Kaija Kaijanen (eesistuja), liikmed Krista Kirspuu, Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. november 2018. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-16833
Tsiviilasi
XX hagi YY vastu abielu lahutamiseks ning avaldus lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse andmiseks avaldajale CC hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 5. juuni 2018. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2 025 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): CC (isikukood XXXXXXXXXXX); seaduslik esindaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX); esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Eva Tibar Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX); esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Urmas Arumäe
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 5. juuni 2018. a otsus muutmata.
Tühistada Harju Maakohtu 08.09.2017 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohustati YY täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust tasudes hagejale alates määruse kättesaamisest kuni käesoleva tsiviilasja menetluse lõpuni igakuiselt elatist poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. 1(6)
Tsiviilasi nr 2-16-16833
4.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta YY kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse asjaolud
1.XX (hageja seaduslik esindaja) esitas 09.11.2016 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu abielu lahutamiseks ning avalduse lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse andmiseks hagejale. CC (hageja) esitas 09.11.2016 kohtule hagi YY vastu elatise väljamõistmiseks.
XX ja YY abielu sõlmiti 28.05.2013 Hollandi Kuningriigis Zwartewaterlandi vallas. Poolte ühine poeg CC on sündinud XX.XX.XXXX. Elatise maksmise osa ei ole pooled saavutanud kokkulepet. Kostja soovib maksta elatist ainult 150 eurot kuus, kuid kulutused lapsele on 884 eurot kuus. Alates 01.06.2016 kuni 09.11.2016 on kostja maksnud lapsele elatist kokku summas 483.90 eurot. Hageja taotleb kostjalt välja mõista elatise summas 350 eurot kuus alates 01.06.2016.
Hageja vähendas 18.04.2018 kohtuistungil elatise väljamõistmise nõude suurust, paludes elatis välja mõista seaduses sätestatud miinimummääras.
Kostja vastuväited
4.Kostja ei vaidlusta kohustust maksta lapsele elatist, kuid ei ole võimeline tasuma nõutud summat (350 eurot kuus). Kostja toetab hagejat materiaalselt oma võimaluste piires. Hageja seaduslik esindaja ei ole põhjendanud lapse vajadusi. Kostja on võimeline maksma elatist summas 25 eurot kuus. Kostja on töötu ja kinnisvara tal ei ole. Menetluse edasine käik
5.08.09.2017 määrusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise avalduse, kohustades kostjat täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust tasudes hagejale alates määruse kättesaamisest kuni käesoleva tsiviilasja menetluse lõpuni igakuiselt elatist poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses.
Esimese astme kohtu otsus
2(6)
Tsiviilasi nr 2-16-16833
Maakohus rahuldas 05.06.2018 otsusega hagi abielu lahutamiseks ning avalduse lapse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse andmiseks lapse emale. Kohus lõpetas alaealise CC vanemate YY ja XX ühise hooldusõiguse lapse suhtes ning määras anda lapse hooldusõigus täielikult üle emale XX-le. Samuti rahuldas kohus CC hagi elatise saamiseks ja mõistis YY-lt välja poja, CC, ülalpidamiseks igakuise alates 09.11.2016 kuni lapse täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Kohus määras, et elatis tuleb kanda XX arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX ning et XX-l on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks. Otsus elatise väljamõistmise osas kuulub täitmisele viivitamatult. Kohus jättis riigi õigusabi tasu ja kulud ning tõlkekulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Kuna hageja vajadusi 884 euro ulatuses kuus tõendanud ei ole ning hageja on vähendanud elatise nõuet seaduses sätestatud miinimummäärani, rahuldas kohus elatise nõude seaduses sätestatud miinimummääras perekonnaseaduse (PKS) §-de 96, 97, 99 ja 100 lgte 1 ja 2 alusel. Kohus leidis, et on põhjendatud on elatise väljamõistmine seaduses sätestatud minimaalsuuruses alates hagi esitamisest, s.o alates 09.11.2016. Pärast nimetatud tähtaega tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus.
