2-17-7190/91 - Perekonnaõigus - Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

5.Harju Maakohus tegi 29.06.2018.a määruse, millega rahuldas laste ema avalduse lapsevanemate ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks laste suhtes ja hooldusõiguse osaliseks üleandmiseks laste emale, lõpetas ühise hooldusõiguse osaliselt ning andis laste emale üle ainuhooldusõiguse laste viibimiskoha määramise osas. Kohus rahuldas osaliselt laste ema ja isa avaldused lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks, määrates laste ja laste isa suhtluskorra järgmiselt: 1) isa ja lapsed suhtlevad iga paaris nädala neljapäevast, mil isa kella 13:00 võtab lapsed koolist ning hiljemalt kella 17.00 lasteaiast ning viib lapsed kooli ja lasteaeda paaritu nädala esmaspäeva hommikul ning kui lapsed ei viibi haridusasutuses, tuleb isa lastele nende elukohta järele ning toob nende elukohta tagasi hiljemalt esmaspäeva hommikul kell 10.00; 2) lapsed veedavad isaga suvel kahel korral korraga kaks nädalat, kusjuures suvepuhkuse veetmise ajas lepivad vanemad kokku hiljemalt vastava aasta 01.05; 3) isa hoolitseb sellel nädalavahetusel või koolivaheajal, mille lapsed veedavad temaga, laste koduste koolitööde tegemise eest, vajadusel aitab ja õpetab lapsi; 4) vanemal on õigus lühiajaliselt kohtuda lastega ka kokkuleppe välisel ajal, kui ta võtab osa üritusest koolis, spordivõistlustel, riigipühadega seotud üritustel jms. Samuti on vanemal õigus teada laste asukohta ning suhelda lastega telefoni teel õhtuti pärast kella 17:00; 5) vanem, kelle juures laps on ööl enne haigestumist olnud, peab järgmisel hommikul lapsega koju jääma juhul, kui laps on haridusasutusse (või suvelaagrisse) minekuks liiga haige. Mõlemad vanemad on kohustatud teist informeerima tavapärasematest haigustest, mille tõttu laps koju jääb. Raskematel haigestumistel on mõlemal vanemal kohustus ja õigus viibida lapse juures piiramatult; 6) Meditsiinilise hädaolukorra puhul peab üks vanem teavitama sellest teist 3 tunni jooksul. Juuresviibiv vanem on volitatud allkirjastama juriidilisi dokumente mõlema vanema nimel

Tsiviilasi nr 2-17-7190 selleks, et vajadusel võimaldada erakorralist sekkumist; 7) Laps võib teisele vanemale helistada. Lapsele peab olema kõne tegemise ajaks tagatud privaatsus. Juuresviibiv vanem on kohustatud tagama selle, et laps kokkulepitud ajaks telefonitsi kättesaadav oleks ja et ta ei tegeleks sel hetkel millegi muuga (nt televiisori vaatamisega, õues mängimisega vms); 8) Kui lapsega minnakse reisima on mõlemad vanemad kohustatud teist vanemat sellest informeerima, teavitades teda reisi sihtpunktist, kestusest ja lennuinfost vähemalt kümme päeva enne lahkumist; 9) Ühe aasta veedavad lapsed emaga sügisese ja suusavaheaja ja isaga talvise ning kevadise koolivaheaja, järgmisel aastal vastupidi; 10) Pühade ja tähtpäevade osas kehtib järgmine kord: a) laste sünnipäevad veedavad lapsed üks aasta isaga ja teine aasta emaga. Vanem kelle juures lapsed sel aastal oma sünnipäeval ei ole, peab laste sünnipäeva kas üks nädal enne või nädal pärast laste sünnipäeva; b) Jõululaupäev ja esimene jõulupüha – jõululaupäeva veedab laps ühe, esimese jõulupüha teise vanema juures; c) emadepäeva veedab laps emaga, olenemata sellest kelle juures laps külastuskava järgselt olema peab; d) isadepäeva veedab laps isaga olenemata sellest kelle juures laps külastuskava järgselt olema peab; e) Vanemate sünnipäevadel on laps selle vanema juures kelle sünnipäev parasjagu on. Vanemate soovidest lähtuvalt ja kokkuleppel võib seda korraldust muuta; f) Pühad (ülestõusmispühad, kevadpüha (1.05), jaanipäev jt) veedavad lapsed isa juures ühel aastal kõik esimesele poolaastale langevad pühad ja ema juures kõik teisele poolaastale langevad pühad, järgmisel aastal vastupidi. Aastavahetuse pühadest veedab laps ühel aastal isaga 24.-26.12 ja emaga 31.12-01.01, järgmisel aastal vastupidi; g) Lapse sünnipäeva veedab laps ühel aastal isaga, teisel aastal emaga, kui vanemad ei lepi omavahel kokku teisiti; 11) Vanemad edastavad lastele suhtlemise graafiku kui oma ühtse seisukoha ja julgustavad lapsi määratletud ajal teise vanema juures olema. 