Kohtutoimik 2-18-14365
Kohus
Harju Maakohus,Tallinna kohtumaja (Lubja tänav 4, 10115 Tallinn, Eesti Vabariik)
Kohtunik Istungisekretär Tõlk
Raivo Einula Aileli Masing Ülle Kasemaa
Otsuse kuupäev Kohtuistungi toimumise aeg
08. november 2018 08. november 2018
Menetlustoiming
Lõpplahend
Kohtuasjas esitatud nõue
W.R vs Q.J abielulahutuse nõudes
Menetlusosalised
Hageja: W.R, sündinud XXX, Eesti Vabariigi kodanik, isikukood XXX ; registrijärgne elukoht XXX, tegelik elukoht XXX, e-post XXX Kostja: Q.J, sündinud XXX, Vene Föderatsiooni kodanik, Eesti Vabariigi isikukood XXX ; Vene Föderatsiooni pass P RUS Nr XXX; elukoht XXX, e-post XXX
Kohtutoimik 2-18-14365
Q.J abielu, milline on registreeritud 19. aprillil 2014 Eesti
Vabariigis Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr XXX.
Kohtutoimik 2-18-14365 abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning välistatud oleks abielusuhete jätkamine. Seega ei soovi pooled leppida. Kostja palus, et kohus taastaks tema abielueelse perenime „K“, mis on ühtlasi tema sünnijärgne perenimi. Pooled avaldasid, et kumbki ei soovi kohtuotsust, millega kohus poolte abielu lahutab, apellatsioonikohtus vaidlustada. Hageja soovis, et temale tagastataks pool hagilt tasutud riigilõivust. Kohtuotsuse põhistus Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on juba ammu ja pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi neid taastada. Pooled elavad teineteisest lahus ja erinevates riikides. Hageja palub kindlasti abielu lahutada ega soovi leppida. Kostja on nõus abielu lahutama ega soovi leppida. Seepärast kohus ei saa ega pea võimalikuks võtta tarvitusele PKS § 67 lg 3 toodud abinõusid abikaasade lepitamiseks, kuna lähtudes ülaltoodud asjaoludest ei oleks see võimalik ega mõistlik. Kostja on menetluses esitatud nõude omaks ja õigeks võtnud. Pooled on kohtuistungil isiklikult ära kuulatud. Hageja palub PKS § 65 lg 2 alusel lahutada abielu, milline on sõlmitud tema ja kostja vahel. Abielulahutuse nõuet läbi vaadates juhindub kohus Eesti Vabariigi Perekonnaseadusest (PKS) ja Eesti Vabariigi Tsiviilkohtumenetluse seadustikust (TsMS). Peale selle juhindub kohus Eesti Vabariigi Riigikogus 26.01.1993 vastu võetud ja 19.03.1995 jõustunud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades, mille artikli 28 kohaselt abielu lahutamise asjades kohaldatakse selle lepingupoole seadusandlust ja on pädevad selle lepingupoole asutused, kelle kodanikud abikaasad olid avalduse esitamise hetkel. Kui abikaasadel on elukoht teise lepingupoole territooriumil, on pädevad ka selle lepingupoole asutused. Kui abielulahutuse avalduse esitamise hetkel on üks abikaasa ühe lepingupoole kodanik, teine aga teise lepingupoole kodanik ning üks neist elab ühe, teine aga teise lepingupoole territooriumil, on pädevad mõlema lepingupoole asutused. Seejuures kohaldavad nad oma riigi seadusandlust. Vastavalt Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hagiavaldusega ja poolte seletustega kohtus on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine ja võimalik abikaasade vaheline leppimine on võimatu, sest poolte abielusidemed on katkenud juba kümme kuud tagasi, mis välistab kohtu arvates suhete jätkamise, seda ka seepärast, et kostja tegelik elukoht on välisriigis, pooled elavad teineteisest lahus ega suhtle omavahel.
Kohtutoimik 2-18-14365 Kohus leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Hageja ei soovi kostjaga leppida. Kostja on hagi õigeks võtnud ja nõustunud abielulahutusega. Kohtus on poolte ärakuulamise tulemusel leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna pooled elavad eri riikides teineteisest lahus ja kumbki pool ei soovi leppida või katkenud abielusuhet taastada. Seega on nende abielusuhted võimalik lugeda pöördumatult lõppenuks. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada. Hageja ja kostja on avaldanud, et nende abielusuhted on lõppenud pöördumatult ja kumbki pool ei pea võimalikuks leppida ja abielus olemist jätkata ega soovi seda. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kedagi ei saa sundida abielusuhet jätkama ning igaühel on õigus teha oma vabad valikud. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikorras vaidlustada. See on lubatud vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 630 lg 2, samuti TsMS § 632 lg 4). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud abielulahutuse nõudega kaasnevalt poolte enda kanda. TsMS § 150 lg 2 p 3 kehtestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Hageja W.R on 23.09.2018 tasunud ükssada eurot riigilõivu menetlusse esitatud haginõude eest maksekorraldusega nr XX. Vastavalt Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 2 on abielulahutuse riigilõivu suuruseks 100 eurot. Seega on riigilõivu maksnud isik õigustatud tagasi saama 50 eurot, mis hageja esindaja soovil tuleb temale tagastada. /digitaalselt allkirjastatud/
Raivo Einula Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.