Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Hageja märkis kostja elukohaks XXXXXXXX XXX XX-XX Tallinnas, kuid on lisanud, et kostja tegelik elukoht on teadmata. Seega on hageja hagi esitamisel teadlik sellest, et kostja viidatud aadressil tegelikkuses ei ela. Ka maksekäsu kiirmenetluses on kindlaks tehtud, et kostja kõnealusel aadressil ei ela. Rahvastikuregistri andmetel on tegemist kostja endise elukohaga. Rahvastikuregistris on kostja tegelikuks aadressiks märgitud XXXXXXXX X-XX, XXXXXX. Maksekäsu kiirmenetluses kogutud andmetel (kostja ema ning abikaasa selgitused) elab kostja Venemaal. Seda, et kostja ei ela Eestis, kinnitab lisaks eelnevale ka see, et Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt ei ole kostjale väljamakseid tehtud. Kuna kostja elukoht on Vene Föderatsioonis, siis Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 21 p 1 kohaselt ei allu asi Eesti kohtule. Määruskaebus Hageja palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega võtta asi menetlusse. Laenulepingu nr 20140403028 p 12.7 järgi lahendatakse kõik lepingust tulenevad vaidlused Harju Maakohtus ja lepingule kohaldatakse Eesti õigust. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 32 lg 1 kohaselt kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 1 kohaselt, ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikelgi; art 4 kohaselt õigusabi andmisel suhtlevad lepingupoolte asutused üksteisega Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi kaudu; art 5 kohaselt koostatakse palved õigusabi andmise kohta järelepärimise esitanud lepingupoole keeles. Seega võib menetlusdokumente edastada Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi kaudu ning Vene Föderatsiooni kohtul on võimalik kostjale menetlusdokumente nõuetekohaselt kätte toimetada. Protsessiökonoomika seisukohast lähtudes ja üldise õigluse huvides on otstarbekam jätkata asja kohtuliku menetlusega Eesti Vabariigi kohtus. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu kaevatav määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 tühistada menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ning tsiviilasi saata tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus on ennatlikult keeldunud hagi menetlusse võtmast. TsMS § 372 lg 3 sätestab kohtule võimaluse vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise kohta. Kuna hagi menetlusse võtmisel tekkis küsimus, kas hagi allub Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel sõlmitud lepingu järgi (leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades) Eesti kohtule, oleks vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta (lepingus märgitud aadressil elavate kostja lähedaste kaudu on eelduslikult võimalik selgitada välja ka kostja kontaktaadress). Sellisel juhul on kostjal võimalik avaldada arvamust enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise üle otsustamiseks rohkem informatsiooni Seda seisukohta toetab ka nimetatud lepingu art 21 p 2, mis näeb üldreeglist (art 21 p 1) ette erandi, mille kohaselt lepingupoolte kohtud arutavad asju ka juhul, kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Sellise nõusoleku korral võib kohus menetluse lõpetada vaid kostja avalduse alusel (mis on tehtud enne sisuliste vastuväidete esitamist). Seega saab kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja

elukoht on teise lepingupoole territooriumil ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule. Juhul, kui kostja ilmub kohtusse ja kohtualluvusele vastu ei vaidle, allub hagi Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 21 järgi Eesti kohtule ning hagi menetlemisest keeldumiseks ei ole alust. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et TsMS § 104 lg 1 kohaselt võib kohus kohtualluvuse järgi asja läbi vaadata ka juhul, kui selle kohtu alluvus on ette nähtud poolte kokkuleppega ja vaidlus on seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega. Käesoleval juhul ei ole kohtuvaidlus seotud mõlema poole majandus- või kutsetegevusega, vaid tegemist on ettevõtja ja tarbija vahelise lepinguga. Samuti ei ole tegu TsMS § 104 lg 3 p 2 järgse kokkuleppega, st kohtualluvust ei lepitud kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui tema elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Vastavalt TsMS § 106 lg 1 p-le 1 on poolte vahel 03.04.2014 sõlmitud lepingus kokkulepitud kohtualluvus tühine.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ü. Jänes

M. Klaar

I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.