1.Rahuldada OÜ XXX avaldus kinnisasjale juurdepääsu õiguse määramiseks avalikult kasutatavale teele.
2.Määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX sisse kantud kinnistu asukohaga XXX Tallinn igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr XXX-XXX sisse kantud kinnistule asukohaga XXX Tallinn määratud juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punasega, kogusuurusega 114,31 m2.
3.Määrata kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud juurdepääs tähtajatult.
4.Määrata kohtumääruse resolutsiooni punktis 2 nimetatud juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks kokku 31,12 eurot (kolmkümmend üks eurot ja 12 senti) aastas, mis tuleb tasuda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX sisse kantud kinnistu asukohaga XXX Tallinn igakordsel omanikul iga jooksva aasta 1. veebruariks Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr XXX-XXX sisse kantud kinnistu igakordsetele omanikele. Esimene osamakse 2015. aasta eest tuleb XXX Tallinn omanikul tasuda 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest.
5.Tuvastada, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr XXX-XXX sisse kantud kinnistu omanikel on kohustus anda tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr XXX-XXX märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna nr XXX sisse kantud kinnistu asukohaga XXX Tallinn igakordsel omanikul ja tema poolt nõusoleku saanud isikutel on igal ajal õigus jalgsi ja sõiduvahenditega kasutada XXX Tallinn kinnistul asuvat teed, mis on käesoleva kohtumääruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase värviga ja mille koguulatus on 114,31 m2.
6.Puudutatud isikutel on kohustus väljastada avaldajale võti, pult või muu vahend, mis on tarvilik puudutatud isikute kinnistule paigaldatud värava avamiseks.
7.Edastada kohtulahend Tartu maakohtu kinnistusosakonnale kande tegemiseks kinnistusraamatusse.
8.Käesoleva kohtumääruse lahutamatu osa on kohtumäärusele lisatud plaan. Menetluskulude jaotus
9.Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord
10.Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse.
Asjaolud ja avaldaja nõu
1.Avaldaja on kinnistu aadressil XXX Tallinn omanik. Puudutatud isikud on korteriomandite, mis asuvad aadressil XXX Tallinn, omanikud. Aadressil XXX on moodustatud korteriühistu “Korteriühistu XXX”. Avaldaja kinnistul aadressil XXX asub garaaž, mida ei ole avaldajal võimalik kasutada, kuna sissepääs kinnistule on võimalik ainult läbi puudutatud isikutele kuuluva kinnisomandi. Puudutatud isikud paigaldasid 2013.a. sügisel võtmega avatavad väravad. Värava võtmeid puudutatud isikud avaldajale ei anna.
2.Sissesõidutee avalikult kasutatavalt teelt oleks sama nii avaldaja kui ka puudutatud isikute jaoks, seega sissesõidutee ei koorma täiendavalt puudutatud isikute kinnistut. Avaldajale kuuluvale kinnistule on ajalooliselt kasutatud juurdepääsu üle puudutatud isikutele kuuluva kinnistu.
3.Avaldaja soovis anda garaaž üürile, kuid üürnikel puudus juurdepääs garaažile, mille tõttu igakuiselt jäi avaldajal saamata 60 eurot üüritulu. Põhjendatud ei ole puudutatud isikute ettepanek juurdepääsutee määramiseks XXX kinnistu kaudu.
4.Seoses puudutatud isikute nõutavate kuludega leiab avaldaja, et juurdepääsuõigus ei hõlma võõral kinnistul parenduste tegemisel nende rahastamist ja võõra kinnistu korrashoidmisega kulude kandmist. Kulutused peavad olema otseselt seotud juurdepääsuga, reaalsed, mõistlikud, vajalikud ja tehtud spetsiaalselt selle tõttu, et tagada juurdepääs kolmanda isiku, mitte enda jaoks.
5.Avaldaja palub kohustada puudutatud isikuid, s.o. XXX omanikke ja XXX korteriühistut tagama avaldaja ja valitseva kinnisasja igakordsele omaniku kasuks piiranguteta tasuta ja tähtajatu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt avaldaja omandis olevale kinnistule aadressil XXX Tallinn (määrata juurdepääsu tee pindalaga 114,31 m2 ja juurdepääsu pikkusega 37,14 m läbi XXX krundi XXX tänavalt). Alternatiivselt kohustada puudutatud isikuid, s.o. kinnisasja aadressil XXX omanike ja XXX korteriühistut tagama avaldaja ja valitseva kinnisasja igakordsele omaniku kasuks piiranguteta tähtajatu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt avaldaja omandis olevale kinnistule aadressil XXX Tallinn (määrata juurdepääsu tee pindalaga 114,31 m2 ja juurdepääsu pikkusega 37,14 m läbi XXX krundi XXX tänavalt) ning määrata õiglane juurdepääsu tasu. Tuvastada puudutatud isikute nõusolek vastavasisulise märke tegemiseks kinnistusraamatusse. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. Puudutatud isikute 1-12, 14-21 seisukoht
6.Puudutatud isikud on arvamusel, et nende maatüki kaudu juurdepääsuvõimaluse andmine oleks korteriomanikele liialt koormav. Puudutatud isikud on seisukohal, et kohasem oleks avaldajal taotleda enda kinnistule juurdepääsu läbi XXX kinnistu.
7.Juurdepääsu määramisel XXX kaudu kaasneks sellega paratamatult majaelanike eraelu puutumatuse riive. Eriliigilistele mootorsõidukitele (k.a raskeveokid) juurdepääsu võimaldamisega kaasneks täiendavalt mootorsõidukite häiriv müra. Avaldaja soovitud juurdepääsutsoon kulgeks kellaajaliste piiranguteta vahetult XXX korterelamu kõrvalt. Seega ei oleks välistatud majaelanikke (kelle seas on ka mitmeid eakaid inimesi) häiriv mootorsõiduki müra ka öisel ajal.
8.Juurdepääsutee laiusega 5 m ei ole põhjendatud, sest sellises laiuses juurdepääsutsoon kaotaks ära nelja mootorsõiduki senised parkimisvõimalused. Puudutatud isikud on seisukohal, et avaldajale ei pea tagama XXX kinnisasjale juurdepääsu mootorsõidukitega. Ei ole teada, et avaldaja hoiaks või tal oleks soov hoida garaažis mootorsõidukit. Avaldaja garaažiukse ees on suur känd, mis piirab võimalust mootorsõidukiga garaaži sõita.
9.Puudutatud isikud leiavad, et avaldajale ei pea tagama mootorsõidukiga juurdepääsu ööpäevaringselt igal nädalapäeval. Puudutatud isikud on seisukohal, et mootorsõidukitega juurdepääsu võimaluse andmisel ei saa määrata juurdepääsutee laiuseks mitte rohkem kui 2,5m
10.Oma avalduses on avaldaja palunud anda juurdepääsuõigus ka XXX omaniku poolt volitatud isikutele. Puudutatud isikud leiavad, et põhjendatud võiks olla üksnes juriidilisest isikust kinnistu omaniku seaduslikele esindajatele juurdepääsuõiguse andmine.
11.Puudutatud isikud ei nõustu sellega, et avaldaja saab juurdepääsuõigust tasuta realiseerida. Puudutatud isikud soovivad avaldajalt tee kasutamise eest tasu saada. Juhul, kui kohus rahuldab esitatud avalduse, paluvad puudutatud isikud määrata juurdepääsutasu maksmise kohustuse selliselt, et juurdepääsu tasu on kohustatud tasuma XXX kinnistu igakordne omanik 420 eurot ühe aasta kohta. Puudutatud isikud on planeerinud, et aastal 2015 või 2016 toimuvad kinnistul heakorratööd. Projektis ettenähtud tööd maksavad eeldatavasti kokku 51 033,60 eurot. Ka avaldaja peaks tööde tasustamises osalema. Puudutatud isikud paigaldavad väravale automaatikasüsteemi, mis maksis 1437,17 eurot, värava hooldustasu aastas on 86,40 eurot. Puudutatud isikud tasuvad ka katusepuhastusteenuse eest aastas 168 eurot, lumesaha tellimise eest 144 eurot aastas ja koristusteenuse eest 1557,91 eurot aastas. Nimetatud kulutuste eest peaks avaldaja tasuma.
