Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tsiviilasi nr 2-16-16165
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht 19. detsember 2018. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number
2-16-16165
Tsiviilasi
Merle Kivioja hagi Andri Kivioja vastu ühisvara jagamise ja eluruumi kasutamise korra kindlaksmääramise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Merle Kivioja (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja Armand Mark Õigusbüroo OÜ, e-post: [email protected])
(Turu
Kostja Andri Kivioja (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja lepinguline esindaja v.adv Rait Sarjas (Advokaadibüroo Küllike Namm, e-post: [email protected])
jõustumist hiljemalt kahe pangapäeva jooksul. Andri Kivioja annab käesolevale kompromisslepingule allakirjutamisega nõusoleku eelnimetatud tagatise väljamaksmiseks Merle Kiviojale.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Pooled on määruskaebuse esitamise tähtaega lühendanud ühe päevani määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Tartu Maakohtu menetluses on Merle Kivioja (hageja) hagi Andri Kivioja (kostja) vastu ühisvara jagamise ja eluruumi kasutamise korra kindlaksmääramise nõudes. 18.12.2018 edastas kostja esindaja kohtule poolte kompromissilepingu ja taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada, kui asja lahendamine kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
Andri Kivioja on tasunud 17.12.2018 kompromissi kohaselt Merle Kiviojale maksmisele kuuluva hüvitise summas 43 000 eurot kohtu deposiiti. Vastavalt kompromissilepingule kannab kohus määruse jõustumisel nimetatud summa Merle Kivioja arveldusarvele nr XXX. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 3 alusel poolte endi kanda. 18.11.2016 määrusega kohus rahuldas Merle Kivioja menetlusabi taotluse osaliselt ning vabastas ta hagiavalduses esitatud nõuetelt riigilõivu 600 euro tasumisest 500 euro ulatuses. Tulenevalt TsMS § 190 lg-st 4 kui hageja sai menetlusabi kandmisel menetlusabi, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades et pooled sõlmisid kompromissi, peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada. Merle Kivioja on kahe osamaksega 6.01.2017 ja 16.02.2017 tasunud riigilõivu kokku 100 eurot. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole tasutud riigilõivust, s.o 50 euro tagastamist. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Arvestades et hageja oli riigilõivu tasumisest vabastatud enam kui pooles ulatuses ning kohus vabastas ta menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest, ei pea kohus poole tasutud riigilõivu tagastamist põhjendatuks. TsMS § 661 lg 4 alusel on pooled kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise aega lühendanud ühele päevale. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.