Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
31.10.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-20
Tsiviilasi
XX ja YY avaldused isa ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramiseks YY avaldus väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva vanemate ühise isikuhooldusõiguse lapse CC elu- ja viibimiskoha määramise õiguse osas lõpetamiseks ning YY-le andmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.05.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
YY määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/puudutatud
XXXXXXXXXXX)
isik
XX
(isikukood
Puudutatud isik/avaldaja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja v/adv Anne Värvimann Puudutatud isik (laps) CC (isikukood XXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja v/adv Ilya Zuev Eestkosteasutus Tallinna linn Kesklinna Valitsuse kaudu, esindaja Ülle Laidvee Eestkosteasutus Tallinna Linn Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu, esindaja Katrin Pent Kohtuistungi toimumise aeg
RESOLUTSIOON
03.10.2018
1.Jätta läbi vaatamata YY määruskaebus osas, milles on vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1.
2.Ülejäänud osas (resolutsiooni punktid 2-4) Harju Maakohtu 09.05.2018 määrus tühistada. Teha uus määrus, millega rahuldada osaliselt YY avaldused lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks ja väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva vanemate ühise isikuhooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha määramise õiguse osas lõpetamiseks ning YY-le andmiseks ja jätta rahuldamata XX avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks.
3.Määruse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada YY avaldus väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva vanemate ühise isikuhooldusõiguse lapse CC elu- ja viibimiskoha määramise õiguse osas lõpetamiseks ning YY-le andmiseks; 2) Jätta rahuldamata XX avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks; 3) Rahuldada osaliselt YY avaldus isa ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramiseks; 4) Määrata isa ja lapse suhtlemise kord järgmiselt: 4.1 Isa veedab lapsega igal aastal suvevaheajal ühe järjestikuse kalendrikuu Eestis. Täpsed kuupäevad lepivad vanemad kokku hiljemalt sama aasta 31.maiks sms-de, e-kirjade teel või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 4.2 Isa veedab lapsega igal aastal kas talve- või kevadvaheajal Eestis kümme järjestikust päeva. Täpsed kuupäevad lepivad vanemad kokku hiljemalt eelneva aasta 01.detsembriks sms-de, e-kirjade teel või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 4.3 Kuni laps ei ole piisavalt vana, et üksinda lennukiga reisida toob ema lapse Eestisse ja annab siin isale üle kas isa elukohas või vanemate poolt eelnevalt kokkulepitud kohas; 4.4 Lapse reisikulud Eestisse ja tagasi Ameerika Ühendriikidesse kannab ema; 4.5 Isa on kohustatud andma lapse emale tagasi lapse kättesaamise kohas piisava ajavaruga, et oleks tagatud lapse jõudmine broneeritud tagasilennule Ameerika Ühendriikidesse; 4.6 Kui isa ei tagasta last broneeritud lennule jõudmiseks piisava ajavaruga ja selle tulemusel jääb laps broneeritud tagasilennust maha, kohustub isa hüvitama lapse emale nii lapse kui ema uute tagasilennupiletite maksumuse täies ulatuses vastava nõude saamisest kolme päeva jooksul; 4.7 Lisaks punktides 4.1 ja 4.2 märgitule on isal õigus lapsega veeta igal aastal suvevaheajal Ameerika Ühendriikides Californias Oaklandis 14 järjestikust päeva, teatades Ameerika Ühendriikidesse saabumisest lapse emale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette vähemalt 30 päeva; 4.8 Ajal, mil laps viibib teise vanemaga, on eemalviibival vanemal õigus suhelda lapsega telefoni, Skype, sms-de või muude sidekanalite vahendusel mõistlikul ajal, arvestades Eesti ja Ameerika Ühendriikide ajavahet ning lapse koolikohustust; 4.9 Käesolevas korras reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks, sealhulgas isa ja lapse täiendavate kohtumiste kokkuleppimiseks loetakse
kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega kirja, e-posti või sms-de teel selgelt nõustunud. 5) YY määruskaebus rahuldada osaliselt. 6) Maakohtumenetlusega ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu, mis jääb riigi kanda. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Lapse isa avaldus ja seisukohad ema avaldustele
1.02.01.2017 esitas lapse isa avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks, mida täpsustas 17.01.2017. Avalduse kohaselt lõppes vanemate kooselu juulis 2016 ning ema kolis oktoobris 2016 koos lapsega mujale elama. Sellest ajast elab ema koos lapse ja oma Ameerika Ühendriikide (ka USA) kodanikust elukaaslasega. Ema ei luba isal lapsega suhelda, temaga kohtuda ega võimalda lapsel isaga ka telefoni teel suhelda. Ema viis lapse isa nõusolekuta üheks kuuks oma vanemate juurde Venemaale. Isal oli kartus, et laps viiakse tema nõusolekuta Eestist minema. Suhtluskorra kokkuleppe sõlmimisest ema keeldus. Isale teadaolevalt pidi ema sõitma lapsega puhkusele 2 nädalaks. See, et kogu reisi vältel ei olnud isal võimalik mingil moel lapsega ühendust saada, oli ema poolt äärmiselt pahatahtlik. Ka pärast Venemaalt naasmist ei olnud isal võimalik lapsega telefoni teel suhelda. Ema takistab isa ja poja suhtlust. Ainuhooldusõiguse andmine emale annab talle võimaluse tulevikus oma õigusi kuritarvitada. Tema elukaaslane on USA kodanik. Elukaaslane on töötu ja viibib Eestis viisa alusel. Ema tegelikuks eesmärgiks on peale ainuhooldusõiguse saamist sõita koos lapse ja elukaaslasega USA-sse. Isa oli nõus ühise hooldusõiguse lõpetamisega tingimusel, et viibimiskoha määramise õigus on piiratud Eesti Vabariigiga. Ema soov viia laps elama USA-sse teeb lapsele kahju. Seal saab temast immigrant ilma õigusteta, kes hakkab elama temale võõras ühiskonnas ja keelekeskkonnas. Laps jääb ilma teda armastavate sugulasteta – isata, vanaemata, onuta, tädita.
2.10.04.2018 ärakuulamisel leidis isa, et tõendamata on lapse elukorraldus USA-s, elukoha ja sissetuleku olemasolu. Tõendeid ei ole, et tagatud on tervishoid. Ka siis, kui ema esitaks need tõendid, ei ole isa nõus lapse kolimisega. Ei ole tõendatud, et lapse tingimused on seal paremad. Ka ei pruugi selline kliima sobida allergilisele lapsele. Ei ole selge, kuidas isa hakkab last nägema. Puudub kindlus määratava suhtluskorra täitmise osas. Laps võiks kodakondsuse saada ka Eestis, samuti õppida ära keele. Ema rikub ka praegu kindlaksmääratud suhtluskorda ega lubanud isal tähistada koos
lapsega isadepäeva, uut aastat ega lapse sünnipäeva. Laps suhtleb Eestis vanaemaga ja vähemal määral tädi ning onuga. Isa ei ole nõus ema taotletud suhtluskorraga. Lapse ema seisukohad ja avaldused
3.Lapse ema vaidles isa avaldusele vastu. Ema ei ole takistanud isa ja lapse suhtlust. Vanemad leppisid kokku, et laps jääb elama emaga. Suhtlemiseks oli vajalik eelnev kokkulepe, kuna emal ja lapsel on omad plaanid. Kuna puhkuse ajal Venemaal läks ema vanemate arvuti katki, ei olnud lapsel võimalik sel ajal isaga suhelda. Isa oli reisist teadlik. 5-aastasel lapsel ei pea olema telefoni. Ema oli sunnitud blokeerima isa numbri, kuna viimane kimbutas ema. Isa ja lapse kohtumised on võimalik kokku leppida kirjalikult. Ema ei nõustunud isa taotletud suhtluskorraga. Ema taotles isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramist selliselt, et isal ja lapsel on õigus kohtuda igal kolmapäeva õhtul ning üle nädala reede pärastlõunast laupäeva õhtuni.
4.22.02.2017 esitas ema vastuavalduse, milles taotles lapse ühise hooldusõiguse lõpetamist ja osaliselt emale üleandmist lapse elu- ja viibimiskoha määramise, hariduse ja tervise küsimustes. Lapsele meeldib emaga elada ning emal on majanduslik ja vaimne valmisolek last kasvatada. Isa ei ole võimeline lapse eest korralikult hoolitsema, ei arvesta lapse kassiallergiaga ega järgi alati hügieenireegleid. Lasteaias tehti emale märkus, et laps kannab mitu päeva musti riideid, sh ka aluspesu. Lapse allergia kassi ja tolmulestade vastu tingib vajaduse elukoha erilisele puhtusele. Isa juurest naastes on ema pidanud lapsega korduvalt pöörduma arsti juurde allergia ägenemise tõttu. Isa oli rahul kohtumistega ja suhtlemisega lapsega üksikutel päevadel vanemate omavahelise eelneva kokkuleppe alusel. Vanemate vahel on pidev vaidlus ka lapse huvialadega seonduvas, kuna isa on teinud lapsele takistusi jäähoki treeningutel käimiseks.