12.Puudutatud isikud paluvad jätta avaldaja avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku 13 seisukoht
13.Avaldaja peab hüvitama puudutatud isikute poolt tehtud ja ka edaspidi tulevikus tehtavaid investeeringud, sh juurdepääsu tee parendamisse tema garaažini. Kõik need investeeringud olid tehtud pärast garaažiboksi omandamist avaldaja poolt. Samuti hüvitama ka jooksvad hoolduskulud (koristus, lumetõrje, jääpurikate eemaldamine, muru niitmine, prügi väljavedu jne). Avaldajal ei ole õigust saada juurdepääsu tasuta ning ta peab hüvitama puudutatud isikutele sellega seonduvad kulud, makstes selle eest mõistlikku tasu. Avaldaja garaažile on olemas ratsionaalsem ning teenivat kinnisasja vähem koormav juurdepääsutee XXX ärimaa kaudu.
14.Puudutatud Isik 13 on seisukohal, et määratava juurdepääsu tasu õiglane suurus on vähemalt 50 eurot kuus (juurdepääsutasu). Servituudi seadmise tulemusel väheneb oluliselt XXX kinnistu väärtus, kuivõrd kinnistul ei saa enam korraldada suletud ja turvatud parkimist ainult kinnistul asuva hoone elanikele. Õueala turvalisus langeb. Avaldaja peab osana juurdepääsutasust tasuma hüvitist servituudi talumise eest ning kandma ka 50% servituudialale omistatavast maamaksu kulust, kuivõrd servituudi seadmisega muutub puudutatud isikute jaoks omandi olemus ja väärtus. Puudutatud isikutele peaks jääma õigus nõuda XXX kinnistu omanikult servituudi alaga seotud erakorraliste kulude hüvitamist 50% ulatuses.
15.Juurdepääsu tasu rehkendamiseks tuleb võtta aluseks 2012 aasta kulud, mis on seotud kinnistu hoovialaga (korrashoiukulud, hoolduskulud, lumekoristus, maamaks jne). Sellele summale tuleb lisada jooksvad investeeringud, aukude parandamine, asfaldi märgistamine, samuti peaks olema kompenseeritud parkimiskohtade kaotamine. Juurdepääsuõiguse seadmine vastavalt avaldaja soovile toob puudutatud Isikule 13 kaasa ka omandiõiguse riive, kuna muuhulgas kaob ka tema parkimiskoht. Nimetatud parkimiskoht moodustab mõttelise osana puudutatud isiku 13 omandit, mille eest ta maksab ka vastava osa maamaksust.
16.Kaaludes mõlema poole huve ja kohustusi seoses juurdepääsutee võimaldamisega, on mõistlik ja proportsionaalne tasu servituudi ala eest 600 eurot aastas ehk 50 eurot kuus. Samuti peab puudutatud isikutele jääma võimalus selle suurendamiseks.
17.Juurdepääsu võimaldamisel ja juurdepääsutasu määramisel tuleb arvestada ka asjaoludega, et puudutatud isikute kortermaja hoovis asuvaid garaaže ei ole mitte kunagi sihtotstarbeliselt kasutatud. Garaaže on läbi ajaloo kasutatud ja kasutatakse ka praegu kuuridena puudutatud isikute vara hoidmiseks.
18.Avaldaja garaažiboksi sissepääsu juures ulatub maast välja gaasitoru. Selleks, et tagada sissepääsu võimalus Avaldaja garaaži, tuleb nimetatud toru viia teise kohta (nt maa alla).
Nimetatud tööd peab tegema Avaldaja ise oma kuludega, kooskõlastades oma tegevust võrguettevõttega. Kohtumääruse põhjendused
19.Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, kogunud andmeid asja lahendamiseks vaatluse käigus, on seisukohal, et avaldaja avaldus juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele tuleb rahuldada.
20.Avaldajale kuulub kinnistu asukohaga XXX Tallinn (kd I, lk 11), puudutatud isikutele kuuluvad korteriomandid aadressil XXX Tallinn (kd I lk 10, 12-26). Avaldaja taotleb juurdepääsu määramist avalikult kasutatavale teele. Sellise avalduse lahendab kohus TsMS § 475 lg 1 p 131 ja § 6181 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
21.Antud asjas on tegemist avalikult kasutatavale teele juurdepääsuõiguse vaidlusega, mistõttu kuuluvad kohaldamisele asjaõigusseaduse avalikult kasutatavale teele juurdepääsu reguleerivad sätted. Asjaõigusseadus (AÕS) § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.
