Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Ülle Jänes ja Imbi SidokToomsalu
Kohtuasi
OÜ Occamo Trade avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.06.2015 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse OÜ Occamo Trade määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja: OÜ Occamo Trade (registrikood 10786533), tehinguline esindaja Jüri Asari; esindajad Puudutatud isik I: RT (isikukood XXXXXXXXXX); Puudutatud isik II: AS (isikukood XXXXXXXXXX); Puudutatud isik III: TM (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV: RM (isikukood XXXXXXXXXXX); Puudutatud isik V: MT (isikukood XXXXXXXXXX); Puudutatud isik VI: PK (isikukood XXXXXXXXXXX); Puudutatud isik VII: KR (isikukood XXXXXXXXXX); Puudutatud isik VIII: TP (isikukood XXXXXXXXXXX); Puudutatud isik IX: LB (isikukood XXXXXXXXXXX); Puudutatud isik X: LM (isikukood XXXXXXXXXXX); Puudutatud isik XI: HT (isikukood XXXXXXXXXXX); Puudutatud isik XII: KJ (isikukood XXXXXXXXXXXX); Puudutatud isik XIII: JK (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja: vandeadvokaat Denis Polman; Puudutatud isik XIV: EP (isikukood XXXXXXXXXXX); Puudutatud isik XV: AP (isikukood XXXXXXXXXXX); Puudutatud isik XVI: PS (isikukood XXXXXXXXXXX); Puudutatud isik XVII: AR (isikukood XXXXXXXXXXX); Puudutatud isik
XVIII:
MP (isikukood
XXXXXXXXXXX);
Puudutatud isik XIX: KP (isikukood XXXXXXXXXXX); Puudutatud isik XX: AD (isikukood XXXXXXXXXXX);
Tsiviilasi nr: 2-14-52289 Puudutatud isik XXI: Korteriühistu Kotzebue 12 (registrikood 80035219); Puudutatud isikute I-XII, XIV-XXI esindaja: Irina Reva. Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 01.06.2015 määrus jätta muutmata.
2.OÜ Occamo Trade määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta avaldaja, OÜ Occamo Trade kanda. Edasikaebe kord Käesoleva määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja avalduse sisu
1.21.05.2015 esitas avaldaja Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada puudutatud isikuid tagama avaldaja ja valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks piiranguteta tasuta ja tähtajatu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt avaldaja omandis olevale kinnistule aadressil Kotzebue 12c, Tallinn. Alternatiivselt palus avaldaja määrata juurdepääs avaldaja kinnisasjale õiglase tasu eest. Avaldaja palus, et kohus tuvastaks puudutatud isikute nõusoleku vastavasisulise märke tegemiseks kinnistusraamatusse.
2.Avaldaja on Tallinnas aadressil Kotzebue 12c asuva kinnistu omanik. Puudutatud isikud on korteriomandite, mis asuvad Tallinnas aadressil Kotzebue 12, omanikud. Aadressil Kotzebue 12 on moodustatud korteriühistu “Korteriühistu Kotzebue 12”. Avaldaja kinnistul aadressil Kotzebue 12c asub garaaž, mida tal pole võimalik kasutada, kuna sissepääs kinnistule on võimalik ainult läbi puudutatud isikutele kuuluva kinnisomandi. Puudutatud isikud paigaldasid 2013. aasta sügisel võtmega avatavad väravad, mille võtmeid puudutatud isikud avaldajale ei anna.
Puudutatud isikute 1-12, 14-21 seisukoht
3.Puudutatud isikud leidsid, et nende maatüki kaudu juurdepääsuvõimaluse andmine oleks korteriomanikele liialt koormav ning palusid jätta avaldus rahuldamata. Avaldajal oleks kohasem taotleda enda kinnistule juurdepääsu läbi Kotzebue 10 kinnistu. Kotzebue 12 kaudu juurdepääsu määramisega kaasneks majaelanike eraelu puutumatuse riive ning mootorsõidukite häiriv müra (ka öisel ajal). Juurdepääsutee laiusega 5 m ei ole põhjendatud, sest sellises laiuses juurdepääsutsoon kaotaks ära nelja mootorsõiduki senised parkimisvõimalused. Avaldajale ei pea tagama juurdepääsu mootorsõidukitega, sest pole teada, et avaldaja hoiaks või tal oleks soov hoida garaažis mootorsõidukit. Avaldaja garaažiukse ees on suur känd, mis piirab võimalust mootorsõidukiga garaaži sõita.
