nende Hageja R K (isikukood xxx), lepinguline esindaja Anu Baum (e-post [email protected]; [email protected]) Kostja E K (isikukood xxx) Kostja T K (isikukood xxx) Kostja V K (isikukood xxx) Kostjate seaduslik esindaja T K (isikukood xxx, e-post xxx) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Muuta Harju Maakohtu 19.10.2010 otsust tsiviilasjas nr 2-09-48268, millega kohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning mõistis hagejalt välja kostjate kasuks igakuine elatis summas 2175 krooni kuus alates 12.08.2009 kuni kostjate täisealiseks saamiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni.
3.Muuta väljamõistetud elatise suurust ning välja mõista hagejalt R K kostja E K kasuks igakuine elatis alates 04.06.2018 summas 75 eurot kuus kuni kostja E K täisealiseks saamiseni (so kuni xxx).
4.Muuta väljamõistetud elatise suurust ning välja mõista hagejalt R K kostja T K kasuks igakuine elatis alates 04.06.2018 summas 75 eurot kuus kuni kostja T K täisealiseks saamiseni (so kuni xxx).
5.Muuta väljamõistetud elatise suurust ning välja mõista hagejalt R K kostja V K kasuks igakuine elatis alates 04.06.2018 summas 75 eurot kuus kuni kostja V K täisealiseks saamiseni (so kuni xxx).
6.Tunnistada käesolev kohtuotsus viivitamata täidetavaks Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust ja suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi 1(6)
kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Hageja nõuded ja põhjendused
1.Hageja palub muuta tsiviilasjas 2-09-48268 tehtud kohtuotsust ning mõista hagejalt R K (edaspidi hageja) välja elatis oma alaealise lapse E K (edaspidi kostja) ülalpidamiseks 25 eurot kuus kuni E K täisealiseks saamiseni, s.o xxx; muuta tsiviilasjas 2-09-48268 tehtud kohtuotsust ning mõista hagejalt välja elatis oma alaealise lapse T K (edaspidi kostja) ülalpidamiseks 25 eurot kuus kuni T K täisealiseks saamiseni, s.o xx; muuta tsiviilasjas 2-0948268 tehtud kohtuotsust ning mõista hagejalt välja elatis oma alaealise lapse V K (edaspidi kostja) ülalpidamiseks 25 eurot kuus kuni V K täisealiseks saamiseni, s.o xxx. Menetluskulud palub jätta poolte enda kanda.
2.Harju Maakohtu 19.10.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-09-48268 mõisteti hagejalt kostjate kasuks välja igakuine elatis summas 2175 krooni ehk 139,01 eurot kuni kostjate täisealiseks saamiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni. Peale elatise väljamõistmist on Viru Maakohus kuulutanud välja hageja pankroti ning Töötukassa 06.03.2017 tehtud otsusega nr TVH/18/011151 on hagejale määratud osaline xxx. Hageja sissetulekuteks on xxx määras 3,7374 eurot/päevas, so keskmiselt 202,12 eurot/kuus. Hageja on eelnevatel aastatel proovinud leida tööd, kuid püsivat töökohta pole hagejal õnnestunud leida. Hagejal on 8klassi haridus. Hageja on teinud erinevaid juhutöid ning võimalusel toetanud lapsi rahaliselt, kuid hageja möönab, et toetus lastele on olnud väike ning ta on seda maksnud otse lastele sularahas. Hageja on seisukohal, et väljamõistetud elatise vähendamisel tuleb arvestada ka asjaolu, et laste ema saab riiklike peretoetusi kokku summas 510 eurot kuus, so 210 eurot lastetoetust ja 300 eurot suure pere toetust. Seega on laste emale makstavad riiklikud toetused, võrreldes tsiviilasjas nr 2-09-48268 otsuse tegemise ajaga, suurenenud.
3.Oma vastuses kostjate seisukohale märgib hageja, et arvestades hageja haridust ja oskusi, samuti tema sotsiaalseid oskuseid ning võimet igapäeva asjadest aru saada, ei ole tõenäoline, et hageja suudaks teenida tulevikus miinimumpalgast suuremat sissetulekut ning seda vaid juhul, kui hageja töövõime taastud. Arvestades asjaolu, et hagejalt on mõistetud kostjate kasuks välja elatis miinimummääras, mis käesoleval hetkel on kolme lapse peale kokku 750 eurot, ei ole hageja võimeline sellist sissetulekut ka tulevikus teenima. Kostjate vastus
4.Hagi on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata.
5.Hageja on töövõimeline. Eesti Töötukassa 06.03.2018 nr TVH/18/011151 otsusega hinnati hageja osaliselt töövõimeliseks. Osaline töövõime tähendab, et inimese töötamine on terviseseisundi ja sellest tulenevate piirangute tõttu vaid osaliselt takistatud. Osaline töövõime ei takista tööle naasmist. Osalise töövõime puhul kehtib isikule aktiivsusnõue, mis tähendab, et isik peab olema tööturul aktiivne. Augustis lõppeva töövõime hindamise ekspertiisi otsus ja uue töövõime hindamise taotluse esitamisel ei garanteeri praeguse seisundi säilimist. Hageja olukord on ajutine ning mööduva iseloomuga ja ei saa olla elatise vähendamise aluseks. Hageja vähene või puudulik haridus ei saa olla takistuseks töö leidmisel. Eesti Töötukassa poolt pakutud teenuste abil on võimalik tõsta oma kvalifikatsiooni ja muutuda tööturul atraktiivsemaks. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit või väljavõtet oma sissetulekute kohta. Väide, et hageja ei ole võimeline elatist määratud suuruses tasuma on paljasõnaline. Hageja on palunud kohtul kostjatele elatise vähendamisel arvestada ka riigi poolt makstavaid peretoetusi ning vanema poolt tehtud otseseid kulutusi. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et tema poolt on tehtud lastele otseseid kulutusi. Samuti ei tulene perekonnaseaduse sätetest, et kohus võiks vähendada elatise miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu, et elatist saama õigustatud lapsel oli või on õigus
2(6)
saada seaduse alusel peretoetust. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega tõendanud, et asjaolud on olulisel määral muutunud võrreldes tsiviilasjas nr 2-09-48268 tehtud otsusega. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
8.Käesolevas asjas puudub vaidlus, et hageja on kostjate isa. Harju Maakohtu 19.10.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-48268 on välja mõistetud hagejalt kostjate kasuks igakuine elatis summas 2175 krooni alates 12.08.2009 kuni kostjate täisealiseks saamiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni (tl 27-28).
9.Hageja palub vähendada kostjatele väljamõistetud elatise suurust määrani 25 eurot kuus igale kostjale kuni kostjate täisealiseks saamiseni, so kostja Ea K täisealiseks saamiseni kuni xxx, kostja T K täisealiseks saamiseni kuni xxx ning kuni kostja V K täisealiseks saamiseni kuni xxx.
10.Hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Riigikohtu 09.06.2017 otsuse nr 3-2-1-35-17 p 32 ja ka 20.06.2017 otsuse nr 3-2-1-67-17 p 9 kohaselt võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (vt Riigikohtu lahendid kohtuasjades 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; 3-2-1-124-15, p 11).