22.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-170-12 p-s 9 märkinud, et avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg 1 järgi juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu 21. mai 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 20).
23.Tulevalt Riigikohtu juhistest, peab kohus esmalt analüüsima, kas avaldajal puudub juurdepääs enda kinnisasjale avalikult teelt. Nähtuvalt Maa-ameti kaardiserverist külgneb avaldaja kinnistu kahest küljest XXX kinnistuga, ühest küljest XXX kinnistuga ning ühest küljest Niine 11a kinnistuga. Ühelgi eelnimetatud kinnistul ei ole avalikult kasutatavat teed. Asjaolu, et avaldajal puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, ei ole vaidlustanud ka puudutatud isikud. Kohus loeb tuvastatuks, et avaldajal puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele.
24.Lähtudes avaldaja taotlusest ja vaatlusel kogetu pinnalt tuleb käesoleval juhul kaalumisele kaks alternatiivset juurdepääsuvarianti. Avaldaja on palunud juurdepääsu määrata üle puudutatud isikutele kuuluva XXX kinnistu, puudutatud isikud on asunud seisukohale, et kaaluda tuleks juurdepääsu määramist ka üle XXX kinnistu.
25.Esimesena analüüsib kohus juurdepääsuvarianti üle puudutatud isikutele kuuluva XXX kinnistu. Kohus on 08.10.2014 vaatluse käigus tuvastanud, et tegemist on kõva pinnasega teega (kd II lk 119), mis on sõiduautoga liiklemiseks sobilik, seega on juurdepääs üle puudutatud isikute kinnistu maakorralduslikult võimalik, kuna juurdepääsu võimalus on faktiliselt olemas.
26.Riigikohus on korduvalt väljendanud arvamust, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumisel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-14-06 p-s 28 märkinud, et juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui
kinnisasja omanikku vähem koormav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04 (RT III 2004, 11, 141)). Riigikohtu seisukohast tulenevalt on juurdepääsu nõude lahendamisel huvide kaalumine kohtu diskretsiooniotsus. Huvide kaalumisel tuleb arvestada ka väljakujunenud tavaga. Kohus märgib, tulenevalt Riigikohtu lahendist, et kuigi varasemat tava juurdepääsu kohta üle kostja kinnisasja tuleb arvestada, ei ole see ainumäärav (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04, p 16).
27.Tulenevalt Riigikohtu seisukohadest on põhjendatud avaldajale juurdepääsu määramine lähtudes väljakujunenud tavast ning poolte huvidest. Kohus märgib, et asjalooliselt on juurdepääs avaldaja kinnistule toimunud üle puudutatud isikute kinnistu, samuti ei ole juurdepääsutee määramisel üle puudutatud isikute kinnistu tarvilik uue tee loomine ega rajatiste eemaldamine, seega ei kaasne avaldajale juurdepääsu võimaldamisega üle puudutatud isikute kinnistu täiendavaid kulusid. Samuti tuleb arvesse võtta, et enne, kui puudutatud isikud oma kinnistule värava paigaldasid, pääses avaldaja omandis olevale kinnistule just puudutatud isikute kinnistu kaudu.
28.Seoses puudutatud isikute vastuväidetega, et juurdepääsutee määramine tooks kaasa automüra suurenemise puudutatud isikute kinnistul, märgib kohus, et nähtuvalt vaatlusel kogetust (kd II lk 119, 120) toimub juba praegusel ajal puudutatud isikute hoovis autode liiklus ning parkimine, mis tähendab, et puudutatud isikud on aktsepteerinud mõningase automüra esinemist oma hoovis. Kohus on seisukohal, et avaldaja poolt garaaži kasutusele võtmisel ühe auto lisandumine ei too kaasa sellises mahus liikluse või kaasneva müra suurenemist, mida saaks lugeda puudutatud isikute õiguste oluliseks riiveks.