12) Vanemad otsustavad laste elukorraldust puudutavad küsimused (sh haridust, haigestumise korral ravi, lapse huvialasid jms. oluliste valikute tegemist eeldavad küsimused) ühiselt, arvestades laste tegelikku koolikoormust ja võimaluse korral laste soove ning lähtudes sellest, mis tagab lastele tulevikus parema toimetuleku; 13) Vanemad suhtlevad laste elu korraldamisel (sh suhtlemiskorra täpsustamisel) omavahel ning teavitavad lapsi ühiselt otsustatu osas. Maakohus jättis riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus märkis põhjendustes, et esitatud avaldustest, ärakuulamistel avaldatust ning tõenditest nähtuvalt elavad puudutatud isikud I-III võrdses mahus kummagi vanema juures. Vanemate elukohad on lähestikku ning lastel on mõlema vanema juurest mugav käia haridusasutustes. Vanemate vahel puudub aga koostöö. Vanemad ei suutnud taastada hooldusõiguslikes küsimustes koostööd ka nõustajate kaasabil. Seda kinnitas ka isa täiendaval ärakuulamisel sellega, et laste üleandmisel ja vastuvõtmisel tekivad skandaalid. Kuna vanematel on erimeelsus eelkõige ja ainult laste viibimiskoha määramise osas, pidas kohus põhjendatuks lõpetada vanemate ühine hooldusõigus selles. Kuna laste isa avaldust ainuhoolduse saamiseks laste viibimiskoha määramise osas kohtu menetluses ei ole, tuleb anda laste emale üle ainuhooldusõigus laste viibimiskoha määramise osas. Kõik laste huve kaitsvad isikud toetavad nimetatut. Ärakuulamisel selgus, et suhtlus laste ja vanemate vahel toimub. Vanemad ei ole menetluse kestel kokkuleppelist suhtluskorda saavutanud. Abi ei ole olnud ka perelepitusest. Seega peab olema suhtluskord ühelt poolt piisavalt konkreetne selleks, et see oleks kõigile osalistele üheselt mõistetav ja ka täidetav ning teiselt poolt peab see olema piisavalt paindlik, arvestamaks laste huve ka nende kasvades. Suhtluskorda ei tule täpsemalt reguleerida, sest vanem peab alati vanema õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus.

Tsiviilasi nr 2-17-7190 suhtlemiskorda reguleerivad resolutsiooni punktid osas, milles need on vastuolus laste isa vastuavalduses toodud suhtluskorraga ning teha uue määruse, millega jäetakse rahuldamata laste ema avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja laste emale laste elukoha/viibimiskoha otsustusõiguse andmiseks, jätta kindlaks määramata laste ema taotletud suhtluskord ja määrata kindlaks laste isa poolt taotletud suhtluskord, arvestades määruskaebuses toodud täiendusi. Alternatiivselt palus laste isa saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Laste isa palus menetluskulud jätta laste ema kanda. Kohus on jätnud määruse sisuliselt põhjendamata. Kohus on lähtunud üksnes ema avaldatust ega ole käsitlenud isa seisukohti. Varasem jagatud hooldusõigus (50/50) on asendatud korraga, kus lapsed näevad isa üksnes seitsmel päeval kuus. Kohus ei ole põhjendanud, miks on see laste huvides. Määruses ei ole selgitatud, millised on need konkreetsed teiste laste huve kaitsvate menetlusosaliste järeldused, kaalutlused ja tõendid, millest tulenevalt pidas kohus põhjendatuks lugeda KOV esindaja ja laste esindaja arvamustele sedavõrd oluline kaal vähendamaks laste ja isa vahelist suhtlust. Kohus jättis välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud. Kohus ei ole kogunud tõendeid selle kohta, milline on lapse ema vaimne ja materiaalne valmisolek tagamaks lastele eakohased ning vajalikud elamistingimused. Kohus ei ole kogunud piisavalt tõendeid laste ema sissetulekute, töögraafikute jms kohta, et veenduda, et laste ema on ka tegelikkuses valmis ning võimeline enda poolt soovitud aegadel ja mahus lastega tegelema, koos viibima jms. Välja ei selgitatud ka seda, kas ja kuidas suhtuvad lapsed väljakolimisse oma senisest elukohast isa juures. Määrusest ei selgu, kas ja milliseid asjaolusid ning kõigi asjaomaste õigustatud isikute (sh mõlema lapsevanema) huve on kohus üldse asjas arvestanud. Kohus kohaldas vääralt materiaalõigust (PKS §-d 123, 143). Laste isa avalduse puudumine ei ole lapse emale hooldusõiguse üleandmise materiaalõiguslik eeldus. Hooldusõiguse osaline lõpetamine ning viibimiskoha määramine ema juurde ei vasta laste huvile. Olukord, kus lapsed saavad mõlema vanemaga võrdsel määral koos aega veeta, on laste parimates huvides. Kohus lähtus määruse tegemisel laste esindaja ja KOV subjektiivsest arvamusest laste isa koostöö puudumise kohta. Laste isa koostöö puudumine on tõendamata. Laste ema on esitanud ebaõigeid ning põhjendamatuid süüdistusi laste isa suhtes. Laste ema kirjade valguses jäi laste isale mõistmatuks KOV esindaja ning laste esindaja järeldused, mille kohaselt laste ema soovib teha isaga koostööd ning suhtub isasse positiivselt, kuid laste isa seda ema suhtes ei tee. Puudub alus arvata, et laste ema oleks vaimselt rohkem valmis lapsi kasvatama kui lapse isa. Kohus ei ole suhtluskorra kindlaksmääramisel ning hooldusõiguse