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-52289
4.Puudutatud isikute hinnangul ei pea mootorsõidukiga juurdepääs olema tagatud ööpäevaringselt igal nädalapäeval. Juurdepääsutee laiuseks ei saa määrata rohkem kui 2,5m.
5.Ka ei nõustu puudutatud isikud, et avaldaja saab juurdepääsuõigust tasuta realiseerida. Juhul, kui kohus rahuldab avalduse, paluvad puudutatud isikud määrata juurdepääsutasu suuruseks 420 eurot aastas. Aastal 2015 või 2016 toimuvad kinnistul heakorratööd, mis maksavad eeldatavasti kokku 51 033,60 eurot. Ka avaldaja peaks nende tööde tasustamises osalema. Puudutatud isikud paigaldasid väravale automaatikasüsteemi, mis maksis 1437,17 eurot. Värava hooldustasu aastas on 86,40 eurot. Puudutatud isikud tasuvad ka katusepuhastusteenuse eest aastas 168 eurot, lumesaha tellimise eest 144 eurot aastas ja koristusteenuse eest 1557,91 eurot aastas. Nimetatud kulutuste eest peaks ka avaldaja tasuma. Puudutatud isiku 13 seisukoht
6.Avaldajal pole õigust saada juurdepääsu tasuta ning ta peab hüvitama puudutatud isikutele sellega seonduvad kulud, makstes selle eest mõistlikku tasu. Õiglase tasu suuruseks on vähemalt 50 eurot kuus. Servituudi seadmise tulemusel väheneb oluliselt Kotzebue 12 kinnistu väärtus, kuivõrd kinnistul ei saa enam korraldada suletud ja turvatud parkimist ainult kinnistul asuva hoone elanikele. Õueala turvalisus langeb. Avaldaja peab osana juurdepääsutasust tasuma hüvitist servituudi talumise eest ning kandma ka 50% servituudialale omistatavast maamaksu kulust, kuivõrd servituudi seadmisega muutub puudutatud isikute jaoks omandi olemus ja väärtus. Puudutatud isikutele peaks jääma õigus nõuda Kotzebue 12c kinnistu omanikult servituudi alaga seotud erakorraliste kulude hüvitamist 50% ulatuses.
7.Juurdepääsutasu rehkendamiseks tuleb võtta aluseks 2012. aasta kulud, mis on seotud kinnistu hoovialaga (korrashoiukulud, hoolduskulud, lumekoristus, maamaks jne). Sellele summale tuleb lisada jooksvad investeeringud, aukude parandamine, asfaldi märgistamine, samuti peaks olema kompenseeritud parkimiskohtade kaotamine. Juurdepääsuõiguse seadmine vastavalt avaldaja soovile toob puudutatud isikule nr 13 kaasa ka omandiõiguse riive, kuna muuhulgas kaob ka tema parkimiskoht. Nimetatud parkimiskoht moodustab mõttelise osa puudutatud isiku 13 omandist, mille eest ta maksab ka vastava osa maamaksust.
8.Puudutatud isikute kortermaja hoovis asuvaid garaaže ei ole kunagi sihtotstarbeliselt kasutatud. Garaaže on läbi ajaloo kasutatud ja kasutatakse ka praegu kuuridena puudutatud isikute vara hoidmiseks. Kohtumääruse põhjendused
9.Maakohus rahuldas 01.06.2015 määrusega avalduse ja määras, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 1591101 sisse kantud kinnistu asukohaga Kotzebue 12c Tallinn igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr 5208201, 5208301, 5208401, 5208501, 5208601, 5208701, 5208801, 5208901, 5209001, 5209101, 5209201, 5209301, 5209401, 5209501, 5209601, 5209701, 5209801, 5209801 sisse kantud kinnistule asukohaga Kotzebue 12 Tallinn määratud juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punasega, kogusuurusega 114,31 m2. Juurdepääsu määras maakohus tähtajatult ning määras juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks 31,12 eurot aastas.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-52289
10.Kohus tuvastas 08.10.2014 vaatluse käigus, et juurdepääs üle puudutatud isikute kinnistu on maakorralduslikult võimalik, kuna juurdepääs on faktiliselt olemas. Ajalooliselt on juurdepääs avaldaja kinnistule toimunud üle puudutatud isikute kinnistu. Juurdepääsutee määramisel üle puudutatud isikute kinnistu pole tarvilik uue tee loomine ega rajatiste eemaldamine, mistõttu ei kaasne avaldajale juurdepääsu võimaldamisega ka täiendavaid kulusid.