Apellatsioonkaebus
8.Kostja esitas maakohtu otsusele elatise väljamõistmise osas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada elatise väljamõistmise suuremas ulatuses kui 25 eurot kuus ja teha uus otsus elatise väljamõistmise osas summas 25 eurot kuus. Lisaks palus kostja kõrvaldada maakohtu otsusest kõik alusetud ja paljasõnalised väited seoses kostjaga. Alternatiivselt palub kostja maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja saata asi vastavas osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks, kui ringkonnakohus ei saa asja ise lahendada. Menetluskulud palub kostja jätta proportsionaalselt hageja ja tema seadusliku esindaja kanda.
Maakohus ei ole arvestanud kostja mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks kuni 25 euroni kuus, mis tuleneb asjaolust, et kostja elukohariigis, Hollandis, ei ole selline otsus täidetav, kuna kostja teenib sissetulekut alla 1350 euro kuus, millisel juhul on Hollandi seaduste kohaselt elatise nõude suuruseks 25 eurot. Kostja viitab Nõukogu määruse nr 2201/2003 artikkel 23 lõikele a.
10.Samuti ei nõustu kostja väärtushinnangutega maakohtu põhjendustes, millest saab järeldada, et kohus ei ole olnud tema suhtes erapooletu. Vastus apellatsioonkaebusele
11.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, puudub alus selle tühistamiseks.
Ringkonnakohtu seisukoht
3(6)
Tsiviilasi nr 2-16-16833
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalide ja apellatsioonkaebusega, on seisukohal, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta elatise väljamõistmise suuruse osas muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust otsuse muutmiseks.
13.TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsuse resolutsioonis rahuldatud elatise nõude suurus. Seega on maakohtu otsus vastavalt TsMS § 456 lg-le 4 ülejäänud osas, st abielu lahutamise ning lapse ühise hooldusõiguse lõpetamise ja ainuhooldusõiguse lapse emale üleandmise osas, jõustunud.
14.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on elatise nõude rahuldanud õigesti. Kolleegium nõustub vaidlustatud maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Ringkonnakohus ei ole asja materjalide põhjal tuvastanud kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või olulist menetlusnormide rikkumist. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
15.PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2). Apellatsioonkaebuses on üldsõnaliselt väidetud, et vastavalt Hollandi õiguskorraga kehtestatud normidele peaks kostja, lähtudes oma sissetulekust, maksma lapse ülalpidamiseks 25 eurot kuus.
16.Kolleegium märgib, et 18. detsembri 2008 Euroopa Liidu Nõukogu määruse nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) artikli 15 kohaselt määratakse ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus kindlaks vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse 23. novembri 2007. aasta Haagi protokollile liikmesriikides, kelle suhtes see õigusakt on siduv. Nõukogu 30. novembri 2009 otsuse, mis käsitleb ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitleva 23. novembri 2007. aasta Haagi protokolli sõlmimist Euroopa Ühenduse poolt, lisas oleva ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitleva protokolli artikkel 3 sätestab, et kui käesolevast protokollist ei tulene teisiti, kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes õigustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õigust. Õigustatud isikuks on käesoleval juhul hageja, kelle elukoha riigiks on Eesti. Seega on maakohus ülalpidamisnõude lahendamisel kohaldanud õigustatult Eesti materiaalõigust ehk perekonnaseadust. Ringkonnakohus leiab, et PKS § 102 lg 2 tähenduses ei saa elatise suuruse vähendamise aluseks olla asjaolu, et Hollandi õiguses eksisteerib väidetavalt elatise väljamõistmisel elatise määra osas mingi 4(6)
Tsiviilasi nr 2-16-16833 ülalpidamiskohuslase sissetulekust lähtuv piirang. Seega on maakohus pidanud õigesti kostja põhjendusi elatise vähendamiseks ebapiisavaks. Ringkonnakohtul puudub alus teistsugusele otsustusele jõudmiseks. Muid põhjendusi elatise vähendamiseks kostja esile toonud ei ole, kuigi maakohus on juhtinud sellele 07.11.2017 kostjale saadetud kirjas tähelepanu (tl 142, I kd). Seega ei ole praegusel juhul alust mõista kostjalt välja miinimumist väiksemat elatist.
