Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

esialgset tasu määratud ei ole, toimkonna liikmete tasu ei ole. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa. Jaotiste alusel võlausaldajatele nende nõuete rahuldamiseks väljamakseid tehtud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta. Panditud vara võlgnikul ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta. Müümata pankrotivara haldurile teada ja tema valduses ei ole, ka ei ole teada teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel. Pankrotivara puudus. Haldur vormistas end võlgniku pangakontode kasutajaks, määras võlgnikule pangakontolt kasutatava raha limiidi. Võlausaldajate tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole raha saadud. Võlausaldaja Saamata jäänud summa AS MiniCredit 466 eurot Kohtutäitur Hille Kudu 435,56 eurot Krediidimenetluse keskus OÜ 934,16 eurot Credit.ee OÜ 446,35 eurot Placet Group OÜ 821,05 eurot Eesti Inkasso OÜ 825,26 eurot OÜ Koduliising 2 393,58 eurot Kohtutäitur Elin Vilippus 196,72 eurot ERA Liisingu Inkassoteenused AS 350 eurot OÜ Aktiva Finants 3 466,92 eurot MCB Finance Estonia OÜ 871,85 eurot TF Bank AB 1 811,51 eurot Express Credit 604,35 eurot AS LHV Finance 822,38 eurot Andmed pankrotimenetluses esitatud ja esitatavate hagide kohta. Pankrotimenetluses haldur hagisid ei esitanud ega kavatse seda ka teha. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused. Kohtukulusid ei ole pankrotivara arvel kantud. Ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused moodustasid 42 eurot ning need on talle hüvitamata. Halduri tehtud vajalikud kulutused kogusummas 33 eurot on haldurile hüvitamata. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse. Vahetult enne 02.06.2015. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekut avaldas võlgnik haldurile, et juhul kui võlausaldajad usaldusisiku osas ettepanekuid ei tee, siis nõustub ta enda määramisega usaldusisikuks. Võlgnik küll töötab osalise tööajaga Nõmme Sotsiaalmajas, kuid sealt saadav töötasu ei ületa piiri, millest alates saab teostada kinnipidamisi võlgade tasumiseks. Maksejõuetuse põhjused. Maksejõuetuse tekke peamiseks põhjuseks peab haldur võlgniku ja tema lapse terviseprobleeme ja ebaõnnestumisi isiklikus elus (lapse isa soovimatust võrdselt emaga lapse eest hoolitseda), so pankrotiseaduse mõttes muu põhjus. Haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu.

Pankrotihalduri tasu. Koos pankrotimenetluse lõpetamise taotlusega esitas haldur kohtule ka halduri tasu ja kulude hüvitamise ning menetlusabi taotluse (täpsustatud 14.08.2015. a), paludes määrata XXX pankrotihalduri tasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks ja menetluskulude hüvituseks 33 eurot ning anda halduri tasu ja menetluskulude katteks riigi menetlusabi 397 euro ulatuses. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 järgi ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 29.06.2015. a ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku XXX(pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2 000 eurot 08. juuliks 2015. a. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Kalle Mõtsnik võlgniku XXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Pankrotihalduri poolt kohtule esitatud halduri tasu ja kulude hüvitamise ning menetlusabi taotluse kohaselt on halduril kulunud oma ülesannete täitmiseks kokku 7 tundi. Haldur on palunud määrata pankrotihalduri tasuks 7 töötunni eest 630 eurot (arvestusega 1 tund = 90 eurot), millele lisandub käibemaks. Kohus ei pea halduri tasu kinnitamisel vajalikuks ära kuulata võlgnikku ja võlausaldajaid. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihalduri Kalle Mõtsnik töötasuks 630 eurot, millele lisandub käibemaks 126 eurot, kokku 756 eurot. Haldur palub halduri tasu ja kulude hüvitamise ning menetlusabi taotluses (täpsustatud 14.08.2015. a) määrata menetluskulude hüvituseks 33 eurot. Lõpparuande lisa kohaselt koosnevad pankrotimenetluse kulud sidekuludest summas 2 eurot, bürookuludest (rent, internet, elekter, vesi, prügi jne) summas 16 eurot ja muudest bürookuludest (kantseleikaubad, IT tugi, paljundus jne) summas 15 eurot. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Seega kuuluvad pankrotimenetluse kulud summas 33 eurot kinnitamisele. Haldur palub anda halduri tasu ja menetluskulude katteks riigi menetlusabi 397 euro ulatuses ning kanda halduri menetluskulude hüvituseks ja halduri tasuks antav menetlusabi Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid OÜ kontole. PankrS § 150 lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja kohus lõpetab võlgniku XXX(pankrotis) pankrotimenetluse raugemise tõttu, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning analoogia alusel PankrS § 65 lg 11 ja TsMS § 183 lg 2 järgi halduri tasu ja menetluskulude hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ei või pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, väljaarvatud käibemaks (ning PankrS § 193 lg-st 4 tulenevalt ka sotsiaalmaks). Seega tuleb riigi vahenditest menetlusabi korras välja mõista pankrotihalduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot. PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. XXX on esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. PankrS § 171 lg 2 punktides 2-5 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb algatada võlgniku XXXkohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

Esitatud lõpparuandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest nõustub kohus halduri ettepanekuga, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.