osalisel lõpetamisel arvestanud ka ema senise käitumisega, mis seisneb mh enda suhtlusajal laste kolmandate isikute hoolde jätmises (ilma seda eelnevalt isaga kooskõlastamata). Need tõendid on samuti jäänud arvestamata. Ema sissetulekud koosnevad peaasjalikult lastetoetustest, isa makstavast elatisest ning emale kuuluva korteri üüritulust. Ema tööl ei käi. Lapse isa on aga osanik mitmes äriühingus ning talle kuuluvad läbi ettevõtete erinevad kinnistud, sh AAA ja mõned kinnistud veel, sh käib laste isa tööl ning tema töötasu on u 1700 eurot kuus. Seega ei ole ema majanduslik valmisolek lapsi kasvatada parem laste isaga võrreldes. Hooldusõiguse lõpetamisel elukoha määramise osas tuleb arvestada ka laste tulevasi elamistingimusi, mis on isa juures paremad. Samuti ei ole kohus arvestanud, et isa elukoht oli varasemalt laste kodu ning ema lahkus sealt jättes lapsed isa juurde. Isa elukohas on lastel kaks mängutuba, neli magamistuba, õppimistuba, köök, riietustuba, saun, sauna eesruum, mullivanniruum, kaks WC-d, duširuum, hoov õunapuudega, pirnipuuga, virsikupuuga, ploomipuuga, oma kiviktaimla, grillinurk, liivakast, batuut, suvel ka bassein. Lisaks on majal kaks rõdu. Maja suurus elamiskorrustel on 186 m2, saunakompleks 70 m2, garaaž 60 m2. Suvisel perioodil elatakse maamajas , mille elamispind on suurem kui 2000 m2 ja kus on spordisaal, laste mängusaalid, suured saalid laste sünnipäeva korraldamiseks, söögisaal, köögid, kaheksa magamistuba, terrassid, kinotuba, saunad, 160 000 m2 park, kass,

Tsiviilasi nr 2-17-7190 laste sõbrad, ujumisrand Keila jõe ääres, lastele vesijalgratas, parved, jalgpalli- ja korvpalliväljak, bassein. Isa juures on lastel koer (kuldne retriiver), kes on samuti laste lemmikloom. Ema elukohas, 3-toalises korteris elab lisaks kolmele lapsele, emale ja ema elukaaslasele lisaks ka veel ema vend. Ruumi kitsikuse tõttu ei ole vanimal lapsel oma rahulikku kohta ega lauda, kus õppida. Lastega telefonitsi suheldes saab isa tavaliselt teada, et lapsed istuvad arvutis. KOV seisukoht, et ühise hooldusõiguse teostamine on võimalik vaid sellisel juhul, kui vanemad teevad heatahtlikku koostööd, ei põhine seadusel ega ühelgi tõendil. Laste viibimiskoha kokkuleppe korral on praktikas tõendatult laste osas vanemad koostööd teinud, seejuures ei ole isa kordagi kokkuleppest kõrvale kaldunud ja suures ulatuses on ka ema kokkulepet täitnud. Seega on ka mõistlik jätkata senist praktikas toimivat korda just ühise hooldusõiguse raames ja puudub mistahes põhjus selle lõpetamiseks. Laste isa soovib, et ka laste ema osaleks laste elus isaga võrdsel määral, kuivõrd see on laste huvides. 50/50 suhtluskorra rakendamist toetavad ka hiljuti läbiviidud teadusuuringud, mille viisid läbi Rootsis Uppsala Ülikooli teadlased. Suhtluskorras tuleks ette näha, et juhul kui vanem, kelle juures lapsed parasjagu viibivad, soovib jätta lapsi hoidja vms sugulasega, on vanem kohustatud sellest informeerima teist vanemat vähemalt üks päev ette ning sellisel juhul on teisel vanemal õigus võtta lapsed enda juurde suhtluskorra väliselt. Juhul kui lapsed vajavad abi õppimisel, võivad lapsed tulla isa juurde õppima ka ajal, mil suhtluskorra järgselt viibivad lapsed emaga. Vanem peaks olema eelistatud kolmandatele isikutele. Võimalus veeta suvepuhkusel ühe vanemaga aega ühe kuu jooksul võimaldaks minna suvel lastega reisile ka pikemaks ajaks, mis on lastele olnud harjumuspärane. Lapselt on põhjendamatu nõuda, et ta õhtul oleks pidevalt nn kõneootel. Laps võib samal ajal ka mängida ning ões viibida. Kui lapsega minnakse reisima on vanem kohustatud teist vanemat sellest informeerima, teavitades teda reisi sihtpunktist, kestusest ja lennuinfost vähemalt kümme päeva enne lahkumist. 10-päevane etteteatamisetähtaeg reisi sihtpunktist ja lennuinfost ei kehti juhul kui see ei ole laste huvides (näiteks soodsama viimase hetke pakkumise kasutamine). Teine vanem annab lastega reisile minevale vanemale nõusoleku reisimiseks kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis. Laste isa on soodustuste saamise eesmärgil (mis on ka laste huvides) kasutanud korduvalt nn „viimase hetke pakkumisi“ erinevate reiside puhul, mistõttu ei ole 10-päevane etteteatamistähtaeg alati laste huvides. Samuti on segaduste vältimiseks mõistlik kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud vormis nõusoleku andmine teise vanema poolt. Tihti on laste isa pidanud laste sünnipäevi ka suvel, mil on ilusamad ilmad ning see on lastele ka hästi sobinud, mistõttu peaks ka see lubatud olema.

