Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 1 sätestatud lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

1(6)

2-13-38947 Kohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks. Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on pooltel õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja nõue ja väited Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 263,88 eurot. Hagiavalduse kohaselt teenindab AS Sillamäe Veevärk vee-ettevõtjana ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse mõttes Sillamäel Ranna X asuvat elamut 19. novembril 2001 sõlmitud joogivee ostu-müügi ja reovee puhastamise lepingu nr 5/01 alusel. Elamu Ranna X korteri nr X omanik on Sillamäe linn. Kostja on nimetatud korteriomandi otsene valdaja, kes elab püsivalt selles korteris üürilepingu alusel ning tarbib tegelikult vee-ettevõtja poolt osutatud kommunaalteenuseid. Üürilepingu punkti 1.2 kohaselt on kostja kohustuseks tasuda kehtestatud määras järgneva kuu 25. kuupäevaks üüritasu ja kommunaalkulud. Järelikult on kostja kohustuseks tasuda üüritud korteri kasutamisega seotud kulud, s.h tasu tarbitud veevarustuse eest ja selle kasutamisega seonduvate veekadude eest. Hageja selgitab, et elamus asukohaga Ranna X, Sillamäe jagatakse veekaod proportsionaalselt korterites elavate isikute arvuga. Majas on kaks korterit ilma veemõõtjata, kes tasuvad vastavalt linnas kehtestatud tarbimise normidele. Vee hinnaks on kehtestatud 1,632 eurot/m3. Oktoobris 2013 tarbiti maja üldarvesti kohaselt kokku 328 m3. Korterite veemõõtja andmete kohaselt tarbiti kokku 238 m3. Kostja tarbis 3 m3. Veemõõtjata korterid tarbisid kehtestatud normide alusel 7,604 m3. Seega moodustavad maja veekaod kokku 82,438 m3 (328-238-7,604= 82,438). Kuna majas on 94 elanikku, siis jaotakse olemasolev veekadu korterites elevate isikute arvuga. Sellisel juhul moodustavad kaod korteris elava ühe isiku kohta 0,877 m3/inimese kohta (82,438 / 94 = 0,877). Kostja korteris elab kaks inimest, sellest tulenevalt moodustab kostjale arvutatud veekadu nimetatud perioodi eest 1,754 m3 (0,877*2=1,754). Võttes arvesse vee hinda (1,632 eurot/m3), on kostja kohustuseks tasuda vee kadude eest 2,86 eurot (1,754 * 1,632 = 2,86). Võttes arvesse, et kostja tarbis 3 m3 ning veekaod moodustavad 1,754 m3, on kostja kohustuseks tasuda kokku 7,75 eurot, millest 4,89 eurot on tasu tegelikult tarbitud vee eest ning 2,86 eurot on tasu veekadude eest. Sõltuvalt maja üldarvesti mõõdetud ning korterite mõõtjatega tegelikult fikseeritud ja normide alusel tarbitud vee kogustele arvutatakse vee kaod iga konkreetse kuu kohta. Tuginedes ülaltoodule ja võttes arvesse üürilepinguga pandud kohustusi, on hageja seisukohal, et kostja kohustuseks on tasuda arvetes näidatud summad, sh vee kaod, täies ulatuses. 2(6)

