2-15-8027/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Määrus teha teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saata registriosakonda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus Harju Maakohtule on esitatud XXXOÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnik varatu, võlgnikul on kohustusi 29 557.18 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 17.06.2015. a määrusega nimetas kohus XXXOÜ ajutiseks halduriks Kristo Tederi. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada XXXOÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kristo Tederi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul likviidne vara puudub, kuid esineb nõue osaniku vastu summas 2 500 eurot. Võlgniku kohustuste mahuks on vähemalt 38 683,53 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku püsiv maksejõuetus on tekkinud 2014. aasta lõpus. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige ja endine juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustust õigeaegselt täitnud ei ole. 2014. a lõpuks oli võlgniku omakapital negatiivne summas 93 971 eurot. Võlgniku juhatus oleks pidanud kokku kutsuma osanike koosoleku, mis pidanuks otsustama ÄS § 176 sätestatud abinõude kohaldamise. Juhatuse liige esitas pankrotiavalduse 27.05.2015. a , seega kohtu hinnangul hilinemisega ÄS § 180 lg 51 sätestatut rikkudes. Äriseadustik § 183 kohaselt juhatus korraldab osaühingu raamatupidamist. Käesoleval juhul on juhatuse liige ja endine juhatuse liige jätnud raamatupidamise korraldamata, millega on rikkunud Äriseadustik § 183 sätestatut. Võlgniku majandusaasta aruanded on registripidajale esitamata. Haldurile on edastatud bilanss ja kasumiaruanne seisuga 31.12.2014. a, kuid kumbki ei kajasta algsaldosid perioodi algusest. Võlgnik on rikkunud raamatupidamise seaduse §-s 4 sätestatud kohustust korraldada raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja

võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudes ning koostama ning esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgnik on seisukohal, et maksejõuetuseni on viinud äriühingu muutunud majanduslikud tingimused Eestis ja Euroopas, kunagine ärimudel ei toimi enam väikeste mahtude juures. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt ei ole maksejõuetuse tekkimise põhjuseks kuriteo tunnustega tegu PankrS § 28 lg 1 mõistes ega raske juhtimisviga PankrS § 28 lg 2 mõistes. Ajutise halduri hinnangul on äriühing olnud vähe kapitaliseeritud ja äriplaan on ilmselt osutunud nõrgaks, seega on käesoleva hetke seisuga maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu Pankrs § 22 lg 5 mõistes. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Võlgnik ei ole esitanud haldurile kassaraamatu väljavõtet, millest tulenevalt ei ole halduril olnud võimalik hinnata, kuidas on kasutatud võlgniku arveldusarvelt võetud sularaha. Nimetatud alusel võib tekkida nõudeõigus võlgniku juhatuse liikmete vastu. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liige XXX ning PankrS § 90 ja § 19 lg 3 alusel ka endine juhatuse liige Ivari Saar. Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder on esitanud tasunõude 11,5 töötunni eest kokku summas 805 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 966 eurot (sh käibemaks) ja tehtud kulutuste eest 76,80 eurot (sh käibemaks). Kohus rahuldab ajutise halduri tasu taotluse PankrS § 23 alusel. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.