Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

tühisuse ning luges poolte vahel 01.09.2011 sõlmitud töölepingu lõppenuks 06.02.2012. Kohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks hüvitise 200 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 24.10.2013 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hageja hagi rahuldamata. Ringkonnakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Riigikohtu 09.04.2014 otsusega tsiviilasjas 3-2-1-21-14 tühistati Tallinna Ringkonnakohtu otsus ja asi saadeti TsMS § 691 p 2 alusel uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel jättis ringkonnakohus 30.06.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasjas nr 2-12-16310 tasus hageja kostjale menetluskulusid 3812,74 eurot. Hageja enda menetluskulud nimetatud tsiviilasjas olid 1592 eurot. Kokku kandis seega hageja menetluskulusid 5404,74 eurot. Hageja on kahju hüvitamise nõude esitanud töölepingu seaduse (TLS) § 95 lg 2 ja 3 alusel. Hageja leiab, et kostja ei põhjendanud töölepingu erakorralist ülesütlemist ja rikkus TLS § 95 lg 2 sätestatud ülesütlemise põhjendamise kohustust. Hageja leiab, et talle on tekkinud kahju tsiviilasjas nr 2-12-16310 menetlemisega seoses kantud menetluskulude näol. Esimese astme kohtu määrus 06.08.2015 määrusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisest. Hagi menetlusse võtmisest keeldumisel tugines kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohtu hinnangul ei ole käesoleva hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, sest seadusega on välistatud sellise kahju hüvitamise nõude esitamine. Hageja esitab kahju hüvitamise nõude TLS § 95 lg 2 ja 3 alusel. TLS § 95 lg 2 sätestab, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TLS § 95 lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Hageja nõuab kahjuna teises tsiviilasjas kantud menetluskulusid (vt hagiavalduse 2. leht „E.Sisasele tekkinud kahju moodustab kostjale tasutud menetluskulu ja tema enda poolt tsiviilasja menetlemisega seoses kantud kulu“). TsMS § 174 lg 11 kohaselt ei või menetlusosaline käesoleva seadustiku kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Hagis toodud asjaolude põhjal soovib hageja, et kostja hüvitaks talle tsiviilasja nr 2-12-16310 menetlusest tingitud menetluskulud, sh hageja enda poolt kantud menetluskulud, mis on jäetud tema enda kanda. Sellise nõude esitamine on TsMS § 174 lg 11 alusel välistatud. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (TsMS § 372 lg 6). Hageja kannab TsMS § 168 lg 1 järgi menetluskulud. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hageja poolt tasutud riigilõivu tagastab kohus hageja avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS

§ 150 lg 4). Samuti märkis kohus, et kuna hagiavaldus on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus selle hagejale tagastamiseks. Määruskaebus 21.08.2015 esitas hageja määruskaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 06.08.2015 määruse ja teha uue määruse, millega võtta hagi menetlusse. TLS § 95 lg 2 ja 3 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. Võlaõigusseaduse § 127 lg 1 ja 2 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Käesoleval juhul on vaieldamatu tõsiasi, et kostja tööandjana ei põhjendanud hagejale töölepingu erakorralist ülesütlemist ja seega rikkus TLS § 95 lg 2 sätestatud ülesütlemise põhjendamise kohustust. Samuti on vaieldamatu asjaolu, et just seepärast oli hageja sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma töövaidluskomisjoni ja hiljem kohtusse. Asjaolu, et tegemist ei olnud kaugeltki selge töösuhte lõpetamise õigusliku alusega, tõendab kujukalt asjaolu, et vaidlus läbis kõik kohtuastmed ja sai õigusliku lahendi alles teise Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Hagejale tekkinud kahju moodustab kostjale tasutud menetluskulu ja tema enda poolt tsiviilasja menetlemisega seoses kantud kulu. TsMS § 174 lg 11 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise väliselt ega selle käigus määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Hageja peab vajalikuks rõhutada, et menetluskulude vaidlus on poolte vahel lõppenud – menetluskulude jaotuse määras kohus kindlaks tsiviilasjas 2-12-16310 ja hageja on selle kulu kostjale tasunud. Seega ei ole hageja esitanud nõuet kostja vastu viimase poolt menetluskulude kandmiseks. TsMS § 174 lg 11 keelab nõude esitamise menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu. Kostja ei olnud tsiviilasjas 2-12-16310 menetluskulu kandmiseks kohustatud isik ja seega ei ole viidatud säte hagi menetlusse võtmisest keeldumise alusena õiguslikult kohaldatav. Lõpetuseks peab hageja vajalikuks rõhutada ja retooriliselt küsida, et juhul, kui käesolevas hagis esitatud nõue ei ole käsitletav kahjuna TLS § 95 lg 3 tähenduses, siis milles selline kahju üldse saab seisneda. Edasine menetluse käik Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 06.08.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.

Iseenesest õige on määruskaebuses seoses maakohtu poolt viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-ga 11 tehtud tähelepanek, et käesoleval juhul ei ole tegemist sättes nimetatud olukorraga, kus nõue kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena oleks esitatud menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu. Tsiviilasjas nr 2-1216310 kohustus menetluskulud vastavalt menetluskulude jaotusele kandma hageja, kes on käesolevas asjas esitanud kulude hüvitamise nõude kostja vastu. Sellele vaatamata on maakohus ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 371 lg 2 p-le 2 tuginedes ja juhindudes TsMS § 174 lg-st 11 õigesti keeldunud hagi menetlusse võtmisest. Õige on maakohtu järeldus, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, sest seadusega on välistatud sellise kahju hüvitamise nõude esitamine. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-138-10 p-s 27 selgitanud kehtivas TsMS § 174 lg-s 11 sätestatut ja leidnud, et hagiga ei saa nõuda selliste nõude esitamisega seotud kulude hüvitamist, mille väljamõistmist saab menetlusosaliselt nõuda kohtuotsuses tehtud menetluskulude jaotuse alusel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses. Asjaolu, et hageja on käeolevas hagimenetluses esitanud kahju hüvitamise nõude menetlusosalise vastu, kes ei olnud vastavalt tsiviilasjas nr 2-1216310 määratud menetluskulude jaotusele isegi kohustatud menetluskulusid kandma, kinnitab seda enam TsMS § 174 lg-s 11 sätestatud põhimõtet, et väljaspool menetluskulude kindlaksmääramise menetlust ei saa kahju hüvitamise nõudena esitada nõuet kulude hüvitamiseks. Toodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et seadus ei võimalda käesolevas asjas esitatud kahju hüvitamise hagiga nõuda tsiviilasjas nr 2-12-16310 toimunud menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt viidatud tsiviilasja menetlusest tingitud kulusid kostjalt, kes oli kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse kohaselt õigustatud nõudma menetluskulusid hagejalt. Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.