11.Puudutatud isikute hoovis toimub autode liiklus ning parkimine, mis tähendab, et puudutatud isikud on aktsepteerinud mõningase automüra esinemist oma hoovis. Avaldaja garaaži kasutusele võtmisel ei too ühe auto lisandumine maakohtu hinnangul kaasa sellises mahus liikluse või müra suurenemist, mida saaks lugeda puudutatud isikute õiguste oluliseks riiveks.
12.Kotzebue 10 kinnistu on avaldaja kinnistust eraldatud telliskivimüüriga, mille eemaldamisega ja sealt kaudu tee rajamisega kaasneksid avaldajale täiendavad kulud, mida puudutatud isikute kinnistut ületades ei esineks. Seetõttu ei pidanud kohus põhjendatuks juurdepääsutee kaalumist üle Kotzebue 10 kinnistu.
13.Maakohus hindas ka juurdepääsutee kasutamise eest tasumisele kuuluva hüvitise suurust ja leidis, et avaldajal tuleb puudutatud isikutele tasuda aastas 31,12 eurot. Pole põhjendatud nõuda avaldajalt tasu seoses töödega, mis ei ole seotud juurdepääsutee hooldamisega. Väravad ning selle automaatikasüsteem on rajatud puudutatud isikute poolt juba varasemalt ning avaldajal tagantjärgi nende kulutuste hüvitamise kohustust ei ole. Kohtu hinnangul on avaldajal kohustus osaleda värava iga-aastastes hoolduskuludes, kuna avaldaja asub nüüdsest väravaid oma kinnistule juurdepääsuks kasutama. Avaldajal tuleb värava kasutamise tasu maksta võrdsetes osades puudutatud isikutega s.o 5,76 eurot aastas. Katusekoristusteenus ei ole seotud tee hooldamise kuludega, mistõttu pole avaldajal selle eest tasumise kohustust. Lumesaha tellimise kohustust ja sellega kaasnevat kulu pole puudutatud isikud tõendanud. Avaldajal tuleb tasuda hoovi koristusteenuse 5,35 eurot aastas ehk vastavalt juurdepääsutee ulatusele ja võrdeliselt puudutatud isikutega.
14.Maakohus märkis, et puudutatud isikud pole põhistanud maamaksu tasumise kohustuse olemasolu. Maamaksuseaduse § 11 kohaselt on maaomanikud elamumaa osas maamaksu tasumisest vabastatud. Puudutatud isik 13 pole esitanud ühtegi tõendit ka selle kohta, et avaldajale juurdepääsutee määramise tõttu kaob hoovist 5 parkimiskohta.
15.Kohus ei nõustunud puudutatud isikute väidetega kinnisasja turuväärtuse languse osas ning määras juurdepääsutee talumishüvitiseks 20 eurot aastas.
16.Kuna avaldaja ei kasuta kinnisasja elamiseks, vaid kinnistul asuva ehitise olemusest tulenevalt eelduslikult sõiduki parkimiseks, asus maakohus seisukohale, et avaldajale tuleb juurdepääs määrata nii jalgsi kui autoga. Juurdepääs tuleb määrata ööpäevaringselt, kuna ei esine asjaolusid, mis õigustaksid juurdepääsu piiramist. Soodustatud isikute ringi limiteerimine üksnes avaldaja juhatuse liikmetega poleks maakohtu hinnangul põhjendatud.
17.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 172 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtumenetlus on põhjustatud nii avaldajast kui puudutatud isikutest. Avaldaja on
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-52289 keeldunud puudutatud isikutele juurdepääsutee eest igasuguse tasu maksmisest, kuigi puudutatud isikutel on õigus põhjendatud tasu nõudmiseks. Samas on puudutatud isikud soovinud avaldajalt ülemäära kõrget tasu, mis ei vasta antud asjas vaidluse all olnud juurdepääsutee olemusele. Määruskaebus
18.12.06.2015 esitas avaldaja maakohtu määrusele määruskaebuse, milles vaidlustas maakohtu määrust osas, millega kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Avaldaja palus maakohtu määrus vastavas osas tühistada ja määrata uus menetluskulude jaotus selliselt, et need jäävad solidaarselt puudutatud isikute kanda. Avaldaja palus määrata avaldaja menetluskulude suuruseks 3580 eurot.