2-13-38947 Vee-ettevõtja on esitanud kostjale arved veearvesti näitude alusel. Vaatamata kommunaalteenuste tegelikule kasutamisele ning kostjale igakuiselt saadetud arvetele jättis kostja kommunaalteenuste arved osaliselt tasumata, mille tõttu tekkis kostjal võlgnevus vee-ettevõtja ees. Vee-ettevõtja palus korduvalt kostjat võla täielikult kustutada, kuid kostja ignoreeris palveid. AS Sillamäe Veevärk loovutas oma nõude kostja vastu hagejale 10. novembri 2010 lepingu alusel, millest teavitati kostjat 06. mail 2013 posti teel. Samas kirjas andis uus võlausaldaja kostjale täiendava aja võla tasumiseks. Kostja on jätnud hageja nõude täitmata. Kostja võlgnevus tarbitud teenuste eest on seisuga 01. november 2013 kokku 263,88 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et kostja ei võlgne hagejale midagi ning on tasunud kõik kommunaalkulud. Hageja on hagile lisanud (lisa nr 1) Joogivee ostu-müügi ja reovee puhastamise lepingu nr 05/01. Vastavalt nimetatud lepingu p-le 4.1. määratakse kliendile antava vee maht kindlaks hoone veemõõtesõlmes paigaldatud veearvesti abil. AS-i Sillamäe Veevärk poolt on esitatud arved, millel on lisaks kostja korteris asuva veemõõtja näidu alusel arvestatud veetarbimisele (arvel märgitud „arvestatud”) kajastatud ka mingi müstiline arve „ümberarvestuse” või „kaod” eest, igakuiselt summas ca 2.86 eurot. Kostjale jääb arusaamatuks, millisel alusel AS Sillamäe Veevärk sellist summat arvel kajastavad või mis alusel nad seda kostjalt nõuavad, kuna kostja maksab vastavalt tarbitud vee hulgale. Kostja väitel on veearvesti näitude alusel esitatud arved kõik tasutud. Väide, et vee-ettevõtja on esitanud arved näitude alusel, on vale. Probleem tekkiski sellest, et kostjale esitatakse arveid, mis ei ole koostatud veearvesti näitude alusel. Põhjus, miks kostja on jätnud tasumata arvel kajastatud „kaod” seisneb selles, et kostja ei ole ei seaduse ega ühegi lepingu järgi kohustatud AS-le Sillamäe Veevärk sellise kuluartikli eest tasuma. Kostjal puudub igasugune ülevaade, millise metoodika järgi väidetavat kulu arvestatakse ja millisel tarbijal see tekib. Kostja leiab, et hageja nõue on osaliselt aegunud ja esitab aegumise vastuväite. Hagiavaldus on esitatud 03. detsembril 2013 võla 263,88 eurot väljamõistmiseks. Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonnale esitati avaldus võla 190,64 eurot saamiseks 23. augustil 2013. Hagiavalduse kohaselt loovutati nõue kostja vastu juba 10. novembri 2010 lepinguga, millest kostjat väidetavalt teavitati 06. mail 2013 posti teel. Kostja väitel teavitamist tegelikult ei toimunud. Hageja nõue tugineb hagiavalduse kohaselt AS-i Sillamäe Veevärk raamatupidamistõendile, tõendist nähtub, et seisuga jaanuar 2011 oli kostja väidetava võla jääk kuu alguses juba eelnevalt 130,63 eurot. Millise varasema perioodi eest oli see arvestatud, milliste kuude eest ja kui suures summas, jääb paraku täiesti selgusetuks. Kostja on seisukohal, et hageja nõue summas vähemalt 130,63 eurot on aegunud, kuna hageja ei ole tõendanud, millise perioodi eest on see arvestatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3(6)