11.Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist 29.08.2018 kohtumääruses (tl 58-60). 3(6)
12.Hageja põhjendab elatise suuruse muutmist asjaoluga, et hageja suhtes on Viru Maakohtu 07.05.2015 kohtumäärusega välja kuulutatud pankrot (tl 27-28) ning Eesti Töötukassa 06.03.2018 tehtud otsusega nr TVH/18/011151 on määratud hagejale osaline töövõime (tl 3). Hageja sissetulekuks on töövõimetoetus määras 6,7374 eurot/päevas, so keskmiselt 202,12 eurot kuus. Hagejal muud sissetulekud puuduvad. Hageja palub ka arvestada, et kostjate emale laekub lastetoetus. Kostjad on oma vastuväites hagiavaldusele leidnud, et hageja osaline töövõime on ajutine ning mööduva iseloomuga ja ei saa olla elatise vähendamise aluseks. Kostjad leiavad, et hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit ega tõendanud, et asjaolud on olulisel määral muutunud võrreldes tsiviilasjas nr 2-09-48268 tehtud otsusega. Kohus ei nõustu kostjate nimetatud seisukohtadega. Tsiviilasjas nr 2-09-48268 kohtuotsus on tehtud 19.10.2010. Hageja pankrot on kuulutatud välja 07.05.2015 ning hagejale määrati osaline töövõime 06.03.2018 otsusega. Kohus on seisukohal, et hageja on tõendanud, et muutunud on 2-09-48268 otsuse tegemise ajal esinenud asjaolud.
13.Selgitamaks välja hagi põhjendatuse, peab kohus analüüsima, millises ulatuses on hageja võimeline oma alaealistele lastele elatist tasuma. Selleks peab kohus analüüsima hageja varalist seisundit. Lisaks peab kohus analüüsima, kas laste igakuised kulud on sedavõrd suured, et väljamõistetud määras elatise tasumine oleks põhjendatud. Kohus selgitab, et ei saa laste kulude põhjendatuse hindamisel lähtuda elatise väljamõistmisel esinenud asjaoludest, kuivõrd tsiviilasjas nr 2-09-48268 rahuldas kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Samuti ei saa kohus analüüsida ka laste kulusid käesoleval hetkel, kuivõrd kostjad ei ole nimetatud asjaolusid oma vastuses välja toonud.
14.Käesolevas hagis palub hageja muuta hagejalt välja mõistetud elatise suurust ja vähendada hagejalt välja mõistetud elatise suurust määrani 25 eurot kuus elatiseks igale kostjale kuni kostjate täisealiseks saamiseni. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt Riigikohtu lahendid kohtuasjades 3-2-1-174-16, p 13; 3-2-1-35-17, p 28.1).
15.Järgnevalt tuvastab kohus, kas hageja on võimeline väljamõistetud ulatuses kostjatele ülalpidamist andma. Kohus on tuvastanud, et hageja igakuiseks sissetulekuks on töövõimetustoetus määras 6,7374 eurot/päevas, so keskmiselt 202,12 eurot kuus (tl 5-6). Hagejale on määratud osaline töövõime (tl 3). Viru Maakohus on 07.05.2015 kohtumäärusega kuulutanud välja hageja pankroti (tl 21-24). Äriregistrist nähtub, et hageja ettevõtluses ei tegutse. Kinnistusregistrist nähtub, et hagejal puudub Eesti Vabariigis kinnisvara. Liiklusregistrist nähtuvalt hagejale sõidukeid ei kuulu. Maksu- ja Tolliameti andmetel on hagejale tehtud väljamakseid viimati juuni 2016. Kohtule ei ole teada hageja igakuised kulud, küll on aga hageja märkinud, et Töötukassa poolt määratud töötutoetus laekub hageja elukaaslase arveldusarvele, millest kantakse hageja igapäevased toidu- ja elamiskulud. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt nähtub, et väljamõistetud määras elatise tasumine kostjatele tekitab hagejale majanduslikke raskusi. Hagejal ei ole piisavalt sissetulekuid, et 4(6)
tasuda kostjatele väljamõistetud määras elatist ning sellisel juhul ei jääks ka hagejale endale pärast elatise tasumist kätte piisavalt raha, et tagada ka iseenda piisav ülalpidamine.
16.Kostjate seaduslik esindaja on kohtule esitanud palga tõendi, millest nähtuvalt töötab kostjate ema xxx xxx ametikohal alates 01.02.2018 ning kostjate ema keskmine 6 kuu sissetulek 2018. aasta alguses oli 435 eurot (tl 65). Kostjate emal on lisaks kostjatele veel kaks alaealist last. Kostjate emal puudub muu vara ja seosed äriühingutega. Kostjate emale laekub riiklik lastetoetus ja suure pere toetus.