29.Kohus selgitab täiendavalt ka seda, miks kohus ei pea põhjendatuks juurdepääsu kaalumist üle XXX Tallinn kinnistu. Nähutvalt vaatlusel tuvastatust on XXX kinnistu avaldaja kinnistust eraldatud telliskivimüüriga (kd II lk 123), mis tähendab, et seina eemaldamise ja sealt kaudu tee rajamisega kaasneksid avaldajale kõnealuse juurdepääsutee puhul täiendavad kulud, mida puudutatud isikute kinnistut ületades ei esineks. Samuti tuleb nähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahenditest kohtul arvestada ajaloolist juurdepääsu ning väljakujunenud tava. Antud juhul on avaldajale kuuluvale kinnistule ajalooliselt lähenetud üle puudutatud isikutele kuuluva kinnistu. Kohus võtab siinkohal arvesse ka asjaolu, et avaldajale kuuluva garaaži uksed avanevad puudutatud isikutele kuuluva kinnistu suunas (kd I lk 120), mis tähendab, et garaažile on tavakohaselt just sellest suunast lähenetud. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kõiki asjaolusid arvesse võttes on põhjendatud juurdepääsu määramine üle puudutatud isikutele kuuluva kinnistu. Kohus lähtub menetlusosaliste vahel kehtinud tavast, samuti asjaolust, et avaldajale ei kaasne täiendavaid kulusid juurdepääsu võimaldamisel üle puudutatud isikute kinnistu.
30.Antud juhul on avaldaja taotlenud juurdepääsutee pindalaga 114,31 m2 (tee pikkus 37,14 m) määramist. Kohus on seisukohal, et nimetatud pindalaga juurdepääsutee määramine on põhjendatud. Tee pikkus avalikult kasutatavalt XXX tänavalt kuni avaldaja kinnistuni on 37,14 m ning kohtu hinnangul on põhjendatud juurdepääsutee määramine laiusega ca 2,75 m, mis võimaldab avaldajal jõuda oma kinnistuni sõiduautoga. Juurdepääsuteed kajastav plaan on lisatud käesolevale kohtumäärusele. Puudutatud isikutel on kohustus väljastada avaldajale võti, pult või muu vahend, mis on tarvilik puudutatud isikute kinnistule paigaldatud värava avamiseks.
31.Järgnevalt analüüsib kohus juurdepääsu kasutamise eest makstava tasu suurust. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-90-11 p-s 12 märkinud, et juurdepääsutasu suuruse määramisel AÕS § 156 lg 1 ja teesaduse (TeeS) § 37 lg 3 järgi tuleb arvestada eelkõige teeseaduses sätestatud tee omaniku kohustuse täitmiseks vaja minevaid kulutusi. Eratee omaniku tasunõuet juurdepääsu taotlenud tee kasutaja vastu tee kasutamise eest ei välista asjaolu, et tema ja/või mõni muu isik
kasutab sama teed. Sellisel juhul tuleb tee kasutamise tasu arvestamisel võtta arvesse iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures neid osasid tuleb eelduslikult pidada võrdseteks.
32.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-44-11 p-s 28 märkinud, et põhimõtteliselt on maa omaniku otsustada, kellel, kuidas ja millistel tingimustel (sh tasu eest) ta oma maad kasutada lubab. Seda kinnitab teeseaduse (TeeS) § 52 teine lause, mille järgi võib erateed kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal. Sellest sättest tuleneb ka õigus küsida eratee kasutamise eest tasu. Sama kinnitab TeeS § 33 lg 8, mille järgi peab tee omanik lubama erateed tasuta kasutada üksnes erandina. Teeomanikul on õigus nõuda tee kasutajatelt tasuna vähemalt TeeS § 37 lg 3 järgses ulatuses tee kasutamisega seotud kulutuste hüvitamist. Tee kasutamise tasu arvutamisel tuleb arvestada ka tee omamisega kaasnevaid kohustusi, mis tulenevad teeseadusest ja heakorraeeskirjast.
33.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-170-12 asunud seisukohale, et juurdepääsu kasutamise eest tasu määramine on kohtu diskretsiooniotsus (vt Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-11, p 11). Avaldaja on antud juhul asunud seisukohale, et juurdepääs tuleks määrata tasuta, alternatiivselt mõistliku tasu eest. Puudutatud isikud leiavad, et tasu peaks olema 420 eurot aastas, puudutud isiku 13 hinnangul 600 eurot aastas.
