Korteriühistu Kuldala tee 5, 7 ja 9 hagi VT (T) ja TT (Täht) vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise solidaarseks väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 17.03.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Korteriühistu Kuldala tee 5, 7 ja 9 apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
718,96 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Korteriühistu Kuldala 5, 7 ja 9 (rk 80251182), lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa Kostja I VT (ik XXXXXXXXX) Kostja II TT (ik XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja Alvar Kaljurand
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 17.03.2015 otsus osas, millega kohus jättis hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 540 eurot 97 senti, sellelt arvestatud viivise 39 eurot 77 senti ja edasiulatuva viivise osas ning osas, millega kohus mõistis hagejalt välja kostjate menetluskulud.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi põhivõlgnevuse 540 eurot 97 senti, viivise seisuga 15.07.2014 summas 39 eurot 77 senti ja lisanduva viivise alates 16.07.2014 määraga 0,07% päevas põhinõudelt väljamõistmiseks ning muuta menetluskulude jaotust.
3.1.Mõista VT-lt ja TT-lt solidaarselt Korteriühistu Kuldala tee 5, 7 ja 9 kasuks välja põhivõlgnevus 540 eurot 97 senti, viivis seisuga 15.07.2014 summas 39 eurot 77 senti ja lisanduv viivis alates 16.07.2014 määraga 0,07% päevas põhinõudelt 540 eurot 97 senti.
3.2.Mõista VT-lt ja TT-lt maakohtu menetluskulude katteks Korteriühistu Kuldala tee 5, 7 ja 9 kasuks välja solidaarselt 1340 eurot 28 senti.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada.
5.Mõista VT-lt ja TT-lt apellatsioonimenetluse kulude katteks Korteriühistu Kuldala tee 5, 7 ja 9 kasuks välja solidaarselt 665 eurot.
6.Harju Maakohtu 17.03.2015 otsus on jõustunud osas, millega maakohus mõistis kostjatelt VT-lt ja TT-lt solidaarselt hageja Korteriühistu Kuldala 5, 7 ja 9 kasuks välja põhivõlgnevuse 4268 eurot 59 senti, sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 1.04.2012 kuni 15.07.2014 eest 1438 eurot 30 senti ja lisanduva viivise alates 16.07.2014 määraga 0,07% päevas rahuldatud põhinõudelt 4268 eurot 59 senti kuni põhinõude täitmiseni ning osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi 1771 euro 60 sendi ulatuses ning sellelt summalt arvestatud viivise osas ja lisanduva viivise 0,07% päevas võlgnevuselt 1771 eurot 60 senti saamise nõudes. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Korteriühistu Kuldala 5, 7 ja 9 (hageja) esitas 15.07.2014 hagi VT (kostja I) ja TT (kostja II) vastu. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse summas 6581 eurot 13 senti, sissenõutavaks muutunud viivise hagiavalduse esitamise seisuga summas 2299 eurot 36 senti ning lisanduva viivise alates 16.07.2014 määraga 0,07% põhivõlgnevuselt päevas kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt on VT ja TT kaasomandis Harju maakonnas, Rae vallas, Peetri külas, XXXXXXXX X-X korteriomand.
3.Hageja esitas kostjatele igakuiselt arveid kommunaalteenuste eest. Alates 2010 aprillikuust tekkis kostjatel võlgnevus, mis on pidevalt suurenenud. Kostjad tegid aegajalt väikeseid tagasimakseid, kuid võlgnevus on siiski kasvanud ning olnud stabiilselt olemas. Seega olid kostjatele esitatud arved osaliselt või täielikult tasumata. Kokku oli kostjatel hagejale tasumata põhivõlgnevus summas 6581 eurot 13 senti, s.o alates 2010.a aprillikuust kuni 2014.a aprillikuuni. Sissenõutavaks muutunud viivisena palus hageja sama perioodi eest kostjatelt solidaarselt välja mõista 2299 eurot 36 senti. Kostja vastuväited
4.24.10.2014 vastuses hagile avaldasid kostjad, et nad ei võta hagi õigeks ega tunnista nende vastu esitatud nõudeid.