Tsiviilasi nr 2-17-7190 viibivad temaga (v.a p-s 2.3.2 nimetatud erisus), minna teise vanema nõusolekuta reisile välisriiki. Lastega reisile minek ei ole piiritletud üksnes Euroopa Liidu liikmesriikidega, vaid hõlmab ka kolmandaid riike (välja arvatud neid riike, mida EV Välisministeerium peab selgelt ohtlikeks reisisihtkohtadeks). Lapsed võivad käia reisil koolivaheaegadel ning nädalal, millal nad veedavad suhtluskorra järgselt aega reisile mineva vanemaga, järgnevalt. Ajavahemikul ulatuses 2x4 nädalat, millest üks jääb talve-, teine suveperioodi. Ajavahemikul ulatuses 3x2 nädalat on laste isal õigus lastega reisile minna ka juhul, kui reisimine mõjutab laste ema suhtluskorrast tulenevaid õigusi lastega suhtlemisel (nimetatud punktis toodud ajavahemik jaotub proportsionaalselt kevadperioodi, sügisperioodi ja suveperioodi vahel kalendriaastas). Lastega reisimiseks, mis mõjutab teise vanema suhtluskorrast tulenevaid õigusi, annab lastega reisile minev vanem teisele vanemale teada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 10 päeva enne reisi toimumist. Kui reisi toimumiseks on nõutav või soovitav omada eraldi vormistatud dokumendina teise vanema nõusolekut, on teine vanem kohustatud vastava nõusoleku andma kirjalikus või notariaalses vormis. Muul juhul asendab kohtumäärus vanema nõusolekut teisele vanemale lastega reisile minekuks. 10-päevane etteteatamisetähtaeg reisi sihtpunktist, reisi kestusest ja lennuinfost ei kehti juhul kui see ei ole laste huvides (näiteks tavareisi hinnast soodsama „viimase hetke pakkumise“ kasutamine). Lapsed viibivad terve reisi vältel koos lapsevanemaga (isaga/emaga), kellega koos reisile mindi. Reisile minev vanem kohustub enne reisile minekut omama laste jaoks kehtivat reisikindlustust (sh tervisekindlustust) ning võtma reisile kaasa laste Euroopa Liidu ravikindlustuskaardid. Mõlemal vanemal peab reisil olles olema tagatud võimalus lastega telefoni teel suhelda kokkulepitud ajal (üldjuhul ajavahemikul kell 18.00 kuni 20.00 kohaliku aja järgi vastavalt reisisihtkohale), kas isa telefoninumbri kaudu XXX) kui reis piirdub Euroopa Liidu riikidega või ema telefoninumbri kaudu XXX), kui lastel endil ei ole mobiiltelefone kaasas või need on välja lülitatud. Ema kohustub lastele kaasa andma toimivad telefonikaardid, kui reis on väljapool Euroopa Liidu piirkonda ja isa võimaldab laste emal suhelda lastega kaasa antud telefoninumbrite kaudu. Kui ema ei soovi anda lastele kaasa toimivat SIM-kaarti, saab ema helistada lastele kohalikule hotellitelefonile või ajutisele kohalikule numbrile, mille isa emale edastab. Vanem peab tagama, et tema telefon (või muu suhtlusliin, nt Viber/Skype vms) on reisi vältel sees ning vanem on kättesaadav. Suhtluseks avavad vanemad laste telefonides Viber/Skype lahenduse ja eemaldavad laste telefonidelt kõik piirangud teise vanemaga suhtlemiseks. Vanem peab arvestama sihtriigi ajavööndit, kus lapsed viibivad. Olukorras, kus lastel ei ole olnud võimalik oodata vanema kõnet kohaliku aja järgi kella 18.00 kuni 20.00ni (näiteks on lapsed sellel ajal õhtusöögil, basseinis, meres ujumas, lennukis, lõbustuspargis, jne), võib teine vanem reisi ajal helistada ka muul ajal. Kui esimese kõne ajal ei ole telefonile võimalik vastata, võib vanem jätkata kõnede sooritamist, kuni vanem saab lastega suhelda. Kõikidest erakorralistest küsimustest (laste tervis, vanema(te) tervise äge halvenemine reisi jooksul jne) tuleb teada anda viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 5-h tunni jooksul telefonikõne teel. Lapsevanem, kellega lapsed reisil on, seisab hea selle eest, et lastele kooli poolt kaasaantud kodutööd on reisil viibimisele