34.Puudutatud isikud leiavad, et avaldajal tuleb osaleda tasumises 2015 või 2016 toimuvatel heakorratöödel, mille projektis ettenähtud tööd maksavad eeldatavasti kokku 51 033,60 eurot. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole põhjendatud avaldajalt nõuda tasu seoses töödega, mis ei ole seotud juurdepääsutee hooldamisega. Juhul, kui puudutatud isikud otsustavad AS XXX pakkumises (kd II lk 142) kirjeldatud tööd ette võtta, on need tehtud avaldajate huvides ega ole käsitletavad juurdepääsutee mõistlike hoolduskuludena.
35.Puudutatud isikud on paigaldanud väravale automaatikasüsteemi, mis maksis 1437,17 eurot. Värava hooldustasu aastas on 86,40 eurot (kd II lk 146). Puudutatud isikud leiavad, et avaldaja peaks nimetatud kulutuste eest tasumises osalema. Kohus märgib, et väravad ning selle automaatikasüsteem on rajatud puudutatud isikute poolt juba varasemalt ning avaldajal tagantjärgi nende kulutuste hüvitamise kohustust ei ole. Kohus leiab, et avaldajal on kohustus osaleda värava iga-aastastes hoolduskuludes, kuna avaldaja asub nüüdsest värvaid oma kinnistule juurdepääsuks kasutama. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-111-11 p-s 16 selgitanud, et eratee kasutamise tasu arvestamisel tuleb arvesse võtta iga isiku osa tee kasutamisel, kusjuures neid osasid tuleb eelduslikult pidada võrdseteks (vt tsiviilasi nr 3-2-1-90-11, p 12). Lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu lahendist tuleb avaldajal värava kasutamise tasu maksta võrdsetes osades puudutatud isikutega. XXX majas on 14 korteriomandit, mis tähendab, et värava hooldustasu tuleb koos avaldajaga jagada viieteistkümne osaleja vahel (86,40:15=5,76), st avaldajal tuleb värava hooldustasu maksta aastas 5,76 eurot.
36.Puudutatud isikud tasuvad ka katusepuhastusteenuse eest aastas 168 eurot, mida avaldaja peaks puudutatud isikute hinnangul hüvitama. Kohus on seisukohal, et katusekoristusteenus ei ole seotud tee hooldamise kuludega, kuna see on seotud üksnes puudutatud isikutele kuuluva hoonega. Avaldaja puudutatud isikutele kuuluvat hoonet ei kasuta. Seega ei ole avaldajal katusepuhastusteenuse eest tasumise kohustust.
37.Puudutatud isikute hinnangul peaks avaldaja osalema ka lumesaha tellimise eest tasumises. Lumesaha tellimise teenus on puudutatud isikute väitel 144 eurot aastas. Kohus märgib, et puudutatud isikud on lumesaha iga-aastase tellimise kohta esitanud üksnes paljasõnalise väite. Samuti ei ole puudutatud isikud esitanud ühtegi tõendit lumesaha teenuse maksumuse kohta. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et antud juhul ei ole põhjendatud kohustada avaldajat osalema lumesaha tellimise teenuse eest tasumises.
38.Puudutatud isikud tasuvad koristusteenuse eest 1557,91 eurot aastas (kd II lk 149) ning puudutatud isikute hinnangul peaks avaldaja osalema koristuse eest tasumises. Puudutatud isikud on ise kinnitanud, et koristaja töökohustused on seostud kogu territooriumiga. Kohus on seisukohal, et avaldajalt on õigus tasu nõuda üksnes seoses koristusteenusega, mida osutatakse juurdepääsutee ulatuses. Maaregistri andmetel on XXX Tallinn kinnistu kogu pindala 2216 m2. Avaldaja soovib juurdepääsutee määramist 114,31 m2 ulatuses, seega kasutab avaldaja kogu territooriumist 5,16%. Aastasest koristusteenusest 5,16% on 80,39 eurot. Lähtuvalt asjaolust, et avaldaja kohustus nimetatud summa tasumiseks on võrdne puudutatud isikute kohustusega, tuleb nimetatud summa jagada 15-ga, mis tähendab, et avaldajal on kohustus koristusteenuse eest tasuda 5,36 eurot aastas.
