Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-15-9125 Albert kasuks. Määrata K.K. DIAMOND GROUP OÜ hüvitatavate menetluskulude suuruseks 300 (kolmsada) eurot ning mõista nimetatud summa K.K. DIAMOND GROUP OÜ kasuks välja OÜ Merta Trans pankrotivarast. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib menetlusosaline esitada 15 päeva jooksul arvates pankrotiteate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.

Sisulised asjaolud Võlausaldaja K.K DIAMOND GROUP OÜ esitas kohtule 16.06.2015 pankrotiavalduse võlgniku OÜ Merta Trans suhtes. Avalduse kohaselt oli võlausaldaja ja võlgniku vahel 13.07.2011 sõlmitud maksekaardi leping, millega võlgniku käsutusse anti lepingus nimetatud tingimustel kütuse ja muude teenuste ostmist võimaldavad maksekaardid. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele jättis võlgnik tasumata kaartide kasutamise eest esitatud arved nr 10614091 (tähtaeg 30.09.2014), 10614092 (tähtaeg 15.10.2014), 10614101 (tähtaeg 30.10.2014), 10614102 (tähtaeg 15.11.2014) ja 10614111 (tähtaeg 01.12.2014). Koguvõlgnevus nimetatud arvete alusel on 18 278.63 EUR, arvestades, et esimesena nimetatud arvest on võlgnik tasunud 4900 EUR. Lepingu kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda tasumata arvete eest viivist 0,5% päevas, kuna viivise summa aga ületab tänaseks põhinõuet, peab võlausaldaja mõistlikuks nõuda võlgnikult viivist põhinõude ulatuses. Seega on kogunõue 2 x 18 278.63 EUR ehk 36 557.26 EUR. 04.03.2015 saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse, milles hoiatati, et kui nõuet 10 päeva jooksul ei täideta, esitatakse kohtusse pankrotiavaldus. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte 05.03.2015, võlg on senini tasumata. Pankrotiavaldusele on lisatud eelnimetatud leping, arved ja pankrotihoiatus koos selle kättesaamist kinnitava Omniva AS kinnitusega. Kohtu 19.06.2015 määrusega võeti avaldus menetlusse ning peeti kohtueelistung 02.07.2015. Võlgnik eelistungile ei ilmunud ega esitanud vastuväidet pankrotiavaldusele, kuigi avalduse materjalid sai võlgniku juhatuse liige võlgniku registrijärgselt aadressilt 19.06.2015 isiklikult kätte. Kohus pidas eelistungi võlgniku osavõtuta. Võlausaldaja jäi oma avalduse juurde ja kinnitas, et võlgnik ei ole ka pärast pankrotiavalduse esitamist võlga tasunud ega võlausaldajaga ühendust võtnud. Võlausaldaja selgitas, et võlgniku veebilehe kohaselt on tema tegevus teise ettevõtte alla üle viidud, kas ja millist vara võlgnikul on, võlausaldaja ei tea. Kohtu 02.07.2015 määrusega määrati võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku (edaspidi haldur), kes esitas kohtule nõutud aruande koos lisadega 24.08.2015. 27.08.2015 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja oma pankrotiavalduse juurde ja palus võlgniku pankrot välja kuulutada. Võlausaldaja nõustus halduri aruandes tooduga ja palus võlgnikult välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõivu 300 eurot. Võlgnik kohtuistungile ei ilmunud, kohtukutse on temale kätte toimetatud. Kohus vaatas asja läbi võlgniku osavõtuta tulenevalt pankrotiseaduse (PankrS) § 26 lg 2 sätetest.

2 (4)