17.PKS 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Lõige 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja ei ole kohtuni toonud, et käesoleval juhul esineks olukord, kus tal on ka teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja on kohtuni toonud, et tal on Eesti Töötukassa 06.03.2018 otsusega nr TVH/18/011151 (tl 3) tuvastatud osaline töövõime ning Eesti Töötukassa 16.03.2018 otsusega nr TVT/18/014365 on hagejale määratud töövõimetoetuse suuruseks ühe kalendripäeva eest 6,7374 eurot (tl 5). Nimetatud tõenditest nähtuvalt on hageja võime endale sissetulekut teenida teataval määral häiritud. Nimetatud asjaolu on kohtu hinnangul kaalukas alus väljamõistetud elatise vähendamiseks.
18.Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kohus on seisukohal, et seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealiste ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab neil normaalselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus otsuse nr 3-2-1-7-05 p-s 20 põhjendades, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
19.Kohus on käesolevas otsuses tuvastanud, et hageja ei ole võimeline väljamõistetud määras elatist tasuma, kuivõrd tema majanduslik olukord ei võimalda seda. Samuti on hageja osaliselt töövõimetu, mistõttu on raskendatud tema võimalused suurema sissetuleku teenimiseks. Ülaltoodust nähtuvalt tekitab käesolevas määras hagejalt väljamõistetud elatise tasumine talle majanduslikke raskusi. Hagejale ei jää pärast elatise ja muude igakuiste kohustuste tasumist kätte piisavalt raha, et tagada ka iseenda piisav ülalpidamine. Hageja on kohtuni toonud piisavalt mõjuvad asjaolud, mis annavad aluse väljamõistetud elatise vähendamiseks.
20.Hageja on ka esitanud väite, et kostjate ema saab lastetoetust ja palunud võtta seda arvesse elatise kindlaksmääramisel. Riigikohus on märkinud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb ja seda on pooltega arutatud (vt Riigikohtu lahend kohtuasjas 3-2-1-174-16, p‐d 11 ja 13). Kohus on seisukohal, et arvestades hageja osalist töövõimetust ning rasket majanduslikku olukorda, on käesoleval 5(6)
juhul põhjendatud võtta arvesse asjaolu, et kostjate ema saab peretoetust ja vähendada välja mõistetud elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.
21.Eeltoodust tulenevalt ning arvestades hageja osalist töövõimetust, rasket majanduslikku olukorda ja asjaolu, et kostjate emale kantakse üle lastetoetus, leiab kohus, et hageja hagi kostjate vastu elatise vähendamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et tuleb muuta Harju Maakohtu 19.10.2010 otsust tsiviilasjas nr 2-09-48268, milles kohus rahuldas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning mõistis hagejalt välja: 1) kostja E K ülalpidamiseks igakuise elatise summas 2 175 krooni kuus alates 12.08.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni; 2) kostja T K ülalpidamiseks igakuise elatise summas 2 175 krooni kuus alates 12.08.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni; 3) kostja V K ülalpidamiseks igakuise elatise summas 2 175 krooni kuus alates 12.08.2009 kuni lapse täisealiseks saamiseni või kuni elatise suuruse muutmiseni. Muuta tuleb väljamõistetud elatise suurust ning mõista välja hagejalt alaealise lapse E K kasuks igakuine elatis alates 04.06.2018 summas 75 eurot kuus kuni kostja E K täisealiseks saamiseni. Muuta väljamõistetud elatise suurust ning mõista välja hagejalt alaealise lapse T K kasuks igakuine elatis alates 04.06.2018 summas 75 eurot kuus kuni kostja T K täisealiseks saamiseni. Muuta väljamõistetud elatise suurust ning mõista välja hagejalt alaealise lapse V K kasuks igakuine elatis alates 04.06.2018 summas 75 eurot kuus kuni kostja V K täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.