lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-18491/15

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.09.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-18491/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.09.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
793
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

7. september 2015.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-14-18491

Tsiviilasi

Tatjana Skirgailo hagi Kristel Pärn-Mägi vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse 339,72 euro ja võlgnevuse sissenõudmiskulu 100 euro nõudes

Tsiviilasja hind

439,72 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. juuli 2015.a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tatjana Skirgailo apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Apellant (hageja): Tatjana Skirgailo (isikukood: XXXXXX), lepinguline esindaja August Käära (Eesti Inkasso OÜ); Vastustaja

XXXXX).

(kostja):

Kristel

Pärn-Mägi

(isikukood:

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Keelduda Tatjana Skirgailo apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 10. juuli 2015.a otsuse peale tsiviilasjas nr 2-14-18491 menetlusse võtmisest ja tagastada apellatsioonkaebus Tatjana Skirgailole.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Tatjana Skirgailo on esitanud Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 10. juuli 2015.a otsuse peale, millega kohus jättis rahuldamata Tatjana Skirgailo hagi Kristel

Pärn-Mägi vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse 339,72 euro ja võlgnevuse sissenõudmiskulu 100 euro väljamõistmiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

2.Ringkonnakohus leiab, et Tatjana Skirgailo apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu 10. juuli 2015.a otsuse peale menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
3.Kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, on maakohus menetlenud hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes üldisi menetluspõhimõtteid. Maakohus on seda selgitanud mh oma 09. juuni 2015.a kirjas, samuti kohtuotsuses. Seadusest tulenevalt on lihtmenetluses tehtud asjades edasikaebeõigus apellatsioonimenetluses piiratud. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kuna maakohus ei ole TsMS § 442 lg-s 10 sätestatud luba andnud, ei pea ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebust menetlema, v.a kui menetlusse võtmise otsustamisel on ringkonnakohtule ilmne, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigelt hinnanud tõendeid ning mõni eelnenud põhjus võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
4.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mis annaksid aluse väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja hindab asjaolusid ning tõlgendab õigusnorme maakohtust erinevalt, ei anna iseenesest alust asuda seisukohale, et maakohus on rikkunud asja lahendamisel menetlusnormi või kohaldanud ebaõigesti materiaalõigusnorme. Käesoleval juhul ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks oma tegevusega või tegevusetusega rikkunud hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingut. Õige on maakohtu seisukoht, mille kohaselt on suhetes korteriühistuga kohustatud kommunaalkulude jm sihtotstarbeliste maksete eest tasuma korteriühistu liige (hageja). Kostja kohustusi hageja kui üürileandja ees reguleeris pooltevaheline üürileping.
5.Asja materjalide kohaselt on kostja tasunud kõik üürilepingu kehtivuse ajal kommunaalteenuste eest esitatud arved. Kohtule ei ole esitatud niisugust kommunaalteenuste arvet, millega oleks juhitud kostja tähelepanu asjaolule, et veenäidud on tema poolt esitamata. Tõendeid, mille kohaselt oleks kostjat kui üürnikku teavitatud vajadusest esitada veenäitusid, ei ole kohtule üldse esitatud. Hagiavaldusele lisatud 2013.a. septembri makseteatise M4726201309 kohaselt ei ole eelneval perioodil võlgnevust olnud. Poolte vahel puudub vaidlus, et üürileping lõppes 31. juulil 2013.a ja korter tagastati omanikule. Asja materjalidest ei nähtu, et korteri vastuvõtmisel selle üürimisel ja korteri üleandmisel üürilepingu lõppemisel oleksid pooled fikseerinud vee- ja elektrinäidud. Asjaolust, et 18. augustil 2015.a on korteriühistu raamatupidaja teinud kindlaks veenäidud, ei saa järeldada, et juuli 2013.a veenäidu (mille kohta kohtule pole arvet esitatud) ja augusti 2013.a veenäitude vahe on kostja poolt tarbitud vesi.
6.Seega puudub kohtule esitatud materjalide põhjal alus asuda asja lahendamisel maakohtuga võrreldes erinevale seisukohale. Eelkõige ei ole hageja esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja tarbis tegelikkuses rohkem külma ja sooja vett, kui on tema poolt arvete alusel tasutud. Lähtudes eeltoodust, keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. Apellatsioonkaebus tagastatakse TsMS § 638 lg 4 alusel ning TsMS § 638 lg 10 alusel loetakse, et kaebust ei ole esitatud.
7.Apellant on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud 11. augustil 2015.a riigilõivu 75 eurot. Ringkonnakohtu andmetel on apellant tasunud apellatsioonkaebuselt riigilõivu osaliselt. Kuna TsMS § 150 lg 1 p 2 kohaselt kuuluks riigilõiv tagastamisele seetõttu, et apellatsioonkaebust ei võeta menetlusse, ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda apellandile tähtaega puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks. Apellandil on TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 6 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 75 (seitsekümmend viis) euro tagastamist kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja