xxxxx Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Otsuse avalikult teatavaks-
10. juuli 2015 Põlva kohtumaja, Võru tn 12, Põlva
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-14-18491
Tsiviilasi
T. S. hagi K. P. - M. vastu üürilepingust tuleneva võlgnevuse 339,72 eurot ja võlgnevuse sissenõudmiskulu 100 eurot nõudes
Tsiviilasja hind
439,72 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: T. S. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Lepinguline esindaja: Olesja Polehhina – Eesti Inkasso OÜ, registrikood 12438291, asukoht Teguri 37b, xxxxx 50701 e-post: [email protected] Kostja: K. P. - M. – isikukood xxxxxxxxxxx, registrisse kantud elukoht xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; hagimaterjalid kätte toimetatud aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx; e-post
esindajad
Kirjalik menetlus
Lihtmenetlus
Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja nõue ja selle põhjendused T. S. on esitanud kohtusse hagi K. P. - M. vastu üürlepingust tuleneva võlgnevuse, summas 339,72 eurot ja võlgnevuse sissenõudmiskulu, summas 100 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja üürileandjana ja kostja üürnikuna 01.08.2011.a üürilepingu (tl 5) xxxxx, xxxxxxxxxxxx-xxx eluruumi suhtes. Vastavalt üürilepingule kohustus kostja tasuma igakuiselt hagejale eluruumi kasutamise eest üüri 150 eurot (üürilepingu punkt 3.1) ja lisaks 15. kuupäevaks möödunud kuu eest kommunaalmaksed otse teenuste osutajatele vastavalt teenuse osutaja poolt esitatud arvetele (üürilepingu punkt 3.2). Kostja ei esitanud korteriühistule sooja ja külma vee näite, mistõttu tasus vee tarbimise eest prognoositarbimise järgi esitatud arvete alusel. Kahel korral on kostjale tehtud maksekviitungil meeldetuletus kohustusest teatada näite, millele kostja ei reageerinud. Üürilepingu lõppemisel on raamatupidaja poolt pandud kirja külma vee prognoositav lõppnäit 160,40 ning sooja vee prognoostarbimise lõppnäit 84.60. Veemõõtjate näitude järgi on 18.08.2013 fikseeritud külma vee lõppnäit 00239 ning sooja vee lõppnäit 00118. Fikseeritud näitude ja prognooside erinevus on kokku 112,0 m3 (78,6 m3 + 33,40 m3). Kostja tasus vee tarbimise eest üüriperioodi jooksul vastavalt prognoostarbimisele. Prognooside ning tegelike näitude erinevusest tingitud vahest võlgneb kostja hagejale vee tarbimise eest 212,80 eurot ning vee soojendamisele kulunud soojusenergia eest 126,92 eurot, kokku 339,72 eurot, mida tõendab KÜ Mõisavahe 47 tõend (tl 8). Neil asjaoludel taotleb hageja võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel kostjalt kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist - võlgnevuse summas 339,42 eurot tasumist. Lisaks leiab hageja, et kostja on kohustatud hüvitama võlgnevuse sissenõudmisega tekitatud kahju, mis seisneb Eesti Inkasso OÜ-le tasutud summas- 100 eurot, kuna nimetatud kulu tekkimine on tingitud kostja põhjendamatust keeldumisest tarbitud teenuste eest tasumisest. Kostja vastuväited Kostja on esitanud hagile vastuväite (tl 20), mille kohaselt ta maksis kõrvalkulude eest arvete alusel sularahas hagejale, kes korteriühistule tegi makse ise. Hageja võttis enda kätte ka kõik kommunaalkulude arved. VÕS § 308 lg 2 kohaselt oleks hageja pidanud hoiustama üürilepingu alusel makstud tagatisraha krediidiasutuses oma varast eraldi ja arvestama seda lepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Kostja leiab, et tagatisraha kuulub temale tagastamisele. Kostja tegi ka kulutusi hageja korteris - vahetas kraani ja dušisegisti, renoveeris rõdu ja vahetas tapeedi. Selleks tehtud kulutused summas 363,60 eurot jättis hageja üüriga tasaarvestamata, seega on kostjal hageja vastu nõue ka nimetatud summa ulatuses. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
2 (5)
Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, võttes aluseks, et hagihinnast tulenevalt on tegemist TsMS § 405 sätete järgi lihtmenetluses menetletava asjaga. Lihtmenetluses menetletavas asjas võib kohus tulenevalt TsMS § 405 lg 1 p 7 ja 9 loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist ning teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus on taganud menetlusosalistele võimaluse esitada menetluses tõendeid ja taotlusi ning teavitanud neid TsMS § 405 lg 2 sätestatud õigusest olla kohtu poolt ära kuulatud (tl 15-16, 24, 27, 36, 44, 49). TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt VÕS § 115 lõikele 1 tuginedes üürilepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist summas 339,72 eurot. Osundatud sätte alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult koos kohustuse täitmisega või selle asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Seega on VÕS § 115 lg 1 alusel esitatava kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esmaseks eelduseks poolte vahel kehtiva võlasuhte olemasolu. Käesolevas asjas ei ole pooltel vaidlust selles, et hageja kui üürileandja ja kostja kui üürnik sõlmisid 01.08.2011.a üürilepingu. Lisaks kehtiva võlasuhte olemasolule peab hageja tõendama kahju tekkimise, kohustuse rikkumise ning põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Hageja on talle tekkinud kahju tõendamiseks esitanud Korteriühistu Mõisavahe 47 (edaspidi KÜ) poolt 01.09.2013.a koostatud arve (tl 9) ja KÜ juhatuse liikme poolt allkirjastatud tõendi (tl 8). Eeltoodud dokumentidest nähtub, et kuni 31.07.2013.a ei olnud xxxxxxxxxxxx-xxx kohta esitatud veenäitusid ja nimetatud kuupäeva seisuga oli ühistu raamatupidaja märkinud lõppnäidud prognoostarbimise alusel. 31.08.2013.a tegelike näitude esitamisel ilmnes vahe prognoostarbimise alusel märgitud näitude ja tegeliku tarbimise vahel. Sellest tulenevalt oli 01.09.2013.a seisuga tarbitud vee ja kanalisatsiooni eest tasumata 212,80 eurot ning vee soojendamisele kulunud soojusenergia eest 126,92 eurot, kokku 339,72 eurot. Avalikust registrist kättesaadava KÜ põhikirja p 3.2.2. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma õigeaegselt sihtotstarbelisi makseid ühistu üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sama põhikirja p 2.1. järgi on ühistu liikmeks xxxxx Mõisavahe 47 asuvas elamus omandiõiguse alusel eluruumi omavad isikud, teised isikud ühistu liikmeks olla ei saa. Ka 01.09.2013.a koostatud arve saajaks on märgitud korteri omanikuna hageja. Asjaolu, et hageja korterit kasutas üürnikuna kostja, ei vabasta hagejat vastutusest KÜ ees kohustuste täitmisel. Seega lasub 01.09.2013.a arve tasumise kohustus hagejal. Tasumisele kuuluva summa hüvitamist kahjuna on hagejal õigus nõuda kostjalt juhul, kui kostja on üürnikuna rikkunud mõnda üürilepingust tulenevat kohustust, mille tõttu on hagejale tekkinud kahju. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud kostja poolt mõne tema üürilepingust tuleneva kohustuse rikkumine. Hageja on hagiavalduses viidanud, et vastavalt üürilepingu p-le 3.1. kohustus kostja hagejale eluruumi kasutamise eest igakuiselt tasuma üüri 150 eurot ning p 3.2. kohaselt lisaks üürile tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks möödunud kuu eest kommunaalmaksed üürnikule osutatavate teenuste eest otse vastava teenuse osutajale vastavalt teenuse osutaja poolt esitatud
3 (5)
arvetele. Üürilepingu p-s 3.2 nimetatud kohustuse näol on VÕS 292 lg 1 mõttes tegemist kõrvalkulude tasumise kohustusega. Hagiavalduses viidatud üürilepingu p 3.2. paneb kostjale üürnikuna kohustuse tasuda kommunaalteenuste eest vastavalt teenuse osutaja poolt esitatud arvetele. Hageja ei ole väitnud ega ka tõendanud, et kostja oleks jätnud maksmata mõne talle esitatud arve. Üürilepingust nähtub, et hageja ja kostja vahel sõlmitud üürileping oli tähtajaline: lepingu p 1.4 kohaselt anti xxxxx xxxxxxxxxxxx-xxx eluruum kostjale üürile alates 1.08.2011.a kuni 1.08.2012. a. VÕS § 309 kohaselt lõpeb tähtajaline üürileping tähtaja möödumisega, kui lepingut ei ole varem erakorraliselt üles öeldud. Üürilepingu p 1.4. juurde on käsitsi lisatud märge, et tähtaega on pikendatud kuni 2013. aastani. Pooltevahelisest kirjavahetusest (tl 7) selgub, et lepingut pikendati üheks aastaks ja leping lõppes 01.08.2013.a. Kuivõrd lepinguline suhe poolte vahel oli 01.08.2013.a lõppenud, ei saa kostjal olla 01.09.2013.a esitatud arve tasumise kohustust. KÜ juhatuse liikme poolt allkirjastatud dokumendiga (tl 8) on tõendatud, et kuni 31.07.2013.a ei esitatud ühistule korteri nr 26 veemõõtjate näitusid. Antud juhul on pooltel vaidlus selle üle, kas näitude teatamine oli kostja kohustus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Poolte vahel sõlmitud üürilepingus puudub kokkulepe selle kohta, et veemõõtja näitude teatamine on kostja