39.Puudutatud isik 13 on asunud seisukohale, et avaldajal peaks olema kohustus tasuda ka osa maamaksust, samuti peaks avaldaja tasuma hüvitist seoses sellega, et puudutatud isikute kinnistul väheneb parkimiskohtade arv vähemalt viie võrra. Kohus märgib, et puudutatud isikud ei ole selgitanud, kas ja millises summas on nad kohustatud maamaksu tasumiseks. Samuti ei ole puudutatud isikud esitanud selle kohta ühtegi tõendit. Võttes arvesse, et tulenevalt maamaksuseaduse §-st 11 on maaomanikud tema omandis oleva elamumaa osas maamaksu tasumisest vabastatud, puudub kohtul alus asuda olukorras, kus puudutatud isikud ei ole vastavaid tõendeid esitanud, seisukohale, et puudutatud isikutel on maamaksu tasumise kohustus. Seoses parkimiskohtade kaotusega märgib kohus, et avaldajale määratav juurdepääsutee on hõlmatud teest, mida ka teised autod kasutavad garaažidele ligipääsuks või hoovis liiklemiseks. Puudutatud isik 13 ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, mille pinnalt oleks kohtul võimalik jõuda veendumusele, et avaldajale juurdepääsutee määramise tõttu kaob hoovist 5 parkimiskohta. Kohus on selgitanud 08.10.2014 toimunud vaatlusel (kd II lk 117), et puudutatud isikutel on kohustus esitada tõendid selle kohta, millist tasu on puudutatud isikud õigustatud saama. Antud juhul ei ole puudutatud isikud väidetavaid kulutusi tõendanud.
40.Puudutatud isik 13 on juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et kohtul lasub kohustus arvestada lisaks reaalsetele kuludele ka kinnisasja turuväärtuse langusega. Riigikohus on lahendis nr 32-1-90-11 selgitanud, et kohus võib juurdepääsutee määramisel arvesse võtta koormatava kinnistu turuväärtuse langemist, kuid juurdepääsuteega seotud tasu kindlaks määramine on kohtu diskretsiooniotsus. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei kaasne juurdepääsutee määramisel puudutatud isikute kinnisvara väärtuse tuntavat langust. Avaldajale kuuluv kinnistu ja sellel asuv garaaž on ajalooliselt puudutatud isikute hoovis asunud ning ligipääs garaažile on alati toimunud üle puudutatud isikute kinnistu. Samuti on juba praegu puudutatud isikute kinnistul olemas tee, mida mööda avaldaja kinnistule pääseb, ning ka puudutatud isikud ise kasutavad seda autoga liiklemiseks. Tulenevalt eeltoodud asjaoludest ning võttes arvesse, et puudutatud isikud ei ole tõendanud, et nende kinnisvara väärtus langeks suuremas mahus, peab kohus õiglaseks määrata iga-aastaseks talumishüvitiseks 20 eurot.
41.Kohus asub seisukohale, et lisaks eelpool tuvastamist leidnud kuludele ei ole puudutatud isikud täiendavaid kulusid tõendanud. Kohus asub seisukohale, et avaldajal on kohustus tasuda värava hooldustasu aastas 5,76 eurot ning koristusteenuse tasu 5,36 eurot aastas, samuti juurdepääsutee määramise eest talumishüvitist 20 eurot aastas, kokku 31,12 eurot aastas.
42.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-90-11 p-s 33 märkinud, et koormatud kinnisasja omanikul on õigus saada tasu, mis katab vähemalt tema kulud juurdepääsutee korrashoidmisel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on eelnimetatud ulatuses puudutatud isikute kulud kaetud, puudutatud isikud ei ole kohtu ette toonud ka asjaolusid, millest tulenevalt lasuks puudutatud isikutel täiendavaid kulusid juurdepääsu võimaldamisega avaldajale.
43.Kohus on seisukohal, et XXX kinnistu igakordsel omanikul tuleb tasuda juurdepääsu tasu XXX kinnistu igakordsetele omanikele iga jooksva aasta 1. veebruariks. Esimene makse
jooksva aasta eest tuleb teha 15 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest. Kohus selgitab, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-04 p-s 23 märkinud, et kui juurdepääsu, selle tingimuste ja tasu määramise aluseks olnud asjaolud on muutunud, siis on huvitatud isikul õigus nõuda juurdepääsu tingimuste ja/või tasu muutmist, samuti juurdepääsuõiguse lõpetamist.
