Harju Maakohus
Kohtunik
Geete Lahi
Vanemkohtujurist
Anu Vismann
Määruse tegemise aeg ja koht
03.12.2018, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-18-17883
Tsiviilasi
O M ́i avaldus kohtult abieluvõimetõendita abiellumiseks
Menetlustoiming
Hagita menetluse algatamine ja lahendamine Avaldaja: O M (sünd. xxxx/ isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Puudutatud isik: K K (isikukood xxxx, registrijärgne elukoht xxxx, e-post: xxxx). Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
loa
saamiseks
Maakohtule
avalduse
loa
saamiseks
Kohtumääruse põhjendused ja järeldused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leidis, et see vastab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) nõuetele ja ei esine menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 7 kohaselt lahendatakse hagita menetluses muud seadusega kohtu pädevusse antud perekonnaasjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. Perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) § 39 lg 5 esimesest lausest tuleneb, et välisriigi kodanikule, kelle elukoht on välisriigis või kes on elanud Eestis alla kuue kuu vahetult enne abiellumisavalduse esitamist ja kes mõjuval põhjusel ei saa abieluvõimetõendit esitada, võib kohus, kelle tööpiirkonnas kavatsetakse abielu sõlmida, anda loa abielu sõlmimiseks ilma tõendita. Avaldaja soovib kohtult luba abielu sõlmimiseks abieluvõimetõendita K K ́ga. Avalduse kohaselt on O M Ukraina kodanik (tl 5, 6), elukoht: xxxx, kes viibib hetkel Eestis. Ta kohtus Eesti Vabariigi kodanikuga K K ́ga (tl 4), mis järel nendel arenes suhe ning aja möödudes otsustasid nad lõppkokkuvõttes abielluda Eesti Vabariigis. O M ja K K pöördusid Tallinna Perekonnaseisuameti poole, kus neile selgitati, et Ukraina asutused ei väljasta perekonnaseisutoimingute seaduse § 39 lg-le 1 vastavat abieluvõimetõendit. Seega tuleb igal juhul pöörduda avaldusega Harju Maakohtu poole. Tulenevalt asjaolust, et avaldajal ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel hankida Eesti Vabariigi seadusandlusega kooskõlas olevat abieluvõimetõendit, pöördub avaldaja Harju Maakohtu poole ja palub väljastada temale luba, mis tuleb esitada perekonnaseisuametile või notarile abielu sõlmimiseks Eesti Vabariigis. Lisaks leidis avaldaja, et PKTS § 39 lg-5 toodud eeldused on avaldaja puhul täidetud. Avaldaja selgitas, et tema ei ole abielus ning on seega abieluvõimeline. Avaldaja selgitas, et Ukraina asutused ei väljasta nõuetekohast ja Eesti Vabariigis aktsepteeritavat abieluvõimetõendit, mistõttu ei ole tal muud võimalust kui pöörduda kohtu poole loa saamiseks. Lisaks puuduvad asjaolud, mis välistaksid võimaluse väljastada avaldajale luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Avaldaja selgitas, et ta oli abielus kuni 2010. aastani ning esitas selle kohta tõendid (tl 7-8, 9-11, 15-19). Käesoleval hetkel ei ole avaldaja abielus ning soovib abielluda K K ́ga. Kõik eeldused on täidetud vastava loa andmiseks ehk loa andmiseks abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Lisaks oli avaldusele lisatud Ukraina Siseministeeriumi tõend nr 0265479, mille kohaselt ei ole Ukraina kodanik O M Ukraina territooriumil 12.03.2018 seisuga kriminaalvastutusele kutsutud, ei oma kustutamata karistatust ning ei ole tagaotsitav (tl 12, 13-14, 17, 20, pöördel). Kohus asub seisukohale, et tsiviilasjas esitatud ja kogutud tõendid annavad aluse kohtul anda avaldajale PKTS § 39 lg 5 alusel luba abielu sõlmimiseks ilma abieluvõimetõendita. Kohus selgitab, et käesoleva määrusega avaldajale antav luba kehtib PKTS § 39 lg 5 viimase lause kohaselt kuus kuud. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Geete Lahi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.