Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Tiit Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.09.2015, Tallinn
Kohtuasja number
2-14-60427
Kohtuasi
JT-i hagi Aiandusühistu Sigula Üheksa vastu teabe andmiseks ja dokumentide esitamise kohustamiseks ning dokumentidega tutvumise võimaldamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.05.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JT-i apellatsioonkaebus ja Aiandusühistu Sigula Üheksa vastuapellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse ja apellatsioonkaebuse hind
vastu- 0 eurot
Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja: JT (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht Xxx xx-xx, xxxxx Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu Kostja: Aiandusühistu Sigula Üheksa (registrikood 80076017, asukoht Sigula 9-5, Vahastu küla, Kuusalu vald, 74625 Harjumaa), lepinguline esindaja Marina Smirnova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.05.2015 otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha uus menetluskulude jaotus.
5.Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud JT-i kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.JT (hageja) esitas 07.11.2014 hagiavalduse Aiandusühistu Sigula Üheksa (kostja) vastu teabe andmiseks ja dokumentide esitamise kohustamiseks ning dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja liige, talle kuulub kinnistu asukohaga Sigula 9-5. Hageja on soovinud saada teavet kostja tegevuse kohta ning võimalust tutvuda dokumentidega. Selleks saatis hageja kostjale 19.09.2014 vastavasisulise nõudekirja kostja registrisse kantud aadressil. Kiri tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel. Hageja ei saanud kostjalt nõutud teavet, samuti ei võimaldatud tal tutvuda dokumentidega.
3.06.02.2015 esitas hageja avalduse hagist osaliselt loobumiseks, kuna kostja täitis osaliselt hageja nõuded pärast hagi esitamist (osaliselt teabe andmine, dokumentidega tutvumise võimaldamine).
4.25.02.2015 esitas hageja seisukoha, mille kohaselt soovib täpsustada 2008 ja 2009. majandusaasta aruande esitamise nõuet.
5.25.03.2015 esitas hageja täiendava avalduse hagist osaliselt loobumiseks, kuna kostja täitis osaliselt hageja nõuded pärast hagi esitamist (osaliselt teabe andmine, dokumentidega tutvumise võimaldamine). Kostja vastuväited
6.Kostja ei vaidlusta, et hagejal ühistu liikmena on õigus saada vajalikku teavet ühistu juhtimise kohta ja juhatuselt vastavaid aruandeid. Kostja ei ole takistanud hagejal andmete saamist kostja tegevuse kohta ega keeldunud talle dokumente näitamast. Kostja ei saanud kätte hageja nõudekirja. Hageja saatis oma kirja teades, et see kostjani ei jõua. Kostja liikmed on suhelnud juhatusega e-posti teel. Hageja oleks võinud kirja saata e-posti teel või anda selle üle isiklikult juhatuse liikmele AD-ile, kelle suvila asub 60 m kaugusel hageja suvilast.
7.Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jätmine kostja kanda ei ole põhjendatud, kuna ta ei ole keeldunud hagejale teabe ja dokumentide andmisest. Hageja pöördus kohtusse põhjendamatult.
Esimese astme kohtu otsus
8.Harju Maakohtu 28.05.2015 otsusega võeti vastu hageja 06.02.2015 ja 25.03.2015 avaldused hagist osaliselt loobumiseks ning lõpetati menetlus loobumise avaldustes toodud ulatuses. Ülejäänud osas jättis maakohus hagi rahuldamata ning menetluskulud poolte endi kanda.
9.Hageja nõude kohta teabe andmiseks märkis maakohus, et kostja ei saa vastata küsimustele, kuna tema valduses ei ole dokumente, millest vastuseid leida. Kostja ei saa anda hagejale teavet, mida tal ei ole. Samuti on kostja vastanud ammendavalt hageja küsimustele, mille kohta tal teave on. Hageja nõue dokumentatsiooniga tutvumiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna nõuet ei ole võimalik esitatud kujul täita.
10.Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on oma nõuetest osaliselt loobunud, kuivõrd kostja rahuldas need pärast hagi esitamist, kuid menetlusse jäänud osas jäi hagi tervikuna rahuldamata. Kuna hagi rahuldamata jätmisega seoses peaks menetluskulud kandma hageja ja hagist loobumisega seoses peaks menetluskulud kandma kostja, siis leidis maakohus, et menetluskulude jaotuse määramisel on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leidis, et on võimalik kohaldada analoogiat hagi osalise rahuldamise regulatsiooniga (TsMS § 163 lg 1). Hageja on loobunud teabe saamise ja dokumentidega tutvumise võimaldamise nõudmisest mitmete küsimuste ja dokumentide osas, kuna kostja on pärast hagi esitamist nõutud teabe andnud ja dokumendid esitanud.