5.Kostjad leidsid, et hageja arvestused kostjate võla kohta on segased ja põhjendamatud. Hageja märkis, et kostjate võlgnevus algas alates 2010.a, aga arvestust perioodi 2010.a – mai 2011.a kohta tehtud ei ole. Samas nähtus kostja I pangakonto väljavõttest, et ta
tegi 7.10.2010 3000 euro suuruse makse. Materjalidest ei selgu, kas seda makset arvestati. Samuti tegi kostja I perioodil 24.03.2011 kuni 18.07.2014 2670 euro 44 sendi ulatuses makseid, millised hageja arvestuses puudusid.
6.Kostjad leidsid, et seega on hageja arvestused nii põhivõla kui ka viiviste osas segased, keerukad ja põhjendamatud. Selliste arvestuste alusel ei saa teha järeldusi kostjate võla suuruse kohta. Kostjate arvestuse kohaselt oli neil põhivõlg 4268 eurot 59 senti ja viivis teadmata summas. Põhivõla olid kostjad valmis hagejale tasuma maksetena kaheksa kuu jooksul alates kokkuleppe kinnitamisest. Maakohtu otsus
7.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes välja põhivõlgnevuse 4268 eurot 59 senti, sellelt sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 1.04.2012-15.07.2014 eest 1438 eurot 30 senti ning lisanduva viivise alates 16.07.2014 määraga 0,07% päevas rahuldatud põhinõudelt (s.o 4268,59 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis hageja menetluskulud 64% ulatuses solidaarselt kostjate kanda, mõistes kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks 1175 eurot 4 senti, ja kostjate menetluskulud 36% ulatuses hageja kanda, mõistes hagejalt kostjate kasuks välja 321 eurot 48 senti.
8.Pooled vaidlesid hageja nõude suuruse üle, sh millises ulatuses ning milliste kohustuste eest tuli kostjate poolt teostatud maksed lugeda täidetuks, ning arvetest tulenevate kohustuste aegumise üle.
9.Maakohus leidis, et hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 alusel. Kõnesolev säte näeb ette, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.
10.Poolte vahel oli muu hulgas vaidlus selles, milliste kohustuste täitmiseks võis kostjate poolt tehtud makseid lugeda. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud.
11.Kostjad on 3.02.2015 menetlusdokumendis seisukohal, et hagejale tehtud maksed on tasutud „kommunaalteenuste“ eest (tl 106). Riigikohtu 31.01.2014 lahendi nr 3-2-1166-13 p-s 14 toodud seisukoha järgi saab kohus tuvastada, et võlgnik on määranud, millise kohustuse täitmiseks ta võlausaldajale raha maksis. Maakohus, toetudes eeltoodud Riigikohtu seisukohale ja 3.02.2015 istungil kostja II poolt antud seletustele, et ta e maksnud poolteist aastat arvete alusel võlga, v.a viivist (tl 114), veendus, et kostjad olid korteriühistule maksete tegemisel pidanud silmas põhivõlgnevust.
12.Kohus pidas otstarbekaks lahendada kostjate taotluse 2010.a aprillist kuni novembrini väljastatud arvetest tulenevate nõuete osas aegumise kohaldamiseks (tl 105-106). Kohus tuvastas hageja poolt 18.11.2014 menetlusdokumendi lisana esitatud võla arvestuse põhjal, et vaidlusalusel ajavahemikul on hageja kostjatele esitanud arveid 1094 euro 36 sendi ulatuses ning kostjad on vaidlusalusel perioodil hagejale tasunud 447 eurot 38 senti (tl 88), milline summa on eelnevalt tuvastatu kohaselt hagejale tasutud põhivõlgnevuse täitmiseks. Seega kuulub aegumise taotlus lahendamisele põhivõlgnevuse 646 euro 98 sendi (1094,36 - 447,38) osas.