5.12.06.2017 määrusega andis maakohus emale ainuhooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha määramise õiguse osas Eesti Vabariigi piires, samuti lapse hariduse ja tervise küsimustes. 19.01.2018 esitas ema avalduse, milles taotles lõpetada väljaspool Eesti Vabariiki kehtiv vanemate ühine isikuhooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha määramise õiguse osas (tsiviilasi nr 2-18-966). Maakohus liitis menetlused.
6.Lapse ema elukaaslane on USA kodanik ning nad on koos elanud juba enam kui poolteist aastat. Laps saab avaldaja elukaaslasega väga hästi läbi ning nende vahel on tekkinud hea ja usalduslik suhe. 2017.a novembris külastas pere koos lapsega ema elukaaslase kodulinna. Elukaaslasele pakuti USA-s tasuvat tööd kinnisvaramaaklerina, kuivõrd tal on olemas ametlik kinnisvaramaakleri litsents. USA-s on lapse emal ja tema elukaaslasel mitmekesisemad tuleviku väljavaated ja võimalused paremale teenistusele ning lapsel on oluliselt avaramad võimalused hariduse saamiseks ja hobidega tegelemiseks. Avaldaja elukaaslast ootab hästi tasustatav töökoht. Eelnevast tulenevalt on lapse ema koos elukaaslasega võtnud vastu otsuse kolida koos lapsega püsivalt elama USA-sse, Californiasse, Oaklandi, kus lapsele on tagatud kõik elamiseks ja arenguks vajalikud tingimused. Lapse isa on keeldunud andmast nõusolekut lapse kolimiseks Eesti Vabariigist välja. Kuivõrd kohus piiras lapse ema hooldusõigust lapse elu- ja viibimiskoha määramise õiguse osas Eesti Vabariigiga, ei ole avaldajal võimalik kolida koos oma lapse ja elukaaslasega viimase koduriiki, mistõttu on lapse parimatest huvidest lähtuvalt vajalik tühistada avaldaja ainuhooldusõiguse osas geograafiline piirang. Vanemad ei ela juba peaaegu 2a koos ning pärast kooselu lõppemist on laps elanud emaga, kellega lapsel on väga lähedane
emotsionaalne side, ema on lapse igapäevane hooldaja ja tugiisik. Lapse kiindumussuhe emaga on oluliselt sügavam kui isaga ning antud olukorras on mõeldamatu lapse emast lahutamine. Arvestades, et laps on alles 6-aastane, omandab ta võõrkeele kergesti. Laps käib kaks korda nädalas inglise keele tundides juba ca pool aastat. Ema elukaaslasega suhtleb laps juba igapäevaselt inglise keeles. Vanusest tulenevalt ei tulene lapsele elukoha vahetusest ülemäärast stressi ning see ei traumeeri last. Sellises vanuses lapsele on stabiilse elukorralduse jätkumine tagatud peamiselt sellega, et igapäevahooldaja ei muutu. Esmatähtis on tagada lapse vaimne ja emotsionaalne stabiilsus ning tervislik ja toetav elukeskkond. Ühendriikidesse kolides on lapse parimad huvid tagatud. Samuti eksisteerivad seal lapsele avarad võimalused nii hariduse saamiseks kui hobidega tegelemiseks ning nii avaldaja kui tema elukaaslane saavad lapsele kõike vajalikku võimaldada. Lapsele meeldib hokitrennis väga. USA-s on lapsel oluliselt mitmekesisemad võimalused hokiga tegelemiseks ning seda märkimisväärselt kõrgemal tasemel kui Eestis. Avaldaja elukaaslase kodu läheduses asub XXX (Oakland, California), kus laps peaks alustama kooliteed 21.08.2018. Kool asub ca 5min autosõidu kaugusel lapse tulevasest kodust. Peret ootab ees 650m2 suurune kahekordne elumaja, milles on lisaks vannitubadele viis magamistuba, elutuba, söögituba ja köök. Lapsel saab olema oma tuba, mis on sisustatud kõige vajalikuga elamiseks, mängimiseks ja õppimiseks. Lapse magamistuba asub eemal sõiduteest ning on vaikne ja lapsele sobiv. Majas elavad ka avaldaja elukaaslase vanemad, kellega laps on juba kohtunud ning kellega tal on olnud hea läbisaamine. Maja asub vaikses ja turvalises naabruskonnas, mis on mõeldud lastega peredele ning mida ümbritsevad pargid erinevate mänguväljakutega. Lapsele on uude elukohta kolimisel tagatud kõik eluks ja täisväärtuslikuks arenguks ning õppimiseks vajalik ja koos emaga elukoha vahetamine on kahtlemata lapse parimates huvides.
7.02.04.2018 avalduses taotles ema, et isa ja lapse suhtluskord määrataks kindlaks viisil, mis arvestaks lapse parimaid huve tema elukohariigi muutumisel ja oleks ka reaalselt täidetav. Arvestades, et lapse ema abikaasa on kolinud tagasi USA-sse ja juba töötab seal, plaanib lapse ema koos lapsega kolida püsivalt elama USA-sse abikaasa juurde elama. Lapse parimates huvides on sellise isaga suhtlemise korra määramine, mis arvestab lapse kauget elukohta. Muutunud asjaoludest tulenevalt tuleb isa ja lapse suhtlemise korra kindlaksmääramisel võtta arvesse eelkõige järgmisi asjaolusid: lapse uuest elukohast Eesti Vabariiki reisimine võtab aega keskmiselt 15-18h; ühe inimese ühe otsa lennuki pileti maksumus jääb 500 ja 1200 euro vahele; lapse uue elukoha ja Eesti Vabariigi ajavahe on 10h, mis tähendab reisimise korral lapsele märkimisväärset vaimset ja füüsilist koormust, sh sihtkohta saabumisel mitme päevast adapteerumist öö ja päeva režiimi vahetumise tõttu; lapse uue elukoha kliima on troopiline ja seega oluliselt soojem kui Eestis, mistõttu peab reisimisel ka lapse keha adapteeruma uue kliimaga; USA-s on lapse emal ja tema elukaaslasel erinevalt Eestis töötamisest puhkust aastas 28 päeva asemel vaid 14 päeva. Seega ei ole mõeldav lapse tihe ja lühiajaline reisimine Eesti ja USA vahel.
8.Eeltoodust tulenevalt palus ema määrata suhtlemiskorra kindlaks järgmiselt: 1) isa veedab lapsega iga paaritu aasta suvel 10 järjestikust päeva (millele lisandub 4 päeva reisimisele Eestisse ja tagasi USA-sse). Täpsed kuupäevad lepivad vanemad kokku hiljemalt iga paaritu aasta 31. maiks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; 2) lapse transport Eestisse ja isale üleandmine kuni laps ei ole piisavalt vana, et üksi lennukiga reisida, toimub selliselt, et ema lendab USA-st Eestisse koos lapsega ning
annab lapse isale üle isa Eesti elukohas või poolte eelneval kokkuleppel muus kohas. Isa kohustub lapse emale tagastama lapse kättesaamise kohas piisava ajavaruga, et oleks tagatud lapse jõudmine broneeritud tagasilennule USA-sse. Kui isa ei tagasta last emale õigeaegselt, mille tulemusel jääb laps broneeritud tagasilennust maha, kohustub isa hüvitama emale nii tema kui ka lapse USA-sse tagasilennu uute piletite maksumused täies ulatuses vastava nõude saamisest kolme päeva jooksul; 3) lapse reisikulud kannavad ema ja isa võrdsetes osades (v.a erand suhtlemiskorra punkti 2 lauses 3). Ema reisikulud jäävad tema enda kanda ning isa reisikulud jäävad tema enda kanda; 4) lisaks käesoleva suhtluskorra punktis 1 märgitud aegadele on isal õigus 30päevase etteteatamisega veeta lapsega igal paarisaastal 14 päeva suvel USA-s Californias Oaklandis lapse koolivaheajal; 5) lapse sõidukulud (sh lennukipiletite kulud) USA-st Eestisse ja tagasi kannab isa 50% ulatuses. Isa tasub oma osa lapse sõidukuludest ema määratud kontole vähemalt 30 päeva enne lapse lennu väljumist USA-st. Juhul, kui isa ei tasu oma osa lapse reisikuludest ema kontole käesolevas punktis sätestatud korras, ei teki emal kohustust lapsele lennupileteid osta; 6) ajal, mil laps viibib ema juures, on isal õigus suhelda lapsega telefoni teel ja võimalusel ka Skype ning muude sidekanalite vahendusel mõistlikul ajal arvestades ajavahet Eesti ja USA vahel ning lapse koolikohustusi. Ajal, mil laps viibib isa juures, on emal õigus lapsega suhelda telefoni teel ja võimalusel ka Skype ja muude sidekanalite vahendusel mõistlikul ajal arvestades ajavahet Eesti ja USA vahel; 7) käesoleva suhtlemise korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks, sh täiendavate isa ja lapse kohtumiste osas loetakse ema ja isa vahel vastav kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad on sellega kirja teel, e-posti teel või SMS-i teel selgelt nõustunud; 8) käesolev suhtlemiskord kehtib kuni lapse täiskasvanuks saamiseni.