11.Kostja ei vastanud hageja 19.09.2014 nõudekirjale. Hageja saatis kirja kostja äriregistrisse kantud aadressil. Kostja kui juriidiline isik peab tagama, et tema kohta registrisse kantud andmed on õiged. Hagejale ei ole etteheidetav, et ta saatis kostjale kirja tähitult selle registrisse kantud aadressil. Kostja ei ole tõendanud, et hageja teadis, et kostja registrisse kantud aadressilt posti kätte ei saa ning et suhtlemine eposti vahendusel on poolte tavaline ja väljakujunenud praktika. Hageja on õigustatud eeldama, et registrisse kantud andmed kostja kohta on õiged. Kui kostjal ei ole võimalik tagada posti vastuvõtmist oma registrijärgses asukohas, näeb seadus ette võimaluse nimetada dokumentide kättesaamiseks pädev isik ja esitada registripidajale tema aadress. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et hageja pöördus kohtusse selgelt põhjendamatult. Samuti ei võtnud kostja hagi üheski osas õigeks. Apellatsioonkaebus
12.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus, millega jätta menetluskulud õiglases ulatuses kostja kanda.
13.Kohtumenetluse ajal rahuldas kostja suures ulatuses hageja poolt nõutu seoses teabe andmise kohustamise ning dokumentide tutvumise võimaldamise kohustamise nõuetega. Teabe andmise kohustamise nõue koosnes 18 küsimuste blokist koos alaküsimustega. Menetlusse jättis hageja seoses selle nõudega vaid 2 küsimuste blokki ja needki osaliselt. Dokumentide tutvumise võimaldamise kohustamise nõue sisaldas 7 alanõuet, millest menetlusse jättis hageja vaid ühe alanõude, st et ülejäänud osas loobus hageja hagist kostjapoolse nõuete rahuldamise tõttu. Maakohus pidi hindama, milline oli hagi maht osas, milles hagist loobuti ja milles hagi menetlemist jätkati ning neid mahte omavahel kõrvutama. Hageja loobus oma nõuetest 80 % ulatuses, kuna kostja rahuldas hageja nõuded. Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis vastavad mahud hindamata ning miks ta ei pidanud põhjendatuks menetluskulude jaotamist proportsionaalselt vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 ja § 168 lg-le 5.
14.Kohus ei põhjendanud, miks ta jättis analüüsimata hageja 25.03.2015 menetlusdokumendi p 1.4, milles hageja tõi välja, et hagist loobumine on tingitud sellest, et kostja on kohtumenetluse käigus hageja nõutava osaliselt täitnud, kuigi
hageja esindaja pidi korduvalt juhtima kostja tähelepanu sellele, millises osas on endiselt hageja nõutav täitmata.
15.Kohus ei järeldanud, et hagejal poleks olnud õigust osas, milles hiljem toimus hagist loobumine, hagi kostja vastu esitada. Kõnealuses osas hageja nõuete rahuldamine kostja poolt kinnitab hageja nõudeõiguse olemasolu. On ebaõiglane ja põhjendamatu, et kuigi hagejapoolne kohtusse pöördumine oli selles osas, milles kostja hageja nõuded rahuldas, põhjendatud, ei saa hageja kostjalt enda menetluskulude osas hüvitust. Vastuapellatsioonkaebus
16.Kostja palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ning teha uus otsus, millega jätta menetluskulud hageja kanda.
17.Hageja poolt kohtusse pöördumine oli põhjendamatu, kuna hageja ei kasutanud tavalist, kättesaadavat ja mõistliku viisi kostjale nõude esitamiseks. Kostja kinnitas menetluse käigus, et tal puuduvad takistused selleks, et hageja võiks tutvuda tema poolt nõutavate dokumentidega. Kostja ei ole teinud hagejale takistusi andmete ja dokumentidega tutvumiseks. Kostja ja hageja vahel on püsivad suhted ja kirjavahetus. Kostja on rahuldanud kõik varasemad hageja nõuded teabe esitamise kohta ning hagejal puudusid selles osas kaebused. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud hageja kanda. Vastustaja seisukoht
18.Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning hageja palus jätta vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
19.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada.
20.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud, see on menetluskulude jaotuse osas.