13.Kostjad on aegumise kohaldamise osas viidanud TsÜS §-le 154, mille kohaselt korduvate kohustuste nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude
õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Esitatud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik tuvastada hageja nõuete sissenõutavaks muutumise aega – kostjad ei ole aegumise taotlust esitades kõnesolevas küsimus seisukohta võtnud. Samuti ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, millise kuupäeva on korteriühistu juhatus arvete tasumiseks põhikirja p 4.2.6. alusel määranud. Kostjate esindaja on 3.02.2015 kohtuistungil märkinud, et arvete tasumise tähtaega ei ole kindlaks määratud (tl 116). Kohus pidas põhjendatuks lähtuda VÕS § 82 lg 7 viimasest lausest, millest tuleneb, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Antud juhul võib kohtu hinnangul võlgnevuse sissenõutavaks muutumise aja tuvastamisel lähtuda võlasuhte olemusest. Hageja kui korteriühistu eesmärgiks on tagada ühistu järjepidev suutlikkus hoolitseda järgneva kuul ühistu eduka majandamise eest. Selle tagamiseks võib eeldada korteriühistu huvi koguda jooksval kuul väljastatud arvetest tulenevad summad kokku hiljemalt sama kuu viimaseks kuupäevaks. Lähtudes eeltoodust luges kohus, et 2010.a aprillist kuni novembrini esitatud arvetest tulenevad nõuded muutusid sissenõutavaks arve väljastamisele järgneva kuu esimesest kuupäevast. Seega kõik aegumise kohaldamise taotluses märgitud nõuded muutusid sissenõutavaks 2010. kalendriaastal. TsÜS §-st 154 tulenevat arvesse võttes hakkas kõnesolevatest arvetest tulenevate nõuete osas aegumistähtaeg kulgema 1.01.2011 kell
00.00.Kolmeaastast tähtaega arvesse võttes aegus hageja nõue 2010.a aprilli kuni novembrikuu arvete osas 31.12.2013 kell 24.00. Toimiku põhjal on tuvastatav, et hagi on maakohtule lahendamiseks esitatud 15.07.2014 kuupäeval (tl 1). Kohus jättis hagi põhinõude 646,98 osas aegumise tõttu rahuldamata.
14.Järgnevalt käsitles kohus hageja seisukohta, mille kohaselt kuuluks hagi rahuldamisele 4268 euro 59 sendi osas seoses kostjate poolse nõude tunnustamisega. Kostjad on 24.10.2014 hagi vastuses märkinud, et kostjate arvestuste kohaselt on neil põhivõlg summas 4268 eurot 59 senti (tl 63). Sama seisukohta avaldas kostjate esindaja ka 3.02.2015 kohtuistungil (tl 117). Kostjad ei esitanud menetluse kestel arvutuskäiku, milliseid hageja arvetest tulenevaid võlgnevusi nad tunnustavad. Kohus tuvastas hageja 18.11.2014 menetlusdokumendi lisade põhjal, et ajavahemikul 2010.a detsember kuni 2014.a aprill väljastas hageja kostjatele arveid summas 7374 eurot 98 senti (tl 88-89) ning samal perioodil tasusid kostjad võlgnevusest 2565 eurot 45 senti. Kohus leidis, et tasutud summa arvelt tuli täidetuks lugeda 2010.a detsembrist kuni 2012.a märtsini tekkinud põhivõlgnevus. 2012.a märtsis väljastatud arve põhisummast 180 eurost 20 sendist tuli lugeda täidetuks 4 eurot 45 senti. Eeltoodule tuginedes tuvastas kohus, et alates 2012.a märtsist kuni 2014.a aprillini oli kostjate põhivõlg 4809 eurot 53 senti (7374,98 – 2565,45).
15.Kohus leidis, et kostjate poolt tehtud avaldused hageja nõude tunnustamise kohta 4268 eurot 59 senti olid piisavalt ühemõttelised, et hagi selles osas õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldada. Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks ajavahemiku 2012.a märts kuni 2014.a veebruari eest (kohus luges 2014.a veebruari kuu arve põhiosa tunnustatud summa abil tasutuks 70,27 euro osas) välja põhivõlgnevuse summas 4268 eurot 59 senti.
