Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Jõgeva Linnavalitsus esitas kohtule 10. augustil 2015 avalduse Sihtasutuse „Jõgeva Sport“ täiendavaks likvideerimiseks ja uue likvideerija määramiseks ning alternatiivselt Sihtasutuse „Jõgeva Sport“ nõusoleku hoonestusõiguse üleandmiseks Jõgeva linnale tuvastamiseks. Avaldaja soovis ka, et kohus määraks sihtasutuse dokumentide hoidjaks Jõgeva Linnavalitsuse. Avaldaja märkis avalduses, et Jõgeva Linnavolikogu otsustas 30. aprillil 2015 sihtasutuse kasuks Jõgeva linna omandis olevatele kinnistutele Aia tn 34c ja Aia tn 40 seatud hoonestusõigused lõpetada ning andis Jõgeva Linnavalitsusele ülesande korraldada hoonestusõiguste kustutamine kinnistusraamatust. Likvideerijad esitasid avalduse sihtasutuse registrist kustutamiseks, jättes tähelepanuta, et notariaalsed toimingud hoonestusõiguste üleandmiseks on veel tegemata. 6. mail 2015 kustutati Sihtasutus „Jõgeva Sport“ sihtasutuste registrist. Sihtasutuse „Jõgeva Sport“ ja Jõgeva Linnavalitsuse vaheliste kinnistute hoonestusõiguse seadmise lepingute kohaselt annab hoonestaja oma tegevuse lõppemisel hoonestusõiguse üle omanikule. Kuna nimetatud toimingud jäi enne sihtasutuse registrist kustutamist tegemata, ei ole ilma täiendava likvideerimismenetluse läbiviimiseta võimalik sihtasutusele kuuluvat vara õigustatud isikule üle anda. Kohus leiab, et ei esine avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid ja avalduse alusel tuleb algatada hagita menetlus TsMS § 475 lg.1 p.11 ja § 476 alusel. Arvestades avaldaja nõuet loeb kohus asjast puudutatud isikuks Rxxxx Mxxxxxx, keda soovitakse nimetada täiendavas likvideerimismenetluses uueks likvideerijaks ning kelle huve täiendav likvideerimismenetlus eeldatavalt puudutab. Puudutatud isik on asjas ka registrist kustutatud Sihtasutus Jõgeva Sport. Kohus on seisukohal, et antud asjas on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud, eelkõige on vaja anda üle hoonestusõigus Jõgeva linnale. SA Jõgeva Sport ja Jõgeva Linnavalitsuse vahel sõlmitud kinnistule hoonestusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu kohaselt annab hoonestaja oma tegevuse lõppemisel hoonestusõiguse üle omanikule. Selline üleandmise tehing on kahepoolne, mistõttu on vajalik tehingu mõlemal poolel õigusvõime olemasolu. Praegusel juhul see Sihtasutusel Jõgeva Sport puudub. Avaldaja Jõgeva Linnavalitsuse avalduse alusel tuleb kohtul otsustada Sihtasutuse „Jõgeva Sport“ täiendav likvideerimine SAS § 57 lg.2 alusel ja määrata uus likvideerija vajalike täiendavate likvideerimistoimingute tegemiseks. Jõgeva Linnavalitus on soovinud määrata uueks likvideerijaks Rxxxx Mxxxxxx, kes oli ka üheks sihtasutuse likvideerijaks varasemas menetluses st Jõgeva Linnavolikogu otsuse 25.09.2014 alusel. Avaldaja nõude aluseks on sihtasutuse seaduse (SAS) § 57 lõige 2. SAS § 57 lõike 2 kohaselt, kui pärast sihtasutuse registrist kustutamist ilmneb, et sihtasutusel jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lõike 1 punkti 11 kohaselt on hagita asjad muu hulgas juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine. TsMS § 602 kohaselt määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lõike 1 kohaselt võib kohus TsMS §-s 602 nimetatud ametisse määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lõike 3 kohaselt isiku määramiseks on vajalik tema nõusolek. RxxxxxMxxxxx on Jõgeva abilinnapea ja on olnud kuni 06.05.2015 ka üks Sihtasutuse „Jõgeva Sport“ likvideerijatest. Kohus on seisukohal, et Rxxxx Mxxxxx on võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. SAS § 50 sätestab, et kõik likvideerijad esitavad registripidajale kirjaliku kinnituse, et neil on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija. Rxxxx Mxxxxx on esitanud kohtule 01.septembril 2015 kinnituse selle kohta, et tal on seaduse kohaselt õigus olla likvideerija ning on andnud kirjaliku nõusoleku tema määramiseks likvideerijaks Sihtasutuse „Jõgeva Sport“ täiendavas likvideerimismenetluses. TSMS § 604 lõike 3 kohaselt kuulab kohus enne isiku määramist huvitatud isikud võimaluse korral ära. Kohus on ära kuulanud Rxxxx Mxxxxxx telefoni teel 01.09.2015. Rxxxx Mxxxxx avaldas, et temale on arusaadav täiendava likvideerimise käigus tehtavate toimingute sisu ja asjaajamise käik. Kohus leiab, et avaldaja avaldus Sihtasutuse „Jõgeva Sport“ täiendava likvideerimismenetluse

läbiviimiseks ja uue likvideerija määramiseks tuleb rahuldada. Avaldaja on esitanud kohtule ka alternatiivse nõude – tuvastada Sihtasutuse „Jõgeva Sport“ nõusolek hoonestusõiguste üleandmiseks Jõgeva linnale. Kohus leiab, et avaldaja alternatiivne nõue ei ole põhjendatud ja seda ei saa rahuldada. SAS § 1 lõike 2 kohaselt tekib sihtasutuse õigusvõime mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (register) kandmisest ja lõpeb registrist kustutamisega. Antud juhul on sihtasutus kustutatud 06.05.2015 ja sellise isiku nõusolekut ei saa tuvastada, kelle õigusvõime puudub. Avaldaja Jõgeva Linnavalitsus on avalduses palunud kohtul määrata sihtasutuse dokumentide hoidjaks Jõgeva Linnavalitsuse. SAS § 59 lõike 1 kohaselt annavad likvideerijad sihtasutuse dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Avalduses märgitust nähtuvalt on käesoleval juhul dokumentide hoidja määramisel tekkinud tehniline tõrge- dokumentide hoidjaks soovitud isikut (Jõgeva Linnavalitsust) ei ole saadud dokumentide hoidjaks määrata, kuna sel puudub äriregistri kood. Sel põhjusel palub avaldaja määrata dokumentide hoidja kohtul, määrates selleks Jõgeva Linnavalitsuse. Kohus leiab, et avaldaja on usutavalt põhjendanud vajadust, et sihtasutuse dokumentide hoidja peaks määrama kohus. SAS § 59 lõike 2 kohaselt dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse registrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel.

SAS § 59 lg.1 ja lg.2 sõnastus ei välista, et likvideeritava sihtasutuse dokumentide hoidjaks määratakse isik, kellel puudub äriregistri kood, mistõttu kohus määrab sihtasutuse dokumentide hoidja ja selleks saab Jõgeva Linnavalitsus. SAS § 50 lõige 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtumäärusega, saadab kohus registripidajale määruse kande tegemiseks. Kohus saadab määruse registripidajale kande tegemiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.