagasiulatavat elatist kogu summas, sh 310,20 eurot, mida kostja palub samuti ajatada igakuiseks summaks 50 eurot. Kostja on esitanud tõendid, et pooled selles ajavahemikus, milles vaidlus käib (märts-juuni), elasid koos. Menetluskulusid kostjal ei ole. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elas alates sünnist koos emaga ja elab koos emaga ka käesoleval ajal ning et hageja ema on hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja ema on oma ülalpidamiskohustuse täitmist tõendanud ka kohtule esitatud maksekorraldustega ja ostukviitungitega. Kostja ei ole väitnud, et ta ei suuda hagejale ülalpidamist anda vähemalt

2-18-9993 miinimumsummas. Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus hageja seadusliku esindaja ja kostja majanduslikku seisundit. Kostja on vastuses hagile ja kohtuistungil nõustunud hageja nõudega elatise väljamõistmiseks miinimumsummas alates hagi esitamisest, so alates 01.07.2018. Kostja on tõendanud, et ta on maksnud hagejale elatist 2018 juulikuu eest 250 eurot (16.07.2018 maksekorraldus), augustikuu eest 250 eurot (hageja esindaja 04.08.2018 kirjalik kinnitus), septembri eest 250 eurot (06.09.2018 maksekorraldus), mida on kinnitanud ka hageja seaduslik esindaja. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise miinimumsummas alates 01.10.2018. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). 2018.a oli elatise miinimummäär 250 eurot. Alates 01.01.2019 on elatise miinimummääraks 270 eurot. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude 2018 märtsi, aprilli ja mai eest kokku 750 eurot. Kostja on nõudele vastu vaielnud ja on väitnud, et hageja vanemad elasid 2018 märtsis, aprillis ja mais koos, mistõttu sel ajal andis kostja hagejale ülalpidamist vahetult. Hageja ema väitel ei elanud lapse vanemad nimetatud ajavahemikul koos. Pooled on kostjale esitanud tõendina kirjavahetuse. Kohus on tutvunud esitatud kirjavahetusega ja leiab, et kirjavahetusega ei ole tõendatud, et hageja ja hageja vanemad elasid 2018 märtsis, aprillis ja mais ühise perena, millest võiks eeldada, et kostja andis hagejale ülalpidamist vahetult. 04.03.2018 ja 07.03.2018 kirjavahetusest nähtub, et hageja vanemad arutavad, millal kostja võib hagejaga jalutama tulla. 13.03.2018 kirjavahetusest nähtub, et kostja teatab, millal ta töö lõpetab ja küsib, millal ta võib tulla hagejaga jalutama. 14.03.2018 kirjavahetusest nähtub, et kostja küsib, kas ta võib tulla hagejaga jalutama ning teatab, et sellel kuul pole vaja alimentidega arvestada. 17.03.2018 ja 28.03.2018 kirjavahetusest nähtub, et hageja vanemad arutavad, millal kostja võib hagejaga jalutama tulla. 30.03.2018 kirjavahetusest nähtub, et kostja teatab, et ta sõidab koju ja pärast hageja juurde. 31.03.2018 kirjavahetusest nähtub, et hageja esindaja on saatnud kostjale nimekirja, mida on vaja poest osta. 02.04.2018 kirjavahetusest nähtub, et kostja küsib, kas ta võib tulla tütre juurde. 16.05.2018 kirjavahetusest nähtub, et kostja teatab hageja esindajale, et täna peaks jätkama ravikuuri ning hageja esindaja teatab kostjale, et ootab massaaži armastatud mehelt ning et nad näevad kostjaga kodus. 26.06.2018 kirjavahetuses teatab hageja esindaja kostjale, et lastetoit on otsas, et kodus ei ole süüa midagi, et hageja esindajal on arved tasumata ning varsti lülitatakse telefon välja, millele kostja vastab, et ta sõidab juba koju ning peab homme raha saama. Kohtu hinnangul on 2018 märtsi kirjavahetusest üheselt arusaadav, et kostja ei elanud ühes peres koos hagejaga ning et kostja ei soovinud 2018 märtsis hagejale elatist maksta. 2018 aprilli kohta kirjavahetus puudub ning hageja elamine ühises peres mõlema vanemaga ei ole tõendatud. 2018 maikuu kirjavahetusest nähtub, et hageja esindajal ja kostjal oli hea ja lähedane läbisaamine, mis juunikuu kirjavahetusest nähtuvalt ei olnud püsiv ja jätkuv. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta elas 2018 märtsis, aprillis ja mais koos hagejaga ja andis sel ajal hagejale ülalpidamist vahetult. Kostja on esitanud maksekviitungid, millega soovib tõendada, et ta on andnud hagejale ülalpidamist. Kuna elatise nõuet ei ole esitatud 2018 jaanuari-veebruari eest, siis ei analüüsi kohus 2018 jaanuaris-veebruaris tehtud võimalikke kulutusi lapsele. 