9.10.04.2018 ärakuulamisel täpsustas ema, et on abielus USA kodanikuga ning pere soovib asuda elama USA-sse. Pere peab elama koos. Perekonda sünnib eeldatavasti veel lapsi. Pere toitjaks on põhiliselt ema abikaasa, kel on USA-s lihtsam tööd leida. Eestis töötas ta mitteametlikult börsil. Tema kinnisvaramaakleri litsents Eestis ei kehti. Lapsel on USA-s parem. Seal võib ta saada kodakondsuse 2a pärast, Eestis peaks ootama täisealiseks saamiseni. Laps ja tema vanemad ei räägi eesti keelt, inglise keelt laps juba räägib. See on omandatud peres ja keelekursustel. Selles vanuses õpib laps keele kiirelt ära. Kolimisel suhtlus isaga väheneb, kuid seda on võimalik kompenseerida. Ei saa väita, et isa ja lapse suhe ei saa kahjustada, kuid lapse huvides on olulisem suhe emaga. Kumbki vanem ei saa teisele ette kirjutada abikaasa valikut. Oluline on tagada side isa ja lapse vahel ka pärast kolimist. Põhjendatud ei ole eeldada ema pahausksust. Emal Eestis sugulasi ei ole. Laps suhtleb aktiivselt Venemaal elavate vanavanematega. Lapsele määratud esindaja seisukoht
10.28.03.2017 vastuses isa avaldusele ja ema vastuavaldusele leidis esindaja, et laps elab pidevalt ema juures; lapsele tuleb tagada kodutunne; kohtumised isa ja lapse vahel peavad toimuma kahel korral kuus nädalavahetusel ning üks kord nädalas 2–3h jooksul.
11.15.03.2018 vastuses ema avaldusele ainuotsustusõiguse saamiseks lapse elu- ja viibimiskoha osas väljaspool Eesti Vabariiki leidis lapse esindaja, et teada ei ole, kuidas laps harjub eluga välismaal; hetkel on raske hinnata, kuidas mõjutab keskkonnavahetus lapse heaolu ning kuivõrd tugevalt on laps seotud isaga ja Eesti
keskkonnaga; ettepanek, et laps elab kahe nädala jooksul isa juures Eestis ja seejärel elab sama palju emaga välismaal.
12.10.04.2018 ärakuulamisel leidis esindaja, et lapsel on Eestis sugulased ning tegemist on aktiivse isaga, kes hoolitseb lapse eest. Eestkosteasutuste seisukohad
13.Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) leidis 01.02.2017 seisukohas, et peale vanemate lahkuminekut toimus isa ja lapse suhtlemine regulaarselt. Probleemid hakkasid tekkima siis, kui ema juurde asus elama tema uus elukaaslane. Lapse huvides on säilitada lahuselava isaga head suhted, suheldes temaga regulaarselt ja mõistlikult. Suhtlemiskord peab lähtuma lapse soovidest, vajadustest ja huvidest. Tuleb arvestada, et lapsega veetud päevi ei saa vanemate vahel võrdselt jagada, kuna see ei vasta alaealise huvidele. Ühe vanemaga laps elab, teisega suhtleb.
14.Maardu linn (linnavalitsuse kaudu) leidis 01.02.2017 seisukohas, et isa soovib lapsega suhelda ja tema kasvatamises osaleda. Vanemad peavad saavutama mõistliku, lapse vanust, päevakava, tervist ja võimekust arvestava kokkuleppe.
15.Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) leidis 09.10.2017 seisukohas, et lapsel peab olema võimalus isaga kohtuda ja aega veeta. Isa peab järgima lapsele oluliste tegevuste jätkumist ajal, kui laps viibib tema juures. Lapse huvides on käia järjepidevalt treeningutel, lasteaias ja eelkoolis. Seega peaks suhtlusgraafik võimaldama nii osalemist planeeritud tegevustes kui ka vaba aega, mida isa ja poeg oma parema äranägemise järgi lapse huvides sisutavad ning seda aega ei tohiks ema reglementeerida.
16.Tallinna linn (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) kinnitas 23.11.2017 seisukohas, et tuvastas isa elukohas kodukülastusel, et korter on kõigi mugavustega; kõik ruumid on puhtad ning heas korras. Lapsele on sisustatud oma tuba koos kõige vajalikuga. Koduloomi korteris ei olnud. Isa eluruum on igati sobilik isa ja lapse kohtumisteks. Lapsele on seal loodud eakohased tingimused mängimiseks, arendavateks tegevusteks ja turvaline keskkond ööbimiseks. Teadaolevaid asjaolusid kaaludes on raske ette näha, kas ema soov pakkuda lapsele oluliselt suuremal määral majanduslikku kindlustatust USA-s kaalub üle lapse õiguse säilitada emotsionaalne lähedussuhe isaga ja isa võimaluse lapse kasvatamises osaleda.
17.Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu) toetas 12.03.2018 seisukohas lapse ema avaldust ainuotsustusõiguse saamiseks lapse elu- ja viibimiskoha osas väljaspool Eesti Vabariiki ning leidis, et see vastab lapse edasistele huvidele ja vajadustele. Ema andis lastekaitsetöötajale ülevaate, kuidas nad kavandavad korraldada isa ja lapse vahetuid kohtumisi ning suhtlust Skype vahendusel. Ema ettevalmistus inglise keele õpetajana eeldatavasti võimaldab tal asuda tööle USA-s inglise keele õpetajana. Esialgu nii lapse kohanemise kui kooli alguse perioodil oleks ta kodune. Lapsega on ema vestelnud ning selgitanud, mida pere uus elukorraldus kaasa toob. Ema on alustanud lapsega psühholoogi juures käimist, et laps tunneks end turvaliselt ning oleks muutusteks ettevalmistatud. On vaja kaaluda, kumb vanematest on lapse senisesse väljakujunenud elukorraldusse enam panustanud ja kas lapse huvides on pigem senise elukeskkonna säilitamine või on mõjuvaid põhjuseid selle muutuseks ning milline on vanemate nägemus lapse võimalikust edasisest elukorraldusest. Ema on vanemate lahku
kolimisest alates teostanud lapse hooldusõigust enamasti üksinda. Isa kinnitusel on ema valinud ka lapse elukoha, lasteaia, kooli ja huvitegevused. Ema on seisukohal, et isa ei ole võimeline lapse eest korralikult hoolitsema, s.o ei jälgi hügieenireegleid ega arvesta tolmuallergiaga. Emal on selge nägemus ja ülevaade nii lapse kui pere edasisest elukorraldusest, s.o elukoht, töökohad, lapse koolikoht ja järelevalve tagamine, suhtlemise korraldamine isaga jm. Isal ei ole ülevaadet suhtlemise võimalustest, juhul kui laps asub elama USA-sse, või elukorraldusest, kui laps peaks jääma elama tema juurde. Eestkosteasutusel on kujunenud mulje, et ema on enam panustanud ja suudab pakkuda lapsele paremal tasemel hooldust ja kasvatust kui isa. Samuti on pere elama asumisel USA-sse praegu ajaliselt kõige sobivam aeg lapse jaoks, kuna ta saab alustab seal oma kooliteed, mis oluliselt leevendab kohanemist võõrkeelses keskkonnas.