21.TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja põhjendab loobumist nõude rahuldamisega peale hagi esitamist. Samas sätestab TsMS § 168 lg 6, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Ringkonnakohtu arvates jättis maakohus TsMS § 168 lg 6 põhjendamatult kohaldamata.
22.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldustega, et kostja ei võtnud hagi üheski osas õigeks. Vastuses hagiavaldusele märkis kostja selgesõnaliselt, et ta ei vaidlusta, et hagejal ühistu liikmena on õigus saada vajalikku teavet ühistu juhtimise kohta ja juhatuselt vastavaid aruandeid (I kd, lk 82). Ka hageja tõlgendas kostja vastust hagi õigeksvõtmisena. Kirjalikus seisukohas kostja vastuse suhtes märgib hageja, et kostja on võtnud sisuliselt hagi õigeks. „Nii on kostja soostunud andma hagejale nõutud teavet, kusjuures osaliselt on hageja esitatud küsimustele vastatud juba hagivastuse raames, mis tähendab ühtlasi samas ulatuses haginõude täitmist; samuti on kostja valmis esitama hagejale nõutud aruanded (kuigi kostja märgitult pole 2 majandusaasta aruandeid kostja koostanud) ning võimaldama hageja nõutud dokumentidega tutvumist“ ( I kd, lk 96).
23.Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu järeldustega, et hageja pöördumine kohtusse oli põhjendatud. Asja materjalist nähtub, et enne hagiavalduse saamist, ei olnud kostja
hageja nõudekirjast teadlik. Kostja ei keeldunud hagejale teabe ja dokumentide andmisest. Kohtumenetluses vastas kostja hageja küsimustele ja esitas kõik andmed, mida hageja soovis ja mis olid tema käsutuses. Vaidlus tekkis poolte vahel selliste andmete ja dokumentide osas, mida kostjal ei olnud ja mida ta seetõttu ei saanud hagejale anda. Vaidluse alla jäänud osas jättis kohus hagi rahuldamata ja selles osas on maakohtu otsus jõustunud.
24.Ainuüksi asjaolust, et kostjal puudus registrijärgsel aadressil postkast, ei saa teha järeldust, et kostja juhatus keeldus ühistu liikmele teabe andmisest. Muid asjaolusid selle kohta, et kostja keeldus teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, mille tõttu hageja oli sunnitud kohtu poole pöörduma, esitatud ei ole.
25.Kuna hagejal on kostja juhatuse liikmete elektroonilised aadressid ja senine kirjavahetus on toimunud e-posti teel, siis oli mõistlik eeldada, et enne kohtusse pöördumist esitaks hageja oma nõude kostjale ka elektrooniliselt või vähemalt oleks küsinud, kas kostja on teabenõude kätte saanud. Hageja märgib ise, et tal ei ole teavet kostjal postkasti olemasolu või puudumise kohta. Hageja ei ole välja toonud, et ta varem oleks saatnud kostjale tavapostiga kirju, mille kostja on kätte saanud. Seega möönab hageja, et tavapostiga registrijärgsel aadressil saadetud kiri ei pruugi adressaadini jõuda. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hagejal oli võimalik pöörduda ka suuliselt juhatuse liikme AD-i poole, kelle suvila asub 60 meetri kaugusel hageja suvilast. Ühtegi põhjendust, miks hageja ei kasutanud muid kindlamaid ja tavapärasemaid võimalusi oma nõude edastamiseks, hageja esile toonud ei ole. Hageja tugineb vaid sellele, et tal oli õigus esitada kiri registrijärgsel aadressil ja kostjal oli kohustus sellele vastata. Samas maakohtule esitatud hagiavalduses märkis hageja koheselt kostja aadressiks ka kaks e-posti aadressi. Seega teadis hageja suurepäraselt, milliselt aadressilt kostja kirjad kätte saab.
26.Ringkonnakohtu arvates on praegusel juhul tegemist õiguse kuritarvitamisega hageja poolt, mitte heas usus käitumisega, nagu kohustab VÕS § 6 lg 1.
27.Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hageja on alusetult pöördunud kohtusse nii selles osas, milles nõue jäi rahuldamata kui ka selles osas, milles menetlus lõpetati seoses hageja loobumisega hagist ja kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud hageja taotlus jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja selgitus
28.Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega ja kostja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamisega, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
29.Kuna maakohus ei ole määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 1, määrab maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastavalt TsMS § 177 lg-le 2.
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.