Tsiviilasi nr 2-15-9125 Haldur jäi oma kirjalikus aruandes esitatu juurde. Selle kohaselt on võlgniku põhiliseks varaks kinnistu asukohaga Savi 39, Pärnu, mille väärtuseks on halduri hinnangul 140 000 eurot ning nõue Jürgen Transport OÜ vastu üürisumma 227.67 eurot nõudes. Võlgnikule kuuluva madelhaagis BURG BPDA-18 M, reg. märk 499 DX osas on registrikanne peatatud kuni 1.10.2014. Võlgniku sõnul toimus nende sõidukiga 2007-2008 Poolas avarii, mille tagajärjel auto läks maha kandmisele ning kõnealune haagis müüdi Soome firmale. Kuna müügihetkel oli võlgnikul üleval jooksev maksuvõlg, siis ei saanud haagist registrist kustutada ja hiljem see ununes. Furgoonsõiduki GAZ 66, reg. märk 268 AHA osas on registrikanne peatatud 1.10.2014. Võlgniku sõnul osteti see tehnika abiautoks, mis juba algselt oli bilansis väärtusetuna. Sõidukil oli mootoririke, mida ei saadudki sõidukorda ning käesoleval ajal peaks sõiduk kuskil roostetama. Eelpool toodud vara väärtus on seega 0 eurot. Võlgniku kohustused – suurimaks võlausaldajaks on Swedbank AS, kelle nõue koos intressidega on kasvanud 445 154.09 euroni, kokku on nõudeid võlgniku vastu 531 558.28 euro väärtuses. Halduri hinnangul võib maksejõuetuse põhjuseks olla muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, eelkõige ebamõistlikult suure laenu võtmine kinnisvara soetamiseks. Majanduslanguse tingimustes ei suutnud ettevõtte teenida piisavalt vahendeid jooksvate kulude ja laenumaksete tasumiseks. Lisaks ei suudetud piisavalt uuendada masinaparki, millest tulenevalt ei saadud konkureerida Euroopa turul. Venemaa vedude katkemisel pidi ettevõtte tegevuse täielikult lõpetama. Maksejõuetusele on aidanud kaasa 2008-l aastal alanud tugev majanduslangus ning väga tugev konkurents transpordisektoris. Ajutise halduri andmetel on kõik töölepingud lõppenud ja kõik töölepingutest tulenevad kohustused on täidetud. Kohtu seisukohad Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ja halduri seletused ning vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada OÜ Merta Trans pankrot. Võlgnikul tekkisid olulised makseraskused 2014. aastal (eriti teisel poolaastal). Võlgniku majandustegevus on rohkem kui pool aastat tagasi lõppenud ning tal puuduvad käibevahendid olemasolevate kohustuste tasumiseks ja põhivahendid tegevuse jätkamiseks. Majanduslanguse tingimustes ei suutnud ettevõtte teenida piisavalt vahendeid jooksvate kulude ja laenumaksete tasumiseks. Lisaks ei suudetud piisavalt uuendada masinaparki, millest tulenevalt ei saadud konkureerida Euroopa turul. Venemaa vedude katkemisel pidi ettevõtte tegevuse täielikult lõpetama. Maksejõuetusele on aidanud kaasa 2008. aastal alanud tugev majanduslangus ning väga tugev konkurents transpordisektoris. Seega on maksejõuetus tekkinud muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Tänaseks on kõik töölepingud lõppenud ja kõik töölepingutest tulenevad kohustused on täidetud. Võlgnikul on sissenõutavaks muutunud kohustusi on enam kui 530 000 € ulatuses, kuid ettevõtte varade arvestuslikuks väärtuseks on kuni 140 000 €, kuid varade väärtus võib olla veelgi väiksem (sõltub müügiprotsessist). Võlausaldaja on oma nõude nii PankrS § 10 lg 2 p 1 kui p 2 mõttes põhistanud, sest võlgnik ei ole pankrotihoiatuse saamise järgselt nõuet täitnud ning samuti ei ole võlgnik ka pärast pankrotiavalduse esitamist võlga tasunud ega võlausaldajaga ühendust võtnud. Pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Mis puutub pankrotimenetluse kuludesse, siis märgib kohus, et need tuleb käesoleval juhul jätta võlgniku kanda. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse. Tegemist on hagita menetluse menetluskulude jaotuse osas erinormiga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 suhtes, mille kohaselt peaks kulud kandma isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita

3 (4)

Tsiviilasi nr 2-15-9125 menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Antud juhul jätab kohus menetluskulud võlgniku kanda. Võlausaldaja menetluskuluks on 27.08.2015 istungil esitatu kohaselt pankrotiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot, mis tuleb välja mõista võlgnikult. Tegemist on pankrotimenetluse põhjendatud (menetlus)kuluga PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes, mille väljamakse toimub PankrS § 146 lg 1 p 4 alusel (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-2313). Ajutise pankrotihalduri tasu ja ülesannete täitmiseks tehtud vajalikud kulutused tuleb samuti käesolevaga TsMS § 174 lg 2, § 177 lg 1 p 1 ja PankrS § 150 lg 1 p 2 ja 5 alusel kindlaks määrata. Haldur on esitanud kohtule taotluse tasu ja vajalike kulutuste määramiseks koos tehtud töö aruandega, paludes välja mõista halduri tasuna x tunni eest (tunnihinnaga x eurot) x eurot (sh. ettenähtud maksud) ning vajalike kulutustena bürookulud (kulutused paberile, päringutele) summas 60 eurot (sh. käibemaks). Tasu tuleb vastavalt halduri taotlusele välja maksta haldurile ning kulutused palub haldur määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb. Tulenevalt PankrS § 23 lg 1 arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Antud juhul on ajutine pankrotihaldur taotlenud tehtud töö eest tunnitasu x tunni eest, milline aeg kohtu arvates võis aruande sisu ja lisasid arvestades tööle kuluda. Seega on halduri tasunõue põhjendatud, ka tunnihind x eurot on mõistlik (maksimaalne oleks x eurot). Lisaks tuleb ajutise pankrotihalduri taotlusel ning PankrS § 23 lg 1, 2 ja 6 alusel määrata halduri büroole tehtud kulutuste suuruseks 60 eurot, sest tehtud koopiad ja päringud olid aruande koostamiseks ja asja menetluses vajalikud. Võlausaldaja nõustus kohtuistungil halduri taotlusega nii tasu kui kulutuste osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.