18.10.04.2018 ärakuulamisel leidis Tallinna linna (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu) esindaja, et isa toodud asjaolud on tavalised vanemate hirmud. Laps on enam olnud seotud emaga. Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja leidis, et esitatud avaldusega garanteeritakse ema uuele mehele tagasiminek ja identiteedi säilimine, kuid küsitav on kas lapse isa peab sellega nõustuma. Puuduvad garantiid, et lapsel ja emal seal kõik hästi läheb. Esimese astme kohtu määrus
19.09.05.2018 tegi Harju Maakohus määruse, millega: 1) võttis asja materjalide juurde ema 06.04.2018 esitatud dokumentaalse tõendi „Psühholoogiline kokkuvõte“ (t I kd lk 197-198); 2) jättis ema avaldused rahuldamata; 3) rahuldas isa avalduse osaliselt ja määras kindlaks alljärgneva isa ja lapse suhtlemise korra: 1) suhtlemiskord kuni 01.09.2018: Laps viibib isaga igal teisel nädalal kolmapäevast kuni esmaspäevani. Isa võtab lapse kolmapäeva õhtul lasteaiast ning viib esmaspäeva hommikul tagasi lasteaeda enne õppetegevuse algust. Isa tagab tema juures viibitud ajal lapse kindla päevakava ja piisava uneaja järgimise, planeeritud üritustel käimise ning huvihariduses osalemise, samuti treeninguvarustuse olemasolu hokitreeningutel. Suvisel ajal veedab laps isaga kaks nädalat juulis alates 01.07 kuni 15.07 ja kaks nädalat augustis alates 01.08 kuni 15.08. Kui nimetatud ajad lapse vanematele ei sobi, lepivad vanemad kokku teised ajad. 2) suhtlemiskord alates 01.09.2018: Laps viibib isaga igal nädalal kolmapäeval pärast kooli. Isa tagab, et laps on kodus hiljemalt kell 20.00. Laps veedab isaga igal teise nädala nädalavahetusel alates reedel kella 18.00 kuni pühapäeval kella 18.00. Paarisaastatel veedab laps sügisese koolivaheaja emaga ja ühe kevadistest vaheaegadest isaga, paaritutel aastatel vastupidi. Paarisaastatel laps veedab talvevaheaja esimese poole kuni 29. detsembrini emaga ja alates 29. detsembrist isaga, paaritutel aastatel vastupidi. Lapse suvisel koolivaheajal veedab laps isaga ühe nädala alates suvise koolivaheaja algusest, kaks nädalat alates 1. juulist ja kaks nädalat augustis alates
01.08.Kui nimetatud ajad lapse isale ei sobi sõltuvalt tööülesannetest, lepivad vanemad kokku teised nädala algused. Kui nimetatud vaheajad ei sobi lapsele seoses laagris viibimisega, siis nimetatud nädalate algus lükkub edasi. 3) Perekondlikud tähtpäevad – vanemate sünnipäevad, isadepäeva, emadepäeva veedab laps selle vanema juures, kellega tähtpäev seotud on.
4) Isal on õigus viibida lapse lasteaia või kooli üritustel, mis on seotud lapsega. 5) Lapsele peab olema tagatud võimalus üks kord päevas suhelda eemal viibiva vanemaga telefoni teel, sõnumitega ja e-kirja teel. Telefoni teel võivad laps ja isa suhelda ajavahemikus 20.30-21.00. 6) Lapse haigestumisel tegeleb tema raviga ema. Kohtumisi isaga sellisel juhul ei toimu ning neid ei asendata. 7) Vanemad võivad kokku leppida täiendavaid suhtlemise kordi.
20.Kohus viitas perekonnaseaduse (PKS) § 123 lõikele 1, § 116 lõigetele 1 ja 2, § 124 lõikele 1, § 137 lõikele 1. Viitega TsMS § 5221 lõikele 1 märkis kohus, et lähtuvalt lapse vanusest (6a) ei pidanud kohus tema ärakuulamist vajalikuks.
21.Kohus käsitles kõigepealt väljaspool Eesti Vabariiki kehtiva ühise isikuhooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha määramise õiguse osas lõpetamise nõuet. Emal on 12.06.2017 kohtumääruse alusel ainuhooldusõigus lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas Eesti Vabariigi piires, samuti hariduse ja tervise küsimustes. Väljaspool Eesti Vabariiki on vanematel lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas ühine hooldusõigus. Lapse ema Ameerika Ühendriikide kodanikust abikaasa (ühtlasi lapse kasuisa) on saanud pakkumise erialase töö tegemiseks USA-s ning juba seal tööle asunud, mistõttu kavatseb pere kolida USA-sse. Isa lapse elukoha muutmisega nõus ei ole. Seetõttu ei ole emal võimalik last Ameerika Ühendriikidesse elama viia ilma, et kohus annaks talle ainuhooldusõiguse lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas ka väljaspool Eesti Vabariiki.
22.Ema avalduse eesmärgiks on ühest küljest võimaldada emal lapsega välisriiki kolida. Kohtu hinnangul ei saa seda aga käsitleda ühekordse elukoha otsustamise nõudena, millisel juhul võiks kohus lahendada avalduse PKS § 119 alusel. Avaldus on suunatud sellele, et saada õigust määrata ka edaspidi lapse viibimis- ja elukohta väljaspool Eesti Vabariiki. Seetõttu tuleb seda lahendada PKS § 137 alusel.
23.Isa on välja toonud, et lapse USA-sse kolimise korral tema ja lapse side tõenäoliselt katkeks. Kohtu hinnangul on selline asjade kulg väga tõenäoline. Kohus ei ole veendunud, et lapse ema saab aru sellest, kuivõrd vajalik on isa olemasolu lapse elus. Menetluse kestel on ema leidnud korduvalt, et isaga suhtlemisest on lapse jaoks olulisemad treeningud, inglise keele tunnid ning lasteaias käimine. Kohus ei kahelnud, et eeltoodud asjad aitavad kaasa lapse arengule ning laps võib selliseid tegevusi ka nautida. Sellegipoolest ei saa treeningud ja keeletunnid olla isaga suhtlemisest olulisemad. Isa kinnitusel on ema teinud sageli takistusi isa ja lapse suhtlemisele. Menetlusosalised on välja toonud, et ema on sisuliselt otsustanud üksinda kõik lapse jaoks olulised asjad. Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et peale kolimist otsustab lapse ema taaskord ainuisikuliselt, et sellise vahemaa tagant on lapsele kasulikum isaga vähem suhelda. Arvestades Ameerika Ühendriikide suurt kaugust Eestist on lapse isal ilmselt üpris keeruline sellisel juhul midagi enda ja lapse suhte säilimise nimel ette võtta. Ema on ise toonud välja asjaolud, mille tõttu halveneks lapse ja isa suhtlus lapse USA-sse kolimisel: lapse uuest elukohast (Ameerika Ühendriigid, California, Oakland) Eesti Vabariiki reisimine võtab aega keskmiselt 15–18h; ühe inimese ühe otsa lennukipileti maksumus jääb 500 ja 1200 euro vahele, mistõttu on Eestisse reisimine äärmiselt kulukas; lapse uue elukoha ja Eesti Vabariigi ajavahe on 10h, mis tähendab reisimise korral lapsele märkimisväärset vaimset ja füüsilist koormust, sh sihtkohta saabumisel mitmepäevast adapteerumist öö ja päeva režiimi vahetumise
tõttu; uue elukoha kliima on oluliselt soojem kui Eestis, mistõttu peab reisimisel lapse keha adapteeruma uue kliimaga. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et on äärmiselt tõenäoline, et lapse USA-sse kolimisel saab isa ja lapse suhe suurel määral kahjustada või katkeb sootuks.
24.Kohus, olles tutvunud lapse ema 20.04.2018 esitatud tõenditega (t II kd lk 13-29), oli veendunud, et lapse tulevased elamistingimused USA-s oleksid lapsele sobivad. Kohtul ei ole alust ka arvata, et USA-s oleks lapsel tagatud halvemad tingimused hariduse omandamiseks või oleks tema tervishoid seal vähem tagatud. Kindlasti õpiks laps ära ruttu inglise keele koolis vajalikul tasemel ning kohaneks lõpuks sealse keskkonnaga. Kohus ei olnud aga veendunud, et lapse elutingimused, võimalused omandada haridust ning tagada tervishoidu, samuti tegeleda hobidega, oleks Eesti Vabariigis halvemad. Lapse keeleoskus (inglise keel) on olnud ema teadlik valik ning sama hästi oleksid vanemad võinud võimaldada lapsele eesti keele tunde. Eesti keelt on lapsel kindlasti olnud võimalik õppida lasteaias ning koolis. Eesti Vabariigis on keskkond, millega laps on juba kohanenud. Ema on välja toonud ka, et Ameerika Ühendriikides on temal ja elukaaslasel erinevalt Eestis töötamisest puhkust aastas 28 päeva asemel vaid 14 päeva. Kohtu hinnangul ei saa ema lühem puhkus olla lapsele kasulik.