järgneva koolinädala teisipäevaks kella 20.00ks (mil toimub laste üleandmine) tehtud. Mõlemad vanemad omavad laste reisidokumente kas originaali või duplikaadi näol (vanemal on õigus taotleda PPA-st reisidokumendi duplikaati). Arvestades, et reisil olles annab laste isa ülalpidamist vahetult, osaleb laste ema laste elamiskulude katmisel, tagastades isa arvelduskontole, isa tasutud elatise. Lisaks eeltoodule, kohustub ema tasuma seadusest tuleneva elatisraha iga lapse kohta kuus, isa arveldusarvele ning kandma isa arveldusarvele lastetoetuse reisil oldud perioodi eest. Rahalise ülekande teeb ema isa arvelduskontole hiljemalt iga kuu viimasel kuupäeval. Anda laste isale ilma laste ema nõusolekuta luba reisida ja viibida koos lastega ajaperioodil 14.12.2018.a kuni 13.01.2019.a kas Tonga Kuningriigis või Paapua Uus-Guineas või mõnes Aasias riigis või Kesk- või Lõuna-Ameerikas.

Tsiviilasi nr 2-17-7190 ühelt poolt tagada laste parimad huvid sellega, et lastel säilib mitu elukohta, kuid samas tuues välja vanematevahelise negatiivse suhtumise üksteisesse ning selle tulemusel justkui leides, et laste huvid on tagatud, kui lapsed sunnitakse olema pidevalt vanematevahelise konflikti keskel. Isa poolt taotletud suhtluskord võiks toimida juhul, kui vanemad suudavad laste igapäevase elu korraldamises koostööd teha, vajalikku infot objektiivselt vahetada, üksteisega arvestada ja üksteisesse lugupidavalt suhtuda. Käesoleval juhul nähtub, et lapsed on häiritud vanematevahelistest konfliktidest, mis on tekkinud ühise hooldusõiguse teostamisel pärast lahkuminekut, tuues seda selgelt välja ka vestluses lastekaitsega. Arvestades ka asjaolu, et kaks last kolmest täidavad koolikohustust, on laste huvides, et neil oleks üks kindel elukoht. Kuivõrd lastega viibiv vanem otsustab ka laste igapäevaelu küsimusi, tagab üks elukoht lastele ka stabiilse igapäevaelu korralduse ühe vanema poolt. Vastupidisel juhul ei ole laste huvid, sh turvatunne piisavalt tagatud. Seetõttu on vanemate võrdsest õigusest lastega suhelda kaalukam stabiiline elukorraldus, mida ei juhiks konfliktis olevad vanemad ühiselt, tekitades sellega lastele üksnes ebakindlust, negatiivseid elamusi ja psühholoogilist survet. Seega on põhjendatud otsustada, kas ühele vanemale tuleks anda laste viibimiskoha määramiseks ainuhooldusõigus. Seda otsust tehes tuleb kohtul hinnata vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut lapsi kasvatada, hingelist seotust lastega ja senist pühendumist laste eest hoolitsemisele ning laste tulevasi elamistingimusi. Käesoleval juhul ei ole hoolimata vastastikustest etteheidetest ja süüdistamistest eelnimetatud küsimuste osas objektiivset alust kummalegi vanemale etteheiteid teha. Tegemist ei ole võistlusega lapsevanemate paremuse, sh majandusliku seisu üle. Mõlemad vanemad on näidanud kohtule ning ka eestkosteasutusele ja laste esindajale, et neil on laste eest hoolitsemiseks vajalikud oskused ja kogemused, et neil on majanduslik võimekus laste eest hoolitseda, et nad hoolivad lastest ning neil on mõlemal hingeline seotus lastega, hoolimata sellest et vanematevaheline omavaheline läbisaamine on häiritud. Ka haridusasutustest saadud tagasiside kinnitab, et mõlemad lapsevanemad on osavõtlikud ja huvitatud laste tegemistest ning laste eest on hoolt kantud. Seega on mõlema vanema puhul täidetud eeldused laste viibimiskoha määramise ainuhooldusõiguse saamiseks. Samas on Riigikohus rõhutanud, et ainuhooldusõigust mingis küsimuses ei saa lõpetada teise vanema kasuks, kui ta ei ole seda taotlenud (RKTKm 3-2-1-159-15, p 29). Seega ei saa kohus otsustada, et laste viibimiskoha määramise õigus antakse isikule, kes