44.Kohus märgib, et juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed jalgsi liikumiseks, autoga juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema (RKTKo 3-2-1-58-05 p 22). Antud juhul ei kasuta avaldaja oma kinnisasja elamiseks, vaid kinnistul asuva ehitise (garaaž) olemusest tulenevalt eelduslikult sõiduki parkimiseks, seega on kohus seisukohal, et avaldajale tuleb juurdepääs määrata nii jalgsi kui autoga. Seoses puudutatud isikute vastuväidetega, et avaldajal ei olegi võimalik oma kinnistule autoga pääseda, kuna garaaži ees on känd ja vahetus läheduses gaasitoru, märgib kohus, et olukorras, kus avaldaja soovib oma kinnistul asuvat garaaži auto parkimiseks kasutada, on avaldajal võimalik antud känd eemaldada. Vaatlusel kogetust tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldaja kinnistul asuvasse garaaži on võimalik siseneda gaasitorust mööda manööverdades (kd II lk 120a).
45.Samuti on kohus seisukohal, et avaldajale tuleb juurdepääs määrata ööpäevaringselt, kuna antud asjas ei esine asjaolusid, mis õigustaksid avaldaja juurdepääsu piiramist. Kohus on juba eelnevalt käsitlenud asjaolu, et puudutatud isikute kinnistu hoovi kasutavad ka teised sõidukid ning puudutatud isikud ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et teised sõidukid kasutaksid hoovi üksnes päevasel ajal või teatud kellaaegadel. Samuti leiab kohus, et juurdepääs tuleb määrata tähtajatult, kuna eelduslikult ei esine tähtaega, mille möödudes langeb ära avaldaja huvi oma kinnistule juurdepääsuks.
46.Kohus selgitab, et juurdepääsu õigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutatavaid isikuid (RKTKo 32-1-85-05 p 21). Kohus leiab, et on põhjendatud määrata juurdepääs kinnistu igakordse omaniku ning omaniku nõusolekut omavate isikute kasuks nii jalgsi kui ka sõidukiga. Kohus on seisukohal, et soodustatud isikute ringi limiteerimine üksnes avaldaja juhatuse liikmetega ei ole põhjendatud. Avaldajal on õigus võimaldada oma kinnistule juurdepääsu ka nendele isikutele, kellele avaldaja selleks volituse on andnud. Kohtul puudub alus asuda veendumusele, et sellest tulenevalt langeks märgatavalt puudutatud isikute turvalisus.
47.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avaldaja avalduse ja määrab, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX sisse kantud kinnistu asukohaga XXX Tallinn igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr XXX-XXXsisse kantud kinnistule asukohaga XXX Tallinn määratud juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punasega, kogusuurusega 114,31 m2. Määrata juurdepääsu kasutamise eest makstavaks tasuks 31,12 eurot aastas.
48.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-04 p-s 22 märkinud, et kohtulahendiga määratud juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes tuleb kanda kinnistusraamatusse märkusena. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tuleb juurdepääsuõigus kanda kinnisturaamatusse märkusena.
49.Avaldaja on esitanud taotluse asendada puudutatud isikute nõusoleku kinnistusraamatu kande tegemisel. AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta
teisiti. Seega tuleb puudutatud isikute nõusolek kinnistusraamatusse märkuse kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva määrusega.
50.Kohus tuvastab, et XXX kinnistu korteriomanikel on kohustus anda tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr XXX-XXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks sõnastusega: Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX sisse kantud kinnistu asukohaga XXX Tallinn igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui sõiduvahenditega Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosadesse nr XXX-XXX sisse kantud kinnistule asukohaga XXXTallinn määratud juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punasega, kogusuurusega 114,31 m2. Asendada tahteavaldus käesoleva kohtumäärusega.
51.Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 3, § 132 lg 1 ja § 477 lg 1 järgi 3 500 eurot. Menetluskulude jaotus
52.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leiab, et TsMS § 172 lg 1 alusel on õiglane menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda, kuna käesolev menetlus on põhjustatud nii avaldajast kui puudutatud isikutest. Nimelt on avaldaja keeldunud puudutatud isikutele juurdepääsutee eest igasuguse tasu maksmisest, kuigi puudutatud isikutel on õigus põhjendatud tasu nõudmiseks. Samas on puudutatud isikud soovinud avaldajalt ülemäära kõrget tasu, mis ei vasta antud asjas vaidluse all olnud juurdepääsutee olemusele.