25.Ema on põhjalikult läbi mõelnud, kuidas hakkaks toimuma lapse elukorraldus USAsse kolimisel. Kohus ei olnud aga veendunud, kas otsuse tegemisel asuda elama välisriiki, on ema mõelnud lapse huvidele. Tallinna linna (Kristiine Linnaosa Valitsuse kaudu) esindaja leidis 10.04.2017 ärakuulamisel, et esitatud avaldusega garanteeritakse ema uuele mehele tagasiminek ja identiteedi säilimine, kuid küsitav on, kas lapse isa peab sellega nõustuma. Isa on seatud silmitsi faktiga, et ema abikaasa on juba asunud USA-sse tööle. Avalduse kohaselt on tegemist asjaoluga, mida tuleb arvestada, mis on justkui pöördumatu asjade käik ning mille tõttu tuleb isal lihtsalt lapse elust taanduda. Kohus leidis, et ema on selgelt seadnud prioriteediks uue abikaasa heaolu ja seda lapse ning tema isa huvide arvelt. Isa ei pea aga selliste otsuste tagajärgede pärast vastutama ning lapse ja isa suhtlemine ei pea ema abikaasa huvide eelistamise tõttu katkema. Kohus märkis ka, et lapse ema on välja toonud, et tema abikaasa kinnisvaramaakleri litsents Eestis ei kehti. Kohus ei olnud aga veendunud, et ema elukaaslasel on võimatu Eestis teistsugusel moel ennast ja peret ülal pidada.
26.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-159-15 punktis 28 leidnud, et lapse ja välisriiki elama asuva vanema omavaheline side võib olla sedavõrd tugev, et kaalub lapse heaolu arvestades üles keskkonnavahetusest ja teisest vanemast eemalolekust tekkivad kahjulikud mõjud. Kristiine Linnaosa Valitsus on välja toonud, et õigus säilitada vanemate lahuselu korral lähedane kontakt mõlema vanemaga on eelkõige lapse õigus. Teadaolevaid asjaolusid kaaludes on raske ette näha, kas ema soov pakkuda lapsele oluliselt suuremal määral majanduslikku kindlustatust USA-s kaalub üle lapse õiguse säilitada emotsionaalne lähedussuhe isaga ja isa võimaluse lapse kasvatamises osaleda ning täita PKS-ist tulenevat hooldusõigust ja -kohustust. Kohus leidis, et antud juhul ei esine viidatud Riigikohtu lahendis esile toodud asjaolusid. Kohus ei kahelnud, et lapse ja ema vahel on hea ja tugev suhe ning ema on lapsele kõige tähtsam inimene. Esiletoodud asjaolude pinnalt on aga ka lapse ja isa vahel tugev ja lähedane suhe. Kohtu seisukoht oleks teistsugune juhul, kui tegemist oleks isaga, kes ei ole lapsega suhtlemise osas suuremat huvi üles näidanud. Praegusel juhul on eestkosteasutuste ja
lapse esindaja hinnangul tegemist isaga, kes osaleb aktiivselt lapse elus, soovib selles osaleda ja on valmis osalema suuremal määral, kui lapse ema seda võimaldab.
27.Kohut ei veennud teistsuguseid järeldusi tegema ka ema esitatud psühholoogiline kokkuvõte (t I kd lk 197-198). Esitatud tõendi kohaselt on psühholoog jõudnud järeldustele, et: psühholoogiline kliima perekonnas kasvatamisele on soodne; laps on kõige rohkem seotud emaga; laps tahab elada emaga ja isaga tahab ainult suhelda; suhtumine isasse on sõbralik ning negatiivseid emotsioone ei tunne; nimetab kasuisa teiseks isaks; ema omab isast suuremat autoriteeti ning emast eraldamine võib põhjustada sügava psühholoogilise trauma. Esitatud tõendi kohaselt on psühholoog kohtunud vaid ema ja lapsega ning on jälginud lapse-ema käitumist. Kuivõrd isaga kohtutud ning lapse-isa käitumist jälgitud ei ole, ei olnud kohus veendunud, et dokumendi koostaja on saanud peresuhetest mitmekülgse pildi. Samas ei nähtu sellest tõendist ka, et isa ja lapse vaheline suhe oleks halb ning isa ja lapse omavaheline suhtlus ebavajalik ja lapsele kahjulik, pigem vastupidi. Kohus ei kahelnud, et ema ja lapse vahel on head suhted, ema on lapse põhihooldaja ning lapsel on head suhted ka kasuisaga. Kohus ei kahelnud ka selles, et lapse emast eraldamine võib põhjustada sügava psühholoogilise trauma. Tõendis ei ole käsitletud aga, kuidas võiks mõjuda lapsele isast eraldamine. Tõend on selles osas ühekülgne. Kohus leidis, et ka isast eraldamine ei saa mööduda lapse psüühikale jälgi jätmata.
28.Kohus märkis ka, et Ameerika Ühendriikidesse kolimine oleks seotud palju väiksema riskiga isa ja lapse suhtluse katkemise osas juhul, kui lapse vanemad suudaksid teineteisega lapse nimel normaalselt suhelda. Tõenäoliselt oleks sellisel juhul ka jäänud lapse ema avaldus kohtule esitamata vajaduse puudumise tõttu. Kahetsusväärsel kombel pöördus ema lapsega välisriiki kolimiseks ainuotsustusõiguse saamiseks esmalt kohtu poole, kuigi normaalsete suhete korral oleks olnud õige alustada esmalt läbirääkimistest isaga. Mõlemad vanemad on näidanud menetluse käigus üles soovimatust asendada ebasõbralik ja jäik suhtlemine rahumeelsema ja teist vanemat aktsepteerivamaga. Ema loobus perelepituses osalemisest. Kohus märkis, et taotletavat isa nõusolekut oleks eeskätt võimalik saada siiski vanemate perelepituse läbimise abil.
29.Kuna kohus ema avaldust ei rahuldanud ning isa nõusolekuta laps välisriiki elama asuda ei saa, ei rahuldanud kohus ka ema taotlust isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramiseks.
30.Kohus viitas PKS § 143 lõigetele 1 ja 21. Kohtu ette toodud asjaolude kohaselt ei ole vanematevahelised suhted head ning nad ei ole suutnud leppida kokku isa ja lapse suhtlemise korda. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-83-11 punktide 21 ja 22 järgi määrab kohus vanema ja lapse suhtlemist korraldades vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil viisil peab vanema ja lapse suhtlemine PKS § 143 lõike 1 mõttes toimuma. Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate vaidlused lastega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade osas täpne.
31.Lapse ema on vaielnud vastu isa suhtluskorra avaldusele tervikuna ega ole viimasel ärakuulamisel pidanud vajalikuks täpsemaid vastuväiteid esitada. Kohus käsitles määruses eraldi neid tingimusi, milles on vaidlus. Vanemate vahel on olnud vaidlus
põhiliselt selles, kas pikad nädalavahetused isa juures võiksid alata kolmapäevast või reedest. Ka ei ole ema olnud nõus suvel toimuvate pikemate kohtumiste sagedusega. Kohus lähtus suhtlemiskorra kindlaksmääramisel isa 17.10.2017 täpsustatud nõudest, ärakuulamistel lapsevanemate avaldatust ja nende vahel 17.03.2017 ümarlaual kokku lepitust (t I kd lk 79-82), eestkosteasutuste ja lapse esindaja (t I kd lk 77) seisukohtadest ning lapse huvidest, samuti vanemate kompromissiettepanekutest. Kuivõrd kohus lapse ema avaldust ei rahuldanud ning lapse isa ei ole andnud ka nõusolekut lapse välisriiki kolimiseks, lähtus kohus ka eeldusest, et lapse elukoht ei muutu.
32.Kohtu hinnangul on põhjendatud anda isale ja lapsele enne lapse kooliminekut võimalus kohtuda pikemalt. Lasteaialastel ei ole vaja õhtul valmistuda järgmiseks koolipäevaks. Lapse isa on kinnitanud valmidust tagada lapsele kindel päevakava ning huvihariduses (hokitreeningud, eelkool, inglise keele tunnid) osalemine. Kohtul puudus esitatud asjaolude pinnalt alus arvata, et isa seda kohustust ei täida ega ole suuteline lapse eest kohaselt mitme päeva jooksul hoolitsema.
33.Alates kooliminekust on mõistlik, kui kohtumised toimuvad igal teisel nädalavahetusel reedest laupäevani ning isa ja lapse kohtumine on ühel korral iga nädala sees. Kahel korral nädala sees kohtumine, nagu lapse isa taotlenud on, võib osutuda lapse jaoks koormavaks, eeldades, et laps jätkab huvitegevusega, lapse vanemaks saades suureneb sõprade tähtsus tema elus ning tekib vajadus varasemast enam koos sõpradega aega veeta. Kui kogu nädala õhtud on erinevate tegevustega planeeritud ning lihtsalt olemiseks aega ei jää, võib selline koormus osutuda algklassilapsele üle jõu käivaks.