ei ole seda taotlenud, kuid kes on teise vanema avaldusele vastu vaielnud. Kuivõrd laste huvides on aga stabiilne elukorraldus, mille juurde kuulub ka üks põhiline elukoht ja ühe vanema poolt igapäevase elu korraldamine, tuleb selleks isikuks määrata avalduse esitanud laste ema. Eestkosteasutus ja lastele määratud esindaja, kes on lastega ja vanematega kohtunud mitmel korral, külastanud mõlema elukohti ning on olnud vanemate tülide keskel, on leidnud, et laste ema on üles näidanud paindlikkust ja koostöövõimet, et laste emal on lastega tugev hingeline seotus ning laste ema elukoht on laste elupaigaks sobiv. Laste ja ema vahel on omavahel koos viibides õhkkond soe ja vaba. Laste ema majandusliku seisu osas on toodud kohtu ette asjaolu, et ta omandab juuksuri eriala, ta omab kolme korterit ning tal on olemas ka passiivne sissetulek üüritulu näol. Samas ei pea laste ema kandma lastega seonduvaid kulutusi ainuisikuliselt, vaid nende kandmisel osalevad vanemad eelduslikult võrdselt, mida aitavad katta ka sotsiaaltoetused. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust leida, et laste emal pole majanduslikku või vaimset valmisolekut lapsi kasvatada. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et lapse ema töögraafik või muu asjaolu piirab lapse ema võimalusi laste eest hoolitseda. Juhul kui vanem peab viibima koolitustel, välisreisidel või muul põhjusel lastest eemal, peab vanem korraldama laste eest hoolitsemise teiste isikute poolt. Määruskaebuse

14.Seoses määruskaebemenetluses esitatud asjaoludega ja tõenditega erinevate süüdistuste ja halvustamiste kohta märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus üldjuhul hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega hinnangutega asjaoludele. Kohus peab ise kindlaks tegema asja õigeks lahendamiseks olulised asjaolud. Perekonnaõiguslikes vaidlustes on menetlusosaliste argumendid tihtipeale emotsionaalsed ega põhine alati objektiivsetel kaalutlustel ning seega kõigile väidetele vastamine ei ole menetlusökonoomia kaalutlustel põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub, et lapse heaolu võib saada kahjustada ka vanematevahelistest konfliktidest, üksteise süüdistamisest ja teise vanema halvustamisest, kuid ringkonnakohtul pole alust leida, et tegemist oleks siinjuhul ühepoolse käitumisega, mida saab ette heita üksnes ühele vanemale. Õigustamatu on nii vaimse kui ka füüsilise vägivalla kasutamine kummagi vanema poolt. Sellest hoolimata ei ole vanemate käitumine ja teod käesoleval juhul sellised, mis oleks andnud kummalegi vanemale alust mitte usaldada enda lapsi teise vanema kätte, mis annab ka kohtule alust arvata, et otsest ja tegelikku ohtu laste heaolule ei kujuta kumbki vanem. Ohtu laste heaolule kummagi vanema poolt eraldi ei ole tuvastanud ka eestkosteasutus ega lastele määratud esindaja. Pigem on leitud, et laste heaolu ei pruugi olla tagatud nn kahe kodu lahenduse puhul, kus lapsed on sunnitud olema pidevalt vanematevahelise konflikti keskel. Kuigi lastega seotud vaidlustes on vanematepoolne pigem emotsionaalsusel kui ratsionaalsusel põhinev käitumine teatud määras arusaadav, peavad vanemad täitma kohtumäärusi, omavahelisi kokkuleppeid ja suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ning seda peamiselt just laste huvides. Käesolevas vaidluses ei ole alust lahendada vanemate omavahelisi probleeme ega anda hinnanguid üksteise suhtes esitatud solvangutele, vaid kohus peab lahendama vaidluse selliselt, et tagatud oleks laste huvid. Seda saab kohus teha lähtudes peamiselt objektiivsetest asja lahendamisel tähtsust omavatest asjaoludest mitte vanemate poolt üksteisele antud hinnangutest.