17.Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt eelviidatud Nõukogu määruse nr 4/2009, mis reguleerib muuhulgas kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist ülalpidamiskohustuste küsimustes, artiklile 42 ei kuulu ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus mitte ühelgi juhul sisulisele läbivaatamisele teises liikmesriigis, kus taotletakse selle tunnustamist, täidetavaks tunnistamist või täitmist. Seetõttu on põhjendamatud kostja väited, justkui hakataks käesoleva vaidluse lõpplahendi tunnustamisel ja täitmisel tema elukohariigis asja sisuliselt uuesti läbi vaatama. Lisaks peab kolleegium vajalikuks märkida, et kostja viidatud 27. novembri 2003 Nõukogu määrust nr 2201/2003 sama määruse artikkel 1 punkti 3 lõike e kohaselt ülalpidamiskohustuste suhtes ei kohaldata.
18.Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka apellatsioonkaebuse resolutiivosas esitatud taotlus, milles kostja palub maakohtu otsuse põhjendavast osast eemaldada ilmselt hageja seadusliku esindaja subjektiivsed ja paljasõnalised negatiivsed väärtushinnangud kostja suhtes ning muuta tuvastatud asjaolu, mis ajahetkest on abikaasade vahel abielulised suhted lõppenud. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooltele toob õiguslikud tagajärjed kaasa üksnes kohtuotsuse resolutsioon. Kuna kohtuotsuse põhjendav osa iseseisvalt poolte õigusi ja kohustusi ei mõjuta, ei ole kohtuotsus vaidlustatav otsuse resolutsiooni peale kaebust esitamata (vt RKTKm 07.06.2017, nr 3-2-1-51-17, p 15 esimene lõik; RKTKo 31.10.2007, nr 3-2-1-88-07, p 14; RKTKo 07.04.2009, nr 3-2-1-17-09, p 16; RKTKo 13.04.2016, nr 32-1-181-15, p 58). Eelnev tähendab, et ringkonnakohtul ei ole õigust muuta ega täiendada maakohtu otsust osas, mille resolutsiooni peale ei ole apellatsioonkaebust esitatud. Kostja viidatud väärtushinnangud ning väidetavalt ebaõigesti tuvastatud asjaolud seonduvad abielu lahutamise ning lapse ühise hooldusõiguse lõpetamise ja ainuhooldusõiguse lapse emale üleandmise nõuetega, mida kostja vaidlustanud ei ole. Samuti ei nähtu apellatsioonkaebusest, et vastavate väärtushinnangute ja tuvastatud asjaolude vaidlustamisega taotleks kostja maakohtust erineva otsustuse tegemist abielu lahutamise ja/või lapse ühise hooldusõiguse lõpetamise ja ainuhooldusõiguse lapse emale üleandmise nõuete osas. Kuivõrd kostja nõustub abielu lahutamise ning lapse ühise hooldusõiguse lõpetamise ja ainuhooldusõiguse lapse emale üleandmise nõuete osas maakohtu otsuse resolutsiooniga, siis ei ole kolleegiumi arvates alust järeldada, et kohus oleks kostja suhtes erapoolik olnud. Nõustuda ei saa väitega, et kostja ei ole saanud esitada hageja seadusliku esindaja väidetavalt subjektiivsete ja negatiivsete paljasõnaliste väärtushinnangute kohta kostja suhtes omapoolseid seisukohti, sest ei osalenud kohtuistungitel. Kohtutoimikust nähtub, et kostja silmas peetud väited on kõik esitatud kirjalikes dokumentides, mis on kostjale ja tema esindajale kätte toimetatud. Lisaks võttis kostja esindaja osa kohtuistungist. Seega on 5(6)
Tsiviilasi nr 2-16-16833 kostjal olnud võimalus esitada vaidlustatud väärtushinnangute ja tuvastatud asjaolude osas oma seisukoht.
19.TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. 08.09.2017 määrusega rahuldas maakohus hageja hagi tagamise avalduse, kohustades kostjat täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust tasudes hagejale alates määruse kättesaamisest kuni käesoleva tsiviilasja menetluse lõpuni igakuiselt elatist poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Vastavalt TsMS § 445 lg-le 2, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kohus on 05.06.2018 kohtuotsuse resolutsiooni punktis 9 määranud, et otsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamata täitmisele. Seega tuleb 08.09.2017 määrusega määratud hagi tagamise abinõu tühistada, kuna see ei ole lahendi täitmise tagamiseks vajalik.
20.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta täies ulatuses TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda, v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Kuna maakohus ei ole menetluskulude suurust kindlaks määranud, määratakse maakohtu poolt menetluskulud kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.