34.Ema kompromissiettepaneku kohaselt (t I kd lk 95-96) võiks laps veeta isaga puhkuse ühe nädala järjest talvisel perioodil ning kaks nädalat järjest suveperioodil. Talvise puhkuse osas seega sisulist vaidlust ei ole. Isa on taotlenud suvepuhkuse ajal võimalust veeta lapsega koos neli nädalat enne kooliminekut ning viis nädalat alates kooli minekust. Arvestades, et 2018/2019 õppeaasta viies vaheaeg kestab 12.06.2019– 31.08.2019, on selle pikkus peaaegu 12 nädalat. Seega on isa taotlenud võimalust veeta suvisest vaheajast alla poole koos lapsega. Kohtu hinnangul on lapse huvides kasutada võimalust viibida suvisel ajal isaga suuremas ulatuses kui õppeaasta kestel. Kuna alates 2017/2018 õppeaastast on Eesti koolides kaks kevadist vaheaeda, jääb isa taotletud korra puhul lapsel emaga veetmiseks üks vaheaeg (kevadine vaheaeg) enam kui isaga.
35.Kohus selgitas, et määratust erinev lapsega suhtlemise kord on vanemate kokkuleppel ja lapse huve arvestades alati võimalik, kuid kokkulepetele mitte jõudmisel tuleb järgida kohtu määratud korda. Määruskaebus
36.23.05.2018 esitatud määruskaebuses palub lapse ema maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tema avaldused rahuldada ja isa avaldus jätta rahuldamata. Määrus on vastuoluline ja osaliselt põhjendamata. Kohus on rikkunud TsMS § 436 lõiget 1 ning PKS § 123 lõiget 1 ja § 137 lõikeid 1-3.
37.Ema on taganud läbi kogu menetluse lapse ja isa suhtlemise ning seda hoolimata asjaolust, et isa ei hoolitse lapse eest temaga koos olles vajalikul määral, sh lapse hügieeni eest. Samuti hoolimata asjaolust, et lapse isa on aastaid tarvitanud vaimset
vägivalda lapse ema suhtes ja teeb seda praeguseni. Seega on ema alati seadnud prioriteediks lapse parimad huvid ning jaatanud isa rolli vajalikkust lapse elus, mistõttu on väär kohtu seisukoht, et ema ei väärtusta isa rolli lapse elus.
38.Põhjendamata on arvamus, et ei ole millegagi välistatud, et peale kolimist otsustab ema taaskord ainuisikuliselt, et sellise vahemaa tagant on lapsele kasulikum isaga vähem suhelda. Jääb arusaamatuks, milliseid lapse jaoks olulisi asju on ema otsustanud ainuisikuliselt. Viibimiskoha määramise õiguses, samuti tervise- ja haridusküsimustes kuulubki ainuhooldusõigus emale. Arvamus, justkui hakkaks ema kolides takistama isal lapsega suhelda, ei põhine ühelgi tuvastatud asjaolul või tõendil. Isa ei ole oma seisukohta tõendanud. Emal ja lapsel on Venemaa kodakondsus ja pass. Ema oleks saanud igal hetkel kolida lapsega Venemaale ning katkestada isa ja lapse suhted, kuid ta ei teinud seda. Juhul, kui ema sooviks takistada lapse ja isa suhtlemist, ei oleks ta esitanud ka suhtluskorra määramise avaldust.
39.Kohus on jätnud enamjaolt arvestamata lapse huvid ning täielikult arvestamata lapse ema huvid ja teinud lahendi vaid isa huvides. Kohus tuvastas, et vanemad ei suuda teostada lapse suhtes ühist hooldusõigust küsimustes, milles neil on ühine hooldusõigus. Seega puudub vaidlus, et ema taotletud ühise hooldusõiguse lõpetamise eeldused on olemas. Kohus ei tuvastanud ka PKS § 137 lõike 2 punktis 2 sätestatud alust. Tuvastatud on hoopis, et lapse lahutamine emast võib lapsele põhjustada sügava psühholoogilise trauma. Ema on last laitmatult kasvatanud alates vanemate lahkuminekust. Kohtupraktikas on kinnistunud põhimõte, et hoolimata vanemate õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest ei saa lahus elavale vanemale alati tagada samasugust lapsega suhtlemise ja tema kasvatamise õigust, kui on lapsega kooselaval vanemal. Lapsest lahus elamine vähendab paratamatult võimalust temaga koos olla. Samuti ei saa lahuselav vanem takistada lapsega kooselaval vanemal uuesti abielluda või kolida lapsega teise riiki elama, kui selline kolimine vastab lapse huvidele. Asja materjalidest nähtuvalt on lapse viibimiskoha määramise õiguse osas hooldusõiguse üleandmine geograafilise piiranguta lapse emale põhjendatud ja lapse huvides. Küll aga annavad asja materjalid alust kahelda lapse isa võimekuses last kasvatada ja tema eest kohaselt hoolt kanda. Samuti kasutab isa last emaga manipuleerimiseks ja emal perekonna loomise takistamiseks, mis tähendab, et isa ei lähtu lapse parimatest huvidest ja kuritarvitab oma vanemlikke õigusi. Laps on elanud koos emaga sünnist saati. Seega on suurem kiindumussuhe emaga, millise asjaolu on kohus jätnud põhjendamatult arvestamata. 6-aastase lapse puhul on stabiilse elukorralduse jätkumine peamiselt tagatud sellega, kui lapse igapäevane hooldaja ei muutu. Lapse ja isa suhtlemise õigus ei ole iseenesest takistus välisriiki kolimisel. Samuti ei saa kolimise takistuseks olla asjaolu, et USA-s oleks lapse ema puhkuse pikkuseks vaid 14 päeva. Väär on seisukoht justkui ei oleks ema mõelnud kolimise otsuse vastuvõtmisel lapse huvidele. Ema on väga põhjalikult kaalunud vastavat otsust tehes lapse huve. Lapsega on seda küsimust korduvalt arutatud ning laps on positiivselt meelestatud nii USA-sse kolimise kui ka lapse ema abikaasa suhtes.
40.Kohus on õigesti tuvastanud, et lapse tulevased elamistingimused oleksid lapsele sobivad. Samas ei olnud kohus veendunud, et lapse elamis- ja muud tingimused oleksid Eestis halvemad. Kohtu selline seisukoht on põhjendamata. Arvestades, et laps valdab juba elementaarsel tasemel inglise keelt, ent üldse ei valda eesti keelt; et lapsel oleks USA-s elades paremad elamistingimused kui Eestis, sh võimalus ülikooliharidusele, on ilmne, et lapse tuleviku väljavaated oleksid USA-sse kolimisel
oluliselt paremad kui Eestisse jäädes, mistõttu on kohtu vastavad kahtlused põhjendamata. Põhjendamata on kohtu seisukoht, et ta ei ole veendunud, et lapse ema abikaasal on võimatu Eestis teistsugusel moel ennast ja pere ülal pidada. Pere püüdis ligi kahe aasta jooksul Eestis elu üles ehitada, kuid arvestades, et ema abikaasa ei valda eesti ega vene keelt, ei õnnestunud tal tööd leida. Kuivõrd kohus ei tõstatanud menetluses kahtlust, et miks ei võiks ema abikaasa Eestis pere ülal pidada, esitab kaebaja vastavad tõendid. Seega puudus kohtul põhjus kahelda, et lapse huvid on USA-s ema ja tema abikaasaga elades kaitstud ning talle on tagatud head elutingimused ja turvatunne.
41.Kohtu seisukoht, et lapse ema on seadnud prioriteediks oma uue abikaasa heaolu ja seda lapse ja ise huvide arvelt, on põhjendamata. Erinevalt kohtu arvamusest ei pea lapse ja isa suhted üldse katkema, rääkimata nende katkemisest abikaasa huvide eelistamise tõttu. Ema on alati seadnud esikohale lapse huvid. Ema abikaasa huvid on perekonna huvidega kattuvad, mis ei anna aga alust arvata justkui oleksid abikaasa huvid primaarsed. Kohus on pannud lapse ema olukorda, kus ta peab valima lapse või abikaasa vahel, mis on võimatu ja ebainimlik valik. Kohtupraktikas on kinnistunud põhimõte, et kohus ei saa vanematele ette kirjutada reegleid elukaaslaste valimise või välisriiki kolimise kohta. Oluline on kontrollida, et otsustusõiguse andmine ühele vanemale on lapse huvides.