19.Avaldaja hinnangul pole tema kohtumenetlust põhjustanud. Avaldaja pole saanud kasutada oma kinnistut ning on pidanud selle osas läbirääkimisi puudutatud isikutega, kuid avaldaja katsed kokkuleppe saavutamiseks ebaõnnestusid. Avaldaja oli sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Puudutatud isikute poolt pakutud lahendused olid ebamõistlikud ja avaldaja suhtes ka ebaõiglased.
20.Puudutatud isikute menetluse kestel avaldatud seisukohtadest nähtub, et puudutatud isikud poleks avaldajale taganud juurdepääsu ka siis, kui mingit tasu oleks nendele makstud. Jääb arusaamatuks, millist tasu oleks avaldaja pidanud puudutatud isikutele tasuma. Ei ole mõistlik oletada, et avaldaja oleks pidanud nõustuma 50 euroga kuus olukorras, kus kohtu määruse kohaselt tuleb juurdepääsutee eest tasuda 31,12 eurot aastas.
21.Avaldaja õigusabi kulud moodustavad 3080 eurot (ilma käibemaksuta) ja neile lisandub menetluses tasutud riigilõiv 500 eurot. Avaldaja palus kohtul kindlaks määrata menetluskulude suurus. Puudutatud isikute seisukoht
22.Puudutatud isikud 1-12, 14-21 vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata. Puudutatud isik nr 13 seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik
23.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
24.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 01.06.2015 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
25.TsMS § 651 lg-st 1 ja §-st 659 lähtuvalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Harju Maakohus on rahuldanud avaldaja avalduse ning määratud juurdepääsutee kinnisasjale Kotzebue 12c. Seega on maakohtu lahend tehtud avaldaja huvides. TsMS § 172 lg 1 esimesest lausest tulenevalt kannab hagita menetluses menetluskulud üldjuhul avaldaja.
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-14-52289 Menetluskulude kandmise kohustusega tuleb avaldajal seega ka reeglina arvestada. TsMS § 172 lg 1 teisest lausest tulenevalt on kohtul erandjuhtudel õigus jaotada menetluskulud ka teisiti, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Viimatinimetatud sättest tuleneb kohtule ulatuslik diskretsiooniõigus menetluskulude jaotamisel, millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid juhul, kui diskretsioonipiire on rikutud.
26.Maakohus on jätnud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel praegusel juhul menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kolleegiumi hinnangul maakohus selle juures diskretsioonipiire rikkunud ei ole ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust menetlusosaliste maakohtu menetluses kantud menetluskulusid teisiti jaotada. Maakohus on vaidlustatud määruses põhjendanud, miks ta peab menetluskulude sellist jaotust õiglaseks. Kolleegiumi hinnangul on need põhjendused asjakohased ja piisavad.
27.Vastuseks määruskaebuse väidetele lisab kolleegium veel järgmist. Avaldaja leiab, et maakohtu määratud menetluskulude jaotus on ebaõiglane, sest avaldaja pole kohtuvaidlust põhjustanud ning on püüdnud saada juurdepääsu oma kinnisasjale ka kohtuväliselt. Kolleegium märgib, et isik saabki kohtusse pöörduda vaid oma subjektiivsete õiguste kaitsmiseks (TsMS § 3 lg 1) ning reeglina tehakse seda alles siis, kui kohtuvälised läbirääkimised pole tulemusi andnud. Seega ei õigustaks menetluskulude täies ulatuses puudutatud isikute kanda jätmist ainuüksi asjaolu, et avaldajal pole kohtuväliselt õnnestunud nendega kokkuleppele jõuda ning et avaldaja on seetõttu oma õiguste kaitseks olnud sunnitud pöörduma kohtu poole. Vastupidisel juhul muutuks TsMS § 172 lg 1 esimeses lauses sätestatu sisutühjaks, sest reeglina on avaldaja alati teinud enne kohtusse pöördumist pingutusi vaidlusküsimuse kohtuväliseks rahuldamiseks.
28.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Kuivõrd maakohus ei ole vaidlustatud kohtumääruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei määra menetluskulude rahalist suurust määruskaebuse lahendamisel kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 4 kindlaks ka ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab käesolevas asjas kindlaks maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jänes
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.