Tsiviilasi nr 2-17-7190 mõistlik, et lapsed veedavad ühe vanema suhtlusajal aega ka enda lähisugulastega ja teiste vanematele lähedaste isikutega ning ei ole põhjendatud, et igal juhul peaksid lapsed viibima üksnes oma vanematega. Arvestades laste vanust ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud määrata, et vanematel on õigus suvel viibida lastega järjest koos ühe kuu jooksul. Ka suveperioodil on oluline, et lapsed saaks mõlema vanemaga järjepidevalt suhelda. Ühekuune eemalviibimine teisest vanemast võib sellises vanuses laste jaoks mõjuda negatiivselt, sh teisest vanemast põhjendamatult võõrandavalt. Hetkel määratud suhtluskorra kohaselt on vanematel õigus veeta suvel vanematega kahel korral kaks nädalat järjest. Ringkonnakohtu hinnangul on see põhjendatud ja piisav aeg ka reisimiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on laste huvidega kooskõlas ka maakohtu poolt määratud suhtluskorra punkt 5.7. Nimetatud punktist ei tulene, et lapsed ei võiks vabal ajal tegeleda millegi muuga ning peavad olema üksnes kõneootel, vaid et telefoniga rääkimise ajal ei oleks laste tähelepanu hajutatud ja seotud muu tegevusega. See on põhjendatud, arvestades teise vanema õigust lahus olles lastega suhelda. Teise vanemaga telefoni teel suhtlemine ei peaks aga muutuma lastele liialt koormavaks ja vanematele vahendiks üksteise kompromiteerimiseks, vaid selles osas tuleb vanematel lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Ringkonnakohtu arvates ei ole vajalik ka reisidest 10-päevase etteteatamistähtaja kaotamine, kuivõrd isa poolt väljapakutud tingimuse lisamine toob eelduslikult kaasa täiendavat ebaselgust ja pooltevahelisi arusaamatusi, arvestades poolte varasemat konfliktset käitumist reiside osas. Selline erand võib muuta etteteatamistähtaja ka sisutuks. 10-päevane aeg reisist ette teatamiseks on põhjendatud, kuivõrd teisel vanemal on õigus piisava ajavaruga ette teada, kuhu, kellega ja kui kauaks lapsed reisima lähevad, et otsustada ka enda nõusoleku andmine. Seda ei kaalu üles võimalikud viimase hetke pakkumistega saadavad soodustused. Samuti ei ole põhjendatud lisada suhtluskorda, et teine vanem annab lastega reisile minevale vanemale nõusoleku reisimiseks kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis. Reisiks antav nõusolek on mõistlik anda kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis, kuid määrus, millega kohus määrab kindlaks suhtluskorra, ei ole sundtäidetav. Seega, isegi kui isa pakutud täiendus suhtluskorda lisada, ei kaitse see rohkem tema õigusi, kuna kui teine vanem mingil põhjusel enda nõusolekut reisiks siiski ei anna, tuleb vanemal ikkagi pöörduda eraldi kohtusse nõusoleku saamiseks selleks konkreetseks reisiks. Seega ei ole põhjendatud selle täienduse lisamine. Samuti ei ole põhjendatud suhtluskorda lisada, et vanemal on õigus pidada laste sünnipäevi ka suvepuhkuse ajal. Määratud suhtluskord ei keela seda. Muid muudatusettepanekuid, mh mis aegadel sobiks laste isale lastega suhelda peale maakohtu poolt määratud suhtlusaja, kuid arvestades, et laste põhiline elukoht on laste ema juures, laste isa kohtu ette toonud ei ole. Seega ei saa kohus ka hinnata või omaalgatuslikult määrata täiendavaid nädalasiseseid päevi lastele isaga suhtlemiseks. Iseenesest on maakohtu poolt määratud suhtluskord, mille kohaselt lapsed kohtuvad lahuselava vanemaga üle nädala neljapäevast esmaspäevani, põhjendatud. Samuti on mõistlik, et laste üleandmine toimub reeglina õppeasutustes. Hoolimata sellest, et lapsed viibivad emaga enamusel tööpäevadest, tuleb arvestada sellega, et tööpäevadel viibivad lapsed põhiosa koolis, lasteaias, huviringides ja kodutöid tehes. Seega on põhjendatud, et lastel ja emal on õigus aega veeta ka nädalavahetuseti, mis võimaldab ette võtta pikemaajalisi tegevusi ja koos aega veeta ka igapäevatoimetuste väliselt.

17.Laste isa poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. Käesoleval juhul on menetluse ese vanemate õiguste määramine laste suhtes ja lastega suhtlemise korraldamine vanemate poolt taotletud ulatuses. TsMS § 551 lg 1 lubab kohtul küll hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid, kuid see ei tähenda, et esialgse õiguskaitse rakendamisel saaks kohus väljuda vaidluse eseme piiridest. TsMS § 477 lg 2 kohaselt kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleval juhul ei taga ega säilita laste isa poolt taotletud reisimise kord, sh elatise ja lapsetoetuse tasumise kord reisimise ajal ja nõusolekuta reisimise võimaldamine, menetluse esemega seonduvat ega ole suunatud olukorra säilitamisele ega reguleerimisele, mis seondub asjas tehtava lõpplahendiga. Spetsiifilise reisimise korra kindlaksmääramine ja ilma teise vanema nõusolekuta reisimise lubamine ei ole sobiv abinõu, kuna see ei reguleeri olukorda, mida laste isa on menetluses taotlenud ja mida on kohus pooltega ning ka laste huve kaitsvate isikutega arutanud. Maakohtu määruses määrati üksnes kohustus teist vanemat 