42.Kohus on jätnud lahendi tegemisel põhjendamatult arvestamata lapse esindaja seisukoha, kes toetas lapse kolimist juhul, kui see on lapse parimates huvides kui ka Kesklinna LOV lastekaitse esindaja seisukoha, kes samuti toetab lapse kolimist koos emaga USA-sse ning Kristiine LOV lastekaitse esindaja seisukoha, kes nimetatud arvamusega nõustus. Olukorras, kus vanemate arvamused on vastupidised, on vaja lapse huvidele vastava lahendi tegemiseks arvestada ka erapooletute menetlusosaliste arvamusi. Menetluse edasine käik
43.Lapse isa ja lapsele määratud esindaja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Eestkosteasutused Tallinna Kesklinna Valitsus ja Kristiine Linnaosa Valitsus toetasid määruskaebust.
44.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
45.Ringkonnakohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles vaidlustatakse maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1. Muus osas kuulub määruskaebus osaliselt rahuldamisele ja Harju Maakohtu 09.05.2018 määruse resolutsiooni punktid 2-4 tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus saab ise teha uue määruse, millega rahuldab ema avalduse väljaspool Eesti Vabariiki lapse elu- ja viibimiskoha määramise õiguse osas vanemate ühise isikuhooldusõiguse lõpetamiseks ja emale üleandmiseks. Samuti rahuldab ringkonnakohus osaliselt ema avalduse isa ja lapse suhtlemiskorra määramiseks ning jätab isa vastava avalduse rahuldamata. Samuti jaotab ringkonnakohus maakohtu- ja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud.
46.Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab ema maakohtu määrust täies ulatuses, seega siis ka resolutsiooni punkti 1 osas. Viidatud punktis otsustas maakohus võtta vastu ema poolt esitatud täiendava dokumentaalse tõendina psühholoogi arvamuse. Tegemist on alama astme kohtu otsustusega, mis ei ole TsMS § 660 lõike 1 mõttes edasikaevatav. Samas võttis maakohus menetlusse ja saatis ringkonnakohtule lahendamiseks määruskaebuse tervikuna. Seega tuleb kaebus maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1 osas jätta TsMS § 664 lõike 2 alusel läbi vaatamata.
47.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et maakohus rikkus ema avalduse ainuhooldusõiguse saamiseks lapse elu- ja viibimiskoha määramise osas väljaspool Eesti Vabariiki lahendamisel menetlusõiguse norme ja viidatud rikkumine tõi kaasa ebaõige otsustuse tegemise. Kolleegium on seisukohal, et maakohus jättis otsustuse tegemisel kaalumata kummagi vanema valmisoleku last kasvatada, samuti ema senise pühendumise lapse eest hoolitsemisel ja ema õiguse uuele perekonnaelule. Seega on maakohtu otsustus osaliselt põhjendamata ja viidatu annab ringkonnakohtule aluse sekkuda madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse.
48.Kolleegium nõustub maakohtuga, et ema avalduse lahendamisel on asjakohaseks materiaalõiguslikuks normiks PKS § 137. Viidatud sätte lõike 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus taotleda kohtult, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et lapse vanemad elavad lahus alates sügisest 2016. Seega on lapse emal õigus taotleda, et talle antaks osaliselt üle lapse hooldusõigus, st ainuhooldusõigus lapse eluja viibimiskoha määramise osas väljaspool Eesti Vabariiki. Kuna käesolevas asjas on laps alla 14-aastane, siis saab kohus jätta ema avalduse rahuldamata juhul, kui on alust eeldada, et taotletavas ulatuses ühise hooldusõiguse lõpetamine ja emale selles osas ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. PKS § 137 lõike 3 kohaselt lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades mh kummagi vanema valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi.
49.Kolleegium on seisukohal, et käesolevas asjas kohtu ette toodud elulised asjaolud annavad kohtule veendumuse, et emale lapse viimis- ja elukoha määramise osas ainuhooldusõiguse andmine ka väljaspool Eesti Vabariiki on kooskõlas lapse huvidega. Kolleegium on seisukohal, et lapse huve tuleb kaaluda laiemas ulatuses, kui ainult seonduvalt muutustega, millised toimuvad isa ja lapse suhtlemises, kui laps ja ema asuvad alaliselt elama ema abikaasa juurde Ameerika Ühendriikidesse. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et peale vanemate lahkuminekut 2016.a jäi poeg elama ema juurde, kelle valmisolekut last kasvatada ja pühendumist lapse kasvatamisele ning hingelisele seotusele lapsega ei ole keegi kahtluse alla seadnud. Teistsugusele seisukohale ei anna alust asuda ka menetluses kohtu ette toodud erinevad elulised asjaolud. Seda, et alates vanemate lahkuminekust teostas lapse hooldusõigust enamikus üksi ema ja et isa ei teosta reaalselt emaga samas mahus lapse hooldusõigust, tuvastas maakohus juba 12.06.2017 määruses, millega lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse osaliselt ja andis emale üle lapse ainuhooldusõiguse hariduse ja tervise küsimustes ning viibimiskoha määramise osas Eesti Vabariigi piires (t I kd lk 125-127). Viidatud maakohtu määrus on jõustunud. Eestkosteasutuse seisukoha kohaselt on kõik valikud seoses lapse lasteaia, eelkooli ja vabaajaga
(hokitreeningud, inglise keele õpe, logopeed) teinud ema (t II kd lk 175 pöördel). Seega on emal juba ainuhooldusõigus lapse haridusega ja tervisega seotud küsimustes ning õigus määrata lapse elu- ja viibimiskohta Eestis ning sellega on tõendatud ema suurem valmisolek last kasvatada ning tema pühendumus lapse eest hoolitsemisele. Ema ja lapsega kohtunud psühholoogi arvamuse (t I kd lk 198) kohaselt vastab lapse areng tema vanusele, laps on rohkem seotud emaga, ema on lapse jaoks suurem autoriteet kui isa ja laps tahab elada emaga ning emast eraldamine võib põhjustada lapsele sügava psühholoogilise trauma. Kolleegium ei nõustu küll ema käsitlusega määruskaebuses selle kohta, et Ameerika Ühendriikides elamine ja õppimine on kindlasti lapse arengule ja tulevikule oluliselt parem kui elada ja õppida Eestis, kuid samas ei anna ema poolt esiletoodu (lapsel on Venemaa kodakondsus ja Eestis saaks ta kodakondsust taotleda alles täisealiseks saamisel; laps ja ema ei valda eesti keelt, mistõttu ei suuda laps õppida eestikeelses koolis; laps õpib juba mitu aastat inglise keelt; isa ei suudaks tagada lapsele Eestis ülikooliharidust; lapse kasuisa (ema abikaasa) ei saa Eestis erialast tööd ja USA-s on tal oluliselt parem varaline olukord kui lapse isal Eestis) alust asuda seisukohale, et emaga koos ema abikaasa juurde elama asumine oleks lapse huve kahjustav või ei oleks lapse huvidega kooskõlas. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt elas laps koos emaga ja tema abikaasaga (abielus alates aprillist 2017; t I kd lk 145) ühise perekonnana Eestis sügisest 2016 kuni veebruarini 2018, mil ema abikaasa sai Ameerika Ühendriikides erialast tööd (t I kd lk 175 pöördel). Ema ja lapsega kohtunud psühholoogi arvamuse (t I kd lk 198) kohaselt on ema perekonnas psühholoogiline kliima lapse kasvamisele soodne, lapse areng vastab tema vanusele, laps on rohkem seotud emaga, ema on lapse jaoks suurem autoriteet kui isa ja laps tahab elada emaga ning mõistab oma uusi perekondlikke suhteid. Eestkosteasutuse seisukoha (t I kd lk 175-176) kohaselt on emal selge nägemus ja ülevaade nii lapse kui pere edasisest elukorraldusest (elukoht, töökohad, koolikoht, järelevalve tagamine, suhtlemise korraldamine isaga jm) ning eestkosteasutuse hinnangul on ema enam panustanud ja suudab pakkuda lapsele paremal tasemel hooldust ja kasvatust kui isa. Samuti on eestkosteasutus seisukohal, et pere elama asumisel Ameerika Ühendriikidesse on praegu ajaliselt kõige sobivam aeg lapse jaoks, kuna ta saab alustada seal kooliteed, mis oluliselt leevendab kohanemist võõrkeelses keskkonnas. Kolleegium nõustub eestkosteasutusega – 6-7-aastasel lapsel, kes alles vahetas lasteaia kooli vastu on asukohaga seotud järjepidevusel (mh koolil, sõpradel) väiksem tähtsus kui vanema lapse puhul ning tema puhul on stabiilse elukorralduse jätkumine tagatud peamiselt sellega, kui ei muutu tema igapäevane hooldaja, kelleks antud juhul on ema. Sellises vanuses uue keele omandamine lisaks emakeelele ei tekita eeldatavasti raskusi ning on pikas perspektiivis pigem lapse huvides kui huvide vastane. Ka on ema tõendanud lapse elu korraldamiseks Ameerika Ühendriikides tehtud toiminguid ja lapse elutingimusi abikaasa vanemate majas (t II kd lk 13-23, ema abikaasa vanemate selgituskiri samas lk 24 (tõlge lk 25)). Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohtul puudub alus kahelda, et lapse tulevased elutingimused on lapsele sobivad.