13.03.2018 on kostja ostnud beebi labakindad summas 3,95 eurot (Prisma Peremarket, nr 17 K17 M000409/3186), mille kohus arvestab tasutud elatise hulka. 2018 juunis-juulis on kostja maksnud elatist rahas ning on tõendanud hagejale kulutuse tegemise summas 196,33 eurot: 28.06.2018 mähkmed, lastetoit 38,12 eurot (Grossi toidukaubad „Kivila“, 1211-162977); 20.07.2018 lastetoit 10,87 eurot (Maxima, 78/672); 20.07.2018 mähkmed (Pelgulinna Selver, 55505/1352293); 22.07.2018 lasteriided 71,16 eurot (Pepco, 7833); 26.07.2018 lasteriided 31,50 eurot (Amadeo Estonia, 00000018136). 16.06.2018 tehtud kulutusele lasteriietele Rõõmu Kaubamajast summas 66 eurot on hageja vastu vaielnud ning on väitnud, et nimetatud ostu tegi hageja vanaema. Kostja poolt esitatud ülejäänud kviitungitega ei ole kohtu hinnanul tõendatud, et nimetatud kulutused tegi kostja hagejale. Kohus peab põhjendatuks arvestada 2018 juunis-juulis miinimumsummast enam tasutud elatis summas 200,28 eurot ajavahemikus 2018 märtsist-maini tasumisele kuuluva elatise hulka. Seega on kostja

2-18-9993 elatise võlgnevus 2018 märtsis 246,05 eurot (tasunud elatist 3,95 eurot), 2018 aprillis 250 eurot ja 2018 mais 53,67 eurot (tasunud elatist 196,33 eurot). Kokku on kostja elatise võlgnevus 549,72 eurot. Kostja on taotlenud määrata nõude rahuldamise korral elatise võlgnevuse tasumine osadena igakuiselt summas 50 eurot. Hageja on nõustunud osadega tasumisega igakuise summana 100 eurot kuus. Kohus leiab, et on põhjendatud määrata elatise võlgnevuse 549,72 eurot tasumine osadena seitsme kuu jooksul järgmiselt: esimese kuue kuu jooksul 78,53 eurot kuus ja seitsmendal kuul 78,54 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et PKS § 108 tulenev tagasiulatuva elatise nõude esitamisel ei ole takistuseks asjaolu, kui hageja ei ole varem kostjalt elatist nõudnud, kuna lapsele ülalpidamise andmine on vanema seadusest tulenev kohustus. Hageja on 19.08.2018 esitanud nõude mõista välja kostjalt pool ajavahemikul 01.12.201715.08.2018 tehtud kulutustest, mis on hageja esindaja teinud lisaks hagejale miinimumsummas ülalpidamise andmisele. Hageja esindaja on kulutanud hageja vajadustele nimetatud ajavahemikul kokku 620,40 eurot igakuisest elatise miinimumsummast rohkem, millest kostjal tuleks tasuda 310,20 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-133-11 asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Hageja on esitanud miinimumsummas elatise nõude ja kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et elatise miinimumsummast ei piisanud hageja ülalpidamiseks. Samuti ei ole hageja tõendanud, milliste kulutuste tarbeks ei jätkunud elatisest ning kas kulutused olid põhjendatud. Kohus märgib, et kuivõrd hageja vanematel on ühine hooldusõigus, siis tuleb suuremad ühekordsed kulutused hagejale, milleks ei piisa elatisest, samuti miinimumelatist ületavas osas, teha vanemate vahel kooskõlastatult. Lähtudes eeltoodust ei pea kohus põhjendatuks suurendada tagasiulatuvat elatist osaliselt. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on tasunud jaanuaris elatist 250 eurot (17.01.2018 maksekorraldus) ja veebruaris 250 eurot (hageja esindaja 24.02.2018 kirjalik kinnitus). Kostja on esitanud maksekviitungid, millest nähtub, et 2018 jaanuaris on lisaks elatisele teinud kostja kulutusi hagejale summas 204,54 eurot: 03.01.2018 riided 12,21 eurot (Amadeo Estonia, 00000000127), 03.01.2018 toit, mähkmed 30,69 eurot (Maxima, 641/87), 12.01.2018 toit 19,67 eurot (Konsum, 104044), 19.01.2018 lastetoit 24,08 eurot (Prisma Peremarket, 5KSM000115/6367), 19.01.2018 riided 29,95 eurot (Huppa, 18001023), 19.01.2018 riided 87,94 eurot (H&M, 9004). 2018 veebruaris on lisaks elatisele teinud kostja kulutusi hagejale summas 15,99 eurot (24.02.2018, mähkmed, Maxima, 113/777). Kohus ei pea usutavaks, et kostja võtab hageja esindaja käest ära ostutšekid, mille eest on hageja esindaja tasunud. Seega on ka kostja teinud hagejale kulutusi lisaks elatisele, mistõttu ei ole hageja nõue ka selle tõttu põhjendatud. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 01.10.2018 miinimummääras ning tagasiulatuvalt elatise 2018 märtsi, aprilli ja maikuu eest kokku 549,72 eurot. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt, millest lähtudes peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.