Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Alan Biin
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. november 2018.a, Tallinnas Tallinna kohtumajas
Tsiviilasja number
2-18-11885
Tsiviilasi
S G hagi A G vastu elatise nõudes
Hagi hind
2250 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja S G (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hageja seaduslik esindaja M G (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov (Vladimir Sadekov Advokaadibüroo; e-post [email protected]) Kostja A G (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxx) Kostja lepinguline esindaja Erika Scholler (STK Õigusbüroo; e-post [email protected])
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
26. september 2018.a
Kohtuistungil osalenud
Hageja seaduslik esindaja M G ja lepinguline esindaja Vladimir Sadekov ning kostja A G ja kostja lepinguline esindaja Erika Scholler
isikud
Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas 08.08.2018.a kohtule hagiavalduse kostjalt elatise väljamõistmise nõudes. M Gi ja kostja kooselust sündis xxxx tütar S G. Hageja vanemad elavad eraldi ning hageja elukohaks on tema ema elukoht. Kostja lapse ülalpidamises vajalikul määral kunagi osalenud ei ole, kogu hageja elu jooksul on kostja tasunud elatist kahel korral, 2018.a juunis ja juulis, kokku 400 eurot. Hageja taotleb kostjalt välja mõista elatis alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni seaduses ettenähtud minimaalsuuruses ning elatise võlgnevus tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi esitamist, so ajavahemiku 07.08.2017.a kuni 08.08.2018.a eest summas 2411,50 eurot. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks ülalpidamiskohustuse võlgnevusena tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist alljärgnevalt: - Perioodi 07.08 kuni 31.12.2017.a eest summas 994,83 eurot; - Perioodi 01.01 kuni 08.08.2018.a eest summas 1816,67 eurot. - Eelnenud summade liitmise tulemusest tuleb maha arvata kostja tasutud 400 eurot, mistõttu on elatise võlgnevuse suuruseks 2411,50 eurot. Hageja palub väljamõistetud summa kanda üle hageja seadusliku esindaja M G pangakontole nr xxxx. Kostja vastuväited Kostja palub hagi jätta täielikult rahuldamata ja alternatiivina teeb ettepaneku sõlmida kompromiss 250-le eurole kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Oma kirjalikus vastuses hagile kinnitab kostja, et hageja vanemate kooselulised suhted on pöördumatult lõppenud alates 2017. aastast. Alates 2017.a augustist ei ela lapse isa ja ema koos. Kostja ei nõustu hageja väitega, et alates 2017.a augustist kannab kõik hageja kulud hageja ema. Vastavalt vanemate vahelisele kokkuleppele ei pidanud isa elatist tasuma ema kontole kuni 2018.a mai kuuni, sest tegi lapse ema korteris remondi ja pidi võtma last enda juurde vastavalt võimalustele ja tasuma lapse igapäevased kulud ajal, mil laps tema juures viibib. Korteri remont läks maksma hinnangulistelt 750 eurot ja isa on alates maist tasunud elatist vastavalt kokkuleppele. Kostja leiab, et elatise nõudes ei ole arvesse võetud kehtivate õigusaktide kohaselt makstavat lapsetoetust, mis laekub lapse ema arvelduskontole. Hageja vastuväited kostja vastuväidetele Hageja kostja seisukohtadega nõus ei ole. Hageja kuuleb esimest korda poolte vahelisest kokkuleppest hageja ja kostja vahel elatise maksmise ja selle viisi kohta. Hageja taolist
kokkulepet kostjaga kunagi arutanud ega sõlminud ei ole. Kostja väide kokkuleppe sõlmimise kohta on tõendamata. VÕS § 200 lg 1 p 1 järgi ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada väidetavate remondikuludega. Kostja ei ole tõendanud, et väidetav remont kuulus hageja õigustatud eluvajaduste, tavalise elulaadi ja kasvatamise kulude hulka. Hageja viitab Riigikohtu lahendile kohtuasjas nr 3-2-1-174-16, mille kohaselt perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kuna kostja ei ole hagi esitamisele eelnenud aasta jooksul ülalpidamises osalenud, soovib hageja ka elatise võlgnevuse välja mõistmist ühe aasta eest enne elatise hagi kohtule esitamist lähtuvalt seaduses sätestatud minimaalse elatise määrast. Kohtuistung 26.09.2018.a toimunud kohtuistungil tegi kostja ettepaneku sõlmida kompromiss, mille järgi tasuks ta elatist 250 eurot kuus. Elatise võlgnevust kostja ei tunnistanud ja oli seisukohal, et elatis on tasutud kostja poolt hageja ema omanduses olevas korteris remondi tegemisega, mille kohta olevat kostjal ja hageja seadusliku esindaja vahel sõlmitud kokkulepe. Hageja kompromissiga nõus ei olnud, poolte vahel on vaidlus elatise võla üle. Kohtu põhjendused ja järeldus
Kostja ei tunnista nõuet tagasiulatuvalt ühe aasta eest. Kostja leiab, et vastavalt tema ja lapse ema kokkuleppele ei pidanud ta tasuma elatist enne 2018.a maid. Hageja vaidleb kostja seisukohale vastu, väites, et tema seaduslikul esindajal puudub taoline kokkulepe kostjaga. Kostja kokkuleppe olemasolu tõendanud ei ole. Kostja tõendeid väidetavalt teostatud remondi maksumuse kohta esitanud ei ole. Kohtule esitatud fotod mingist korterist (tl 37) ja vene keelsest loetelust väidetavalt tehtud töödest ei tõenda, et tegemist oleks hageja elukohaks oleva korteriga ega tõenda väidetavalt tehtud kulutuste suurust. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu ega täpsustanud, millises summas ta teostas elatise maksmise kohustuse arvelt remonti. Seega jätab kohus kostja tõendamata vastuväited kokkuleppe olemasolu ja väidetavalt tasutud elatise suuruse kohta arvesse võtmata. Kostja vastuväite, mille kohaselt ei ole elatise nõudes arvestatud kehtivate õigusaktide kohaselt makstava lapsetoetusega, jätab kohus rahuldamata. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16 p-s 14 osundanud, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Seega elatise suuruse vähendamine seoses lapsetoetusega pole põhjendatud kuna kostja ei ole esitanud väidet, et lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud oleks kaetud perehüvitiste seaduse (PHS) alusel makstava toetusega või et lapse vajadused on oluliselt suuremad või väiksemad kui vanemate poolt antav elatis ja sellele lisanduv PHS § 17 lg-te 1 ja 2 alusel makstav lapsetoetus.
on esitatud 08.08.2018.a, siis tagasiulatuvat elatist saab nõuda alates 08.08.2017.a-st, mitte 07.08.2017.a, mis on pikem periood kui seaduses sätestatud üks aasta. Hageja on 2017.a augusti eest tasumisele kuuluva elatise arvutanud väiksemaks, kui tal seaduse järgi oleks õigus nõuda. Alates 08.08.2017.a oleks hagejal õigus nõuda elatist 24 päeva eest, aga hagiavalduses nõuab kostja seda ainult 7 päeva eest. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud ülalpidamiskohustuse täitmist enne 2018.a juunit, rahuldab kohus hageja nõude elatise võla osas hagiavalduses toodud summas.
/allkirjastatud digitaalselt/ Alan Biin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.