50.Kohtumenetluses ei ole isa avaldust temale lapse ainuhooldusõiguse üleandmiseks, kuid ainult sellise avalduse rahuldamise korral oleks võimalik eluline olukord, kus laps ei ela igapäevaselt ema juures. Isa avalduseta ei ole kohtul võimalik lapse ainuhooldusõiguse isale üleandmist kaaluda (PKS § 138 lõige 1). Eestkosteasutuse seisukoha kohaselt ei ole isal ka ülevaadet elukorraldusest juhuks, kui laps peaks asuma elama tema juurde (t I kd lk 176). Kolleegium nõustub maakohtuga, et lapse ja isa õigus vahetult teineteisega suhelda on oluline õigus, mida kohus käesolevat asja
lahendades peab silmas pidama. Samas ei pea mõistlikult ja heas usus käituvate vanemate puhul lapse koos emaga elama asumine Ameerika Ühendriikidesse tooma kaasa isa ja lapse võõrandumist ning suhtlemise katkemist. Kolleegium möönab, et pika vahemaa (lennusõidu) tõttu harvenevad paratamatult nende vahetud kohtumised, kuid tänapäevaseid sidevahendeid (e-mailid, telefon, Skype jm) kasutades on võimalik igapäevane suhtlus ja isa osalemine lapse elus määral, mis tagab nendevahelise kontakti säilimise. On tavaline, et lapsest lahus elav vanem ei saa lapsega suhelda ega temaga koos viibida ajaliselt samas mahus, kui seda saab last igapäevaselt vahetult kasvatav ja tema eest hoolitsev vanem.
51.Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et emale ainuhooldusõiguse andmine lapse elu- ja viibimiskoha valikul väljaspool Eesti Vabariiki ei kahjusta lapse huve ning sellega on tagatud ka ema õigus uuele perekonnaelule. Kui lapse huve ema valikud ei kahjusta, ei saa kohus takistada emal asuda alaliselt elama uue abikaasa juurde väljaspool Eesti Vabariiki.
52.PKS § 143 lõike 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Sama sätte lõike 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga. Sama sätte lõike 21 kohaselt määrab kohus lahus elavate vanemate vaidluse korral vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel. Eestkosteasutuse seisukoha kohaselt ei ole isal ülevaadet suhtlemise võimalustest juhul, kui laps asub elama Ameerika Ühendriikidesse (t I kd lk 176). Omapoolset alternatiivset suhtlemiskorraldust ei pakkunud isa ka kohtumenetluses, kuid tõi ringkonnakohtu istungil esile, et laps võiks nii suveti kui talveti veeta Eestis nii palju aega kui võimalik. Ema tõi ringkonnakohtu istungil esile, et lapse suvevaheaja pikkuseks Ameerika Ühendriikides on 2,5 kuud, talvevaheaja pikkuseks 2-3 nädalat ja kevadvaheaja pikkuseks 2 nädalat. Kolleegium arvestab isa ja lapse suhtlemiskorra määramisel eelnimetatud isa sooviga ja esiletoodud lapse koolikorraldust Ameerika Ühendriikides iseloomustavate asjaoludega. Kohus võtab isa ja lapse suhtlemiskorra määramisel aluseks ema poolt pakutud korra (t I kd lk 191-193), kuid arvestab seejuures järgmiseid asjaolusid: kuigi kolimine Ameerika Ühendriikidesse ei ole lapse huvidega vastuolus, on see siiski tingitud ema valikutest oma uue perekonnaelu korraldamisel, mistõttu tuleb emal teha olulisi jõupingutusi, et korraldada pereelu selliselt, et oleks tagatud ettenähtud aegadel lapse jõudmine lennukiga Eestisse ja tagasi koju; kuna ema on ise korduvalt toonud esile tema perekonna oluliselt paremad materiaalsed võimalused võrreldes lapse isaga, ei oleks õiglane jätta lapse lennureiside kulu 50% ulatuses isa kanda; iga kahe aasta tagant lapse ja isa vahetud kokkusaamised Eestis on liiga harvad ega ole seetõttu lapse huvides. Lapse iga-aastast Eestisse reisimist ei saa takistada ema ja tema abikaasa ainult 14-päevane puhkus Ameerika Ühendriikides. Ema ei ole kohustatud viibima Eestis kogu lapse siinoleku aja, vaid tooma lapse siia ja viima tagasi või organiseerima lapse edasi-tagasi lende kas abikaasa, lennusaatja-teenuse vm abil.
53.Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et isa ja lapse suhtlemine peale lapse Ameerika Ühendriikidesse elama asumist peab toimuma järgmiselt: isa veedab lapsega igal aastal suvevaheajal ühe järjestikuse kalendrikuu Eestis, täpsed kuupäevad lepivad vanemad kokku hiljemalt sama aasta 31.maiks sms-de, e-kirjade või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; isa veedab lapsega igal aastal kas talve- või kevadvaheajal Eestis kümme järjestikust päeva, täpsed kuupäevad lepivad vanemad kokku hiljemalt eelneva aasta 01.detsembriks sms-de, e-kirjade või muus kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis; kuni laps ei ole piisavalt vana, et üksinda lennukiga reisida toob ema lapse Eestisse ja annab siin isale üle kas isa elukohas või vanemate poolt eelnevalt kokkulepitud kohas; lapse reisikulud Eestisse ja tagasi Ameerika Ühendriikidesse kannab ema; isa on kohustatud andma lapse emale tagasi lapse kättesaamise kohas piisava ajavaruga, et oleks tagatud lapse jõudmine broneeritud tagasilennule; kui isa ei tagasta last broneeritud lennule jõudmiseks piisava ajavaruga ja selle tulemusel jääb laps broneeritud tagasilennust maha, kohustub isa hüvitama lapse emale nii lapse kui ema uute tagasilennupiletite maksumuse täies ulatuses vastava nõude saamisest kolme päeva jooksul; lisaks eelnevale on isal õigus lapsega veeta igal aastal suvevaheajal Ameerika Ühendriikides Californias Oaklandis 14 järjestikust päeva, teatades Ameerika Ühendriikidesse saabumisest lapse emale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette vähemalt 30 päeva; ajal, mil laps viibib teise vanemaga, on eemalviibival vanemal õigus suhelda lapsega telefoni, Skype, sms-de või muude sidekanalite vahendusel mõistlikul ajal, arvestades Eesti ja Ameerika Ühendriikide ajavahet ning lapse koolikohustust.
54.Maakohus rikkus vaidlustatud määruses TsMS § 173 lõiget 1, kui jättis lahendi resolutsioonis jaotamata menetlusega seotud menetluskulud. Lahendi põhjenduste punkt 48 sisaldab küll põhjendusi kulude jaotamiseks TsMS § 172 lõike 1 alusel, kuid vastuolus TsMS § 465 lõikega 2 ja § 442 lõikega 5 ei sisalda määruse resolutsioon vastavat otsustust. Ringkonnakohus kõrvaldab kirjeldatud menetlusnormide rikkumise ja jaotab nii maakohtu- kui määruskaebemenetlusega seoses menetlusosalistel tekkinud menetluskulud.
55.Kolleegium on seisukohal, et nii maakohtumenetlusega kui määruskaebemenetlusega seoses menetlusosalistel tekkinud menetluskulud tuleb jaotada TsMS § 172 lõikes 1 sätestatud hagita menetluse menetluskulude jaotamist käsitleva regulatsiooni alusel. Käesolevas asjas on menetluses ema avaldus osaliselt lapse ainuhooldusõiguse saamiseks ning ema kui isa avaldused isa ja lapse suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Kuigi lahend tehakse lapse huve silmas pidades, on vanemad need, kes avaldused kohtumenetlusse eelkõige enda huvides esitasid ja kelle huvides lahend eelkõige tehakse, mistõttu jäävad kummagi avaldaja menetluskulud nii maakohtu- kui määruskaebemenetluses tema enda kanda. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.