10 päeva enne reisi teavitada. Sellest ei tulene, et teisel vanemal on õigus lastega reisida ilma teise vanema nõusolekuta. Laste isa on määruskaebuses taotlenud reisimisega seonduvalt üksnes seda, et 10-päevane etteteatamistähtaeg reisist ei kehtiks, kui see ei ole laste huvides, ning teine vanem kohustuks andma lastega reisile minevale vanemale nõusoleku reisimiseks kirjalikus või digitaalselt allkirjastatud vormis. Seega ei kuulu käesoleval juhul põhivaidluse esemesse küsimus, milline on spetsiifiline reisimise kord, juhul kui on teise vanema nõusolek reisimiseks ega küsimus vanema õigusest reisida lastega ilma teise vanema nõusolekuta. Juhul kui laste isa leiab, et suhtluskorras peaks selline spetsiifiline reisimise kord ja nõusolekuta reisimise õigus kajastuma, peab laste isa pöörduma sellise avaldusega kohtu poole. Ei ole põhjendatud, et isa saavutab esialgse õiguskaitse tulemusel olukorra, mida põhivaidluses ei ole taotletud ega arutatud. Esialgset õiguskaitset ei ole põhjendatud rakendada ka isa poolt määruskaebuses taotletud muudatuste ulatuses, kuivõrd nimetatud täiendusi ei saa pidada vajalikeks. Eeltoodud põhjustel tuleb laste isa esialgse õiguskaitse taotlus jätta täies ulatuses rahuldamata. Kuivõrd taotlus jääb rahuldamata põhjusel, et rakendatava abinõu puhul ei ole tegemist sobivate abinõudega, ei analüüsi ringkonnakohus menetlusökonoomia huvides taotluses esitatud teisi väiteid. Sellest hoolimata märgib ringkonnakohus, et isegi kui leida, et tegemist on sobivate abinõudega, ning tuleks nõustuda Riigikohtu seisukohaga, et esialgse õiguskaitse korras on võimalik vanemale anda otsustusõigus teatud kiireloomulise olulise küsimuse osas, ei ole käesoleval juhul puhkusena reisimise küsimuse puhul tegemist sellise olukorraga, mille puhul on erandlikke asjaolusid arvestades laste heaolu tagamiseks hädavajalik esialgse õiguskaitse korras abinõusid rakendada. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 4771 lg 2 teine lause). TsMS § 390 lg 1 kohaselt saab kaevata üksnes ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagab, ühe tagamisabinõu teisega asendab

18.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Arvestades, et määruskaebus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus määruskaebusega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lg 1), v.a riigi õigusabi tasu ja kulud, mis tuleb jätta riigi kanda. Riigi õigusabi põhjendatud tasu ja kulud määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. 19.09.2018.a kirjaga andis Tallinna Ringkonnakohus menetlusosalistele võimaluse esitada määruskaebemenetlusega seotud menetluskulude nimekirja. Menetluskulude nimekirja esitas laste ema, mille kohaselt on tema esindaja kandnud määruskaebusega seonduvalt õigusabikulusid kokku 1560 eurot, sh kulus esindajal määruskaebusega tutvumisele 2 tundi, kliendiga kohtumisele ja konsultatsioonile 1 tund, taotluse koostamiseks 0,5 tundi, vastuse koostamiseks määruskaebusele 5 tundi, eestkosteasutuse ja laste esindaja seisukohtadega tutvumisele 1 tund, EÕK avalduse koostamiseks ja kliendiga suhtlemiseks 1,5 tundi ja vastustega tutvumiseks EÕK avaldusele 1 tund ehk kokku 12 tundi. Arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu ning selles esitatud taotlusi, on ringkonnakohtu hinnangul 2 tundi põhjendatud ja vajalik aeg sellega tutvumiseks. Samuti on põhjendatud aeg ka kliendiga kohtumiseks ja konsulteerimiseks 1 tund, arvestades määruskaebuse sisu, mh uusi asjaolusid ja selgitusi. Arvestades, et määruskaebusele on vastatud põhjalikult, ei ole selleks kulunud 5 tundi ülemäärane aeg. Määruskaebusele lisatud tõendite formaadi osas esitatud vastuväited on esitanud laste ema ka määruskaebuse vastuses, seega on põhjendamatu 21.08.2018.a esitatud taotluse eest täiendavat kulu välja mõista. Laste esindaja ja eestkosteasutuse arvamuste väikest mahtu ning sisu (põhiliselt on jäetud varasemate seisukohtade juurde) arvestades, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud nendega tutvumiseks üle 30 min. Arvestades teistes analoogsetes asjades mõistlikuks peetud tunnitasu määra ringkonnakohtu menetluses (2-16-9345 100 eurot ja 2-16-10802 90 eurot), on hooldus- ja suhtlusõiguse teemalistes vaidlustes mitteadvokaadist juristi puhul põhjendatud ja vajalik tunnitasu määr 100 eurot (koos käibemaksuga), arvestades ka, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Arvestades, et esialgse õiguskaitse avaldus ei olnud edukas, ei ole põhjendatud ega vajalik nimetatud kulusid määruskaebuse esitajalt välja mõista. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu menetluskulude põhjendatud ja vajalik suurus 850 eurot (8,5 tundi × 100 eurot), mis tuleb määruskaebuse esitajal avaldajale hüvitada. Kuivõrd esindatav on füüsiline isik, on põhjendatud mõista menetluskulud välja koos käibemaksuga. Samuti on põhjendatud mõista määruskaebuse esitajalt välja TsMS § 177 lg 4 kohane viivis. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt)