Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-15-6815
Otsuse tegemise aeg ja koht
02. september 2015.a, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Piret Raik
Kohtuasi
Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) hagi V. A.i vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
350, 90 eurot, lihtmenetlus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja :
Eesti Vabariik (Tartu Vangla kaudu) (Tartu Vangla, Turu 56, Tartu 51014; e-post: [email protected])
Hageja esindaja:
Rain Jõks (Tartu Vangla direktor)
Kostja:
V. A. (IK xxx, viibib Viru Vanglas, Ülesõidu 1, Jõhvi)
Kostja lepinguline esindaja:
L. A.a (IK xxx, xxe-post: xxx)
Eesti Vabariigi (Tartu Vangla kaudu) hagi rahuldada.
Menetluskulud jätta kostja V. A.i kanda.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus võib asja arutada kirjalikus menetluse, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Kohus märgib, et kostja esindaja viited ja tõendid V. A.i kukkumise tagajärjel saadud kehavigastusetele, ei ole asjakohased ega tõenda, et hagiavaldustest kirjeldatud juhtumite toimepanemise hetkel oli kostja vaimne seisund sedavõrd piiratud, et kostja ei saanud aru oma tegude tähendusest ega suutnud neid juhtida (tl 51-56). Kohus märgib siinkohal, et kukkumisel saadud kehavigastused ei takistanud kostjal 2014.a aprillis-mais hageja vara kahjustada/lõhkuda. Kostja esitatud meditsiinilistest tõenditest ilmneb küll , et V. A.il on diagnoositud psühhootilised häired (F23) 12.02.2014, depressioon psühhootiliste sümptomiteta (32.2) 24.01.2014.a 12.02.2014 (tl 57-61), kuid eeltoodu ei iseloomusta kostja vaimset seisundit hagejale kahju tekitamise hetkel (so aprill-mai 2014.a). Kostja esindaja ei ole millegagi tõendanud, et hageja vara lõhkumise momendil oli kostja seisundis, milles ei mõistnud oma tegude tähendust ega suutnud neid juhtida. Hageja esitatud distsiplinaarmenetluse protokollidest tuleneb, et kostja viibis ajavahemikus 05.03.201421.05.2014.a Tartu Vangla psühhiaatrilises osakonnas ekspertiisi teostamise eesmärgil ning psühhiaatri hinnangul on tegemist isikuga, kes saab aru oma tegudest ning mõistab ümbritsevat (tl l7-10, 13-16, 20-25). Kohus juhib muuhulgas tähelepanu ka VÕS § 1052 lg 3, mille järgi isegi juhul kui isik ei vastuta tekitatud kahju eest lg 2 järgi (seisund, mille tõttu ei andnud aru oma tegude tähendusest), vastutab ta siiski enda tekitatud kahju eest, kui tema vanust, arengut, vaimset seisundit, teo liiki jms asjaolusid arvestades oleks vastutusest vabastamine kannatanu suhtes ebaõiglane. Riik kannab kinnipeetava ülalpidamiskulud, alusetu ja põhjendamatu on riigi (maksumaksja) kanda jätta ka kinnipeetava poolt riigi vara lõhkumisega tekitatud kahju. Kinnipidamiskohas viibimine ning sissetuleku puudumine ei vabasta kostjat vastutusest.
Menetluskulude jaotus
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.