2-13-38947 Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole, et AS Sillamäe Veevärk vee-ettevõtjana ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse mõttes teenindab Sillamäel Ranna X asuvat elamut elanikega 19. novembril 2001 sõlmitud joogivee ostu-müügi ja reovee puhastamise lepingu nr 5/01 alusel. Elamu Ranna X korteri nr X omanik on Sillamäe linn. Kostja on nimetatud korteriomandi otsene valdaja, kes valdab korterit üürilepingu alusel ning tarbib tegelikult vee-ettevõtja poolt osutatud kommunaalteenuseid. Kostja ja AS Sillamäe Veevärk vahel leping puudub. AS Sillamäe Veevärk loovutas 10. novembri 2010 lepingu alusel nõude kostja vastu hagejale. Hageja väitel on kostja kohustatud tasuma hagejale võlgnevuse korteris Ranna X Sillamäe tarbitud vee ja kanalisatsiooniteenuse eest. Kostja vaidleb hagile vastu. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub kaasomandi majandamise kulutused korteriomanik. AS Sillamäe Veevärk ja Ranna X elamu korteriomanike vahel 19. novembril 20101 sõlmitud „Joogivee ostu-müügi ja reovee puhastamise leping“ (t.l.-11-12, tõlge t.l.-13-14). Vastavalt kinnistusraamatu väljavõttele (t.l.-16) on korteri Ranna X Sillamäe omanik Sillamäe linn. Vaidlust ei ole, et Sillamäe linna ja kostja vahel on 29. juulil 2005 sõlmitud „Eluruumi üürileping nr 6/494 (t.l.-133, tõlge t.l.-134-135). Kohus peab vajalikuks märkida, et kuigi 29. juuli 2005 üürileping on sõlmitud tähtajaga viis aastat, ei oma see asja lahendamisel tähtsust, kuna vaidlust ei ole, et kostja jätkas asja kasutamist ka peale üürilepingu tähtaja möödumist. Seetõttu tuleb lugeda, et üürileping muutus vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 310 lg 1 tähtajatuks. Tähtajatuks muutunud 29. juuli 2005 üürilepingu tingimused kehtisid kuni uue tähtajalise üürilepingu sõlmimiseni 11. veebruarini 2015 (t.l.-132). Kuna võlgnevuse nõue on esitatud seisuga kuni 01. november 2013, kehtis võlgnevuse tekkimise perioodil 29. juuli 2005 üürileping. Lähtuvalt VÕS § 292 lg 1 ja 29. juuli 2005 üürilepingu p-st 1.2. on kostjal kui üürnikul kohustus tasuda korteri kommunaalteenuste eest. Samas 29. juulil 2005 üürileping ei näe ette, kellele peab kostja kommunaalkulud tasuma. Vaidlust ei ole, et kostja on vee ja kanalisatsiooniteenuse eest tasunud arved otse vee-ettevõtjale AS Sillamäe Veevärk. Kohus järeldab, et 29. juuli 2005 üürilepingu p 1.2. tuleb kooskõlas VÕS § 80 lg 1 tõlgendada lepinguna kolmanda isiku kasuks, s.o pooled on kokku leppinud, et kohustus tuleb täita kolmandale isikule, sealjuures ei ole kolmandat isikut lepinguga kindlaks määratud. VÕS § 80 lg 2 kohaselt võib kolmas isik nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. Kohus on seisukohal, et seaduses puudub säte, mis annaks kommunaalteenuseid osutavale ettevõtjale õiguse esitada korteriomandile osutatud teenuse eest nõude otse korteriomandi valdajale, kes ei ole korteriomandi omanikuks (üürnikule). KOS § 13 lg 1 kohaselt tasub kaasomandi majandamise kulutused korteriomanik, kui VÕS § 292 lg 1 kohaselt ei ole üürilepinguga kokku lepitud teisiti.

4(6)

2-13-38947 Hageja ei ole tõendanud, et üürileandja Sillamäe linna ja kostja vahel sõlmitud üürilepingus oleks lepingupooled kokku leppinud VÕS § 80 lg 2 sätestatud kolmanda isiku õiguses nõuda kostjalt üürilepingu täitmist kommunaalkulude tasumise osas. Kohus järeldab, et AS-l Sillamäe Veevärk puudub õigus nõuda kostjalt kommunaalkulude tasumist. Kuna 29. juuli 2005 üürilepingu poolteks on korteri omanik Sillamäe linn kui üürileandjana ja kostja kui üürnik, on õigus nõuda kostjalt üürilepingu, sealhulgas ka lepingu p-s

2-13-38947 TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Vastavalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja seega ei määra kohus rahaliselt kindlaks hageja menetluskulusid. Kostja menetluskulude nimekirja kohtule ei esitanud. Kohus tuvastas tsiviilasja materjalidest, et kostja on tasunud kaja esitamiselt kautsjoni 100 eurot ja määruskaebuse esitamiselt riigilõivu 50 eurot. Kaja kautsjon 100 eurot on kostjale Tartu Ringkonnakohtu 29. aprilli 2014 kohtumääruse alusel tagastatud. Sama määrusega on määruskaebuse menetlemisega seotud kulud, sealhulgas ka määruskaebuse esitamiselt tasutud riigilõiv jäetud kostja kanda. Kohus leiab, et kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.