kohustus. Hagiavalduse kohaselt on hageja vastavat kohustust kostjale korduvalt meelde tuletanud, kuid kõnealuste meeldetuletuste esitamist ei ole hageja tõendanud. KÜ juhatuse liikme poolt allkirjastatud tõendi andmetel sisaldus üüriperioodi jooksul kahel korral maksekviitungitel meeldetuletus veemõõtja näitude teatamise kohustuse kohta. Kohus on seisukohal, et arvele lisatud meeldetuletus oli suunatud hagejale kui korteriomanikule ja korteriühistu liikmele, kes vastavalt ühistu põhikirjale vastutab korteri eest tasumisele kuuluvate maksete korrektsuse ja õigeaegsuse eest. Korteriühistu kolmanda isikuna ei saa arvele lisatud meeldetuletusega luua kohustusi hageja ja kostja vahelisse üürilepingust tulenevasse õigussuhtesse. Kuivõrd korteriühistule kommunaalteenuste eest tasumisele kuuluvate maksete korrektsuse ja õigeaegsuse eest vastutab korteriomaniku ja -ühistu liikmena hageja, lasub temal ka veenäitude teatamise kohustus ning sellest ei vabasta teda asjaolu, et hageja korterit kasutas üürnikuna kostja. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 132 lg 2 järgi vastutab isik teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Kostja vastuväite (tl 20) kohaselt võttis hageja alati kõik kõrvalkulude kohta esitatud arved enda kätte. Kostja tasus kõrvalkulude eest sularahas hagejale, kes tasus ise otse teenuse osutajatele. Hageja ei ole neid väiteid vaidlustanud. Nii hageja poolt hagiavalduses avaldatust (kostjale esitati korduvalt meeldetuletusi veenäitude teatamise vajalikkuse kohta) kui ka asjaolust, et hageja tasus kõrvalkulude eest vastavate arvete alusel teenuse osutajale ise, on võimalik teha järeldus, et hageja pidi olema teadlik kostja poolt veenäitude teatamata jätmisest. Sellises olukorras tulnuks hagejal oma kohustuste täitmiseks ja hilisemate vaidluste vältimiseks kasutada üürilepingu p-st 4.4 tulenevat õigust kontrollida üürniku ja temaga koos elavate isikute poolt eluruumi sihipärast kasutamist, samuti muude lepingujärgsete kohustuste täitmist ning fikseerida veetarbimise tegelikud näidud juba üürilepingu kehtivuse ajal, kuid hiljemalt üürilepingu lõppemisel korteri kostjalt hagejale üleandmise ajal.
4 (5)
Kuna pole tõendatud, et kostja oleks rikkunud mõnda talle üürilepingust tulenevat kohustust, leiab kohus, et kostjalt hageja kasuks kahjuhüvitise ja seetõttu ka sissenõudmiskulude väljamõistmine ei ole põhjendatud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja on oma vastuväites esitanud nõude üürilepingu alusel makstud tagatisraha, summas 150 eurot tagastamiseks ja korteris teostatud remondi kulude summas 363,30 eurot hüvitamiseks. Kuivõrd kostja ei ole hageja nõuet tunnistanud, ei saa eelnimetatud kostja nõuete näol tegemist olla tasaarvestatavate nõuetega, nõuded ei ole esitatud ka seaduses sätestatud vormis vastuhagina. Seetõttu ei ole kohtul kohustust oma seisukohta nimetatud nõuete suhtes väljendada. Kohus märgib siiski, et poolte vahel sõlmitud üürilepingu punkti 3.3.2 kohaselt tasaarvestatakse tagatisraha viimase kuu üüri summaga. Hageja seisukohast kostja vastusele (tl 31 pöördel) nähtub, et kostja ei tasunud viimase kuu eest üüri ja hageja arvestas tagatisraha viimase üürimakse katteks. Seega lepingust tulenevalt on hageja poolt tehtud tasaarvestus õiguspärane. Korteris teostatud remondi (vahetatud kraani ja dušisegisti, renoveeritud rõdu ja vahetatud tapeet) kulude hüvitamise nõuet ei saa kostja esitada tulenevalt VÕS § 285 lg 1 sätestatust, mille kohaselt võib üürnik üüritud asjale teha parendusi ja muudatusi üksnes üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul. Ka üürilepingu p 4.5 sätestab, et üürnikul ei ole õigust teha eluruumis ümberehitusi või –paigutusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta. Menetluskulude jaotus ja sissenõudmine TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et asja menetlev kohus määrab menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus on pooltele andnud tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks 19.06.2015.a. (tl 49). Nimetatud tähtajaks ei ole kumbki pool oma menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Kuivõrd kostjat ei esindanud menetluses lepinguline esindaja, pole tal eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Eeltoodu tõttu jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.