16.Ajavahemikul 2014.a veebruarist kuni 2014.a aprillini on hageja kostjatele väljastanud arveid summas 611 eurot 24 senti, millest täitmata põhivõlgnevuse osaks tuleb lugeda 540 eurot 97 senti (611,24 – 70,27). Kostjad on 3.02.2015 menetlusdokumendis asunud seisukohale, et hageja nõue ei ole põhjendatud, kuna arvetega ei saa majandamiskulusid tõendada.
17.KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 ja 2 kohaselt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Riigikohus on märkinud, et hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse (vt Riigikohtu 16.06.2010 lahend nr 3-2-1-53-10, p 14). Hageja on seisukohal, et korteri omanikena on kostjatel seadusest tulenev kohustus kommunaalmakseid tasuda ja hageja hinnangul on hagi tõendatud (tl 117). Kohus leidis, et hageja poolt esitatud arvete väljavõtete (tl 14-17), arvete maksmise tabeli (tl 18-29) ega võla arvestuste (tl 88-89) esitamisega ei saa tõendada seda, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma. Kohus jättis hageja nõude 2014.a veebruari kuni aprilli nõuete 540 euro 97 sendi osas rahuldamata.
18.Kohus leidis, et rahuldamata tuleb jätta ka hageja nõue 1124 euro 62 sendi osas. Kohus palus hagejal nõudeid täpsustada, kuna esitatud materjalide põhjal ei ole hageja 6581 euro 13 sendi suuruse nõude kujunemine arvete maksmise tabeli põhjal nõude aluseks oleva ajavahemiku aprill 2010.a kuni aprill 2014.a abil jälgitav. 2010.a kuni 2014.a võlaarvestuse tabelitest nähtus, et hageja oli kostjatele vaidlusalusel ajavahemikul väljastanud arveid põhiosades 8469 eurot 34 senti ja kostjad olid maksnud 3012 eurot 83 senti. Kohus tuvastas, et sellega võis lugeda tasutuks põhivõlgnevuse. Seega oli kostjatel hageja ees põhivõlgnevus 5456 eurot 51 senti (8469,34 - 3012,83) ja hageja poolt esitatud nõue 1124 euro 62 sendi osas võlaarvestuses kajastamata ja tõendamata ning rahuldamisele ei kuulu.
19.Järgmiseks võttis kohus seisukoha viivise osas. Kohus leidis, et hageja nõue kuulub sissenõutavaks muutunud viivise osas rahuldamisele summalt, mille kohus on hagi õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldanud. Kohus võttis viivise arvutuse puhul arvesse tuvastatud arvete sissenõutavaks muutumise tähtaega ja hagi esitamise kuupäeva. Kohtu hinnangul tuli kostjatelt solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 1.04.2012 kuni 15.07.2014 eest summas 1438 eurot 30 senti.
20.Kohus leidis, et hageja nõue lisanduva viivise väljamõistmiseks on põhjendatud ja mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivise alates 16.07.2014 rahuldatud põhinõudelt (s.o 4268,59 eurolt) määraga 0,07% päevas kuni põhinõude täies ulatuses rahuldamiseni.
21.Menetluskulude osas pidas kohus põhjendatuks lähtuda TsMS § 163 lg-st 1 ja kuna hagi kuulub rahuldamisele umbes 64% ulatuses (6797,51 ((s.o 4268,59+1438,30+1090,62) / 10 561,97) x 100), siis jäid hageja menetluskulud 64% ulatuses solidaarselt (TsMS § 165 lg 3) kostjate kanda ja kostjate menetluskulud 36% ulatuses hageja kanda.
22.Hageja 06.02.2014 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja kandnud õigusabikulud 1236 eurot (käibemaksuga; 996 + 240) ja tasunud riigilõivu 600 eurot. Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning palus kokku vastaspoolelt välja mõista õigusabikulud 1836 euro ulatuses. Vaatamata kostjate vastuväidetele pidas maakohus hageja tunnihinna määra 100 eurot ja menetlustoimingutele kulutatud aega põhjendatuks ja vajalikuks. Hagejapoolne riigilõivu tasumine on tuvastatav
toimiku materjalide põhjal (tl 39). Kohus mõistis kostjatelt solidaarselt menetluskuludena välja 1175 eurot 4 senti (1836 x 64%).
23.Kostjad olid 26.02.2015 menetlusdokumendi järgi teinud lepingulisele esindajale õigusabiks kulutusi 893 eurot (käibemaksuta), kinnitades, et esindaja ja kostjad ei ole käibemaksukohustuslased. Kostjad palusid lahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus pidas kostjate kulutusi õigusabile märgitud ulatuses põhjendatuks ning mõistis hagejalt menetluskuludena välja 321 eurot 48 senti (893 x 36%), millele käibemaksu ei lisandu.
24.Kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). Apellatsioonkaebus
25.Hageja palus maakohtu otsus tühistada osaliselt, so hagi rahuldamata jäänud osa 540 euro 97 sendi ulatuses ning sellelt summalt arvestamata jäetud viivise osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Hageja ei vaidlusta otsust hagi rahuldatud osas. Apellatsioonimenetluse kulud palus hageja jätta kostjate kanda.
26.Kohus jättis ebaõigesti välja mõistmata põhivõlgnevuse 540 eurot 97 senti perioodil 2014.a veebruarist kuni aprillini. Kohus leidis, et kuna hageja ei ole tõendanud, kui palju pidid kostjad majandamiskulude eest tasuma, jättis kohus hageja nõude 2014.a veebruari kuni aprilli nõuete 540 euro 97 sendi osas rahuldamata. Kohus on sellisele järeldusele jõudes ületanud hagi lahendamise piire. Kostjate esindaja viitas alles peale asja sisulise arutamise lõpetamist, et hageja ei ole esitanud tõendeid üldkoosolekul kehtestatud tariifide kohta. Seega on üllatav ja arusaamatu kohtuotsuse p-s 4.3 tehtud järeldus, et hageja oleks pidanud esitama mingeid täiendavaid tõendeid majandamiskulude suuruse kohta. Kõikide hageja poolt esitatud arvetel kajastatud majandamiskulude suuruse kohta on kehtestatud majandamiskavad ühistu üldkoosolekutel, selles osas aga asja sisulise arutamise juures vaidlust üleüldse ei olnud. Sellega rikkus kohus TsMS § 436 lg-t 3, mis sätestab, et kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 4 järgi otsust tehes ei või kohus tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht.
27.Kostjatel on korteriomanikena kohustus tasuda majandamiskulusid. Kohustus tuleneb KOS § 13 lg-st 1 ja KÜS §-st 151, ka hageja põhikirjas on selgelt sätestatud, et ühistu liige on kohustatud igakuiselt tasuma makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras Arvestuse aluseks on hageja üldkoosolekutel kinnitatud majandamiskavad. Kostjad ei ole vaidlustanud majandamiskavade kinnitamise otsuseid, seega on otsused kehtivad. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kostjad on ka tunnistanud oma kohustust ja asjaolu, et nad on hagejale võlgu jäänud. Seega oleks kohus pidanud kostjatelt välja mõistma ka põhivõlgnevuse 540 eurot 97 senti ning välja mõistma sellelt summalt viivise.
28.Kohus on 17.03.2015 otsuses mõistnud välja viivise kindla summana ajavahemiku 1.04.2012 kuni 15.07.2014 (hagi esitamise kuupäev) eest ning edasi lisanduva viivise
0,07% päevas rahuldatud põhinõudelt. Perioodi veebruar 2014 kuni aprill 2014 eest arvestatud põhivõlgnevuselt tuleb viivist arvestada alljärgnevalt: Kuu põhisumma viivis alates viivis kuni viivis Veebruar 14 157,55 EUR 1.03.2014 15.07.2014 15 EUR Märts 14
221,29 EUR
1.04.2014 15.07.2014 16,26 EUR Aprill 14
162,10 EUR
1.05.2014 15.07.2014 8,51 EUR
29.Veebruari arvest on maha arvestatud 70 eurot 27 senti, mille ulatuses luges kohus arve tasutuks. Seega palub hageja mõista kostjatelt välja põhivõlgnevuse 540 eurot 97 senti, viivise seisuga 15.07.2014 39 eurot 77 senti ja lisanduva viivise alates 16.07.2014 määraga 0,07% päevas põhinõudelt 540 eurot 97 senti.
30.Põhivõla 540 euro 97 sendi väljamõistmisel tuleb muuta menetluskulude jaotust võrdeliselt hagi rahuldamise lõpliku ulatusega ning hageja kasuks kostjatelt mõista välja 73% hageja maakohtu menetluskuludest. Apellatsioonimenetlusega seonduvad menetluskulud palub hageja jätta vastustajate kanda.
31.Kohus ei oleks tohtinud arvestada kostjate menetluskulude taotlust ja kohus on oluliselt menetlusnorme rikkunud. TsMS § 176 lg 1 sätestab, et kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kohus määrab tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates.
32.Hageja esitas kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 1 menetluskulude nimekirja 3.02.2015 kohtuistungil. Peale kohtuistungit esitas hageja 6.02.2015 nimekirja ka kohtuistungil osalemisega seonduvad menetluskulud. Kostjad ei esitanud kohtuistungil menetluskulude nimekirja, seega ei järginud nad TsMS § 176 lg-t 1. Kostjate menetluskulusid ei oleks kohus tohtinud arvestada.
33.Kohtuotsuses on kohus viidanud kostjate 26.02.2015 menetlusdokumendile, milles kostjad on esitanud oma menetluskulude nimekirja ning ka vastuväited hageja menetluskulude nimekirjale. Hagejale ega tema esindajale ei ole 26.02.2015 menetlusdokumenti saadetud ega tehtud nähtavaks ka e-toimikus. TsMS § 176 lg 7 järgi toimetatakse menetluskulude nimekiri ja tõendid viivitamata vastaspoolele kätte. TsMS § 176 lg 8 kohaselt määrab kohus menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Kohtuotsusest ilmnes hagejale, et kostjad on esitanud 26.02.2015 menetlusdokumendi koos menetluskulude nimekirjaga, seda dokumenti ei ole hagejale edastatud ega antud hagejale võimalust seisukoha esitamiseks.
34.Lisaks juhib hageja tähelepanu asjaolule, et kostjad said hagimaterjalid kätte 23.09.2014 ja ei vastanud hagile tähtaegselt (s.o 7.10.2014). Lähtuvalt kohtu 9.10.2014 kirjast koostas hageja juba ära menetluskulude nimekirja ja ootas tagaseljaotsuse tegemist. 14.10.2014 e-kirjas taotlesid kostjad pikendada hagile vastamise tähtaega kuni 28.10.2014. Kohus palus 14.10.2014 e-kirjas kostjatel esitada hiljemalt 24.10.2014 põhistatud avaldus menetlustähtaja pikendamiseks. 15.10.2014 saatis hageja kohtule menetluskulude nimekirja ja palus juhul, kui kostjad peaksid 24.10.2014 esitama avalduse tähtaja pikendamiseks ja kohus seda ei rahulda, arvestada menetluskulude nimekirja tagaseljaotsuse tegemisel. Kostjad ei esitanud põhistatud avaldust ja kohus ei võtnud ka seisukohta, kas kostjatele antud tähtaega tuleks pikendada. 24.10.2014 saatsid kostjad kohtule vastuse hagiavaldusele. Seejuures ei olnud kohus pikendanud kostjatele antud hagile vastamise tähtaega ning kostjad ei
olnud vastuse hilisemat esitamist ka põhjendanud. Seega eiras kohus TsMS § 64 lg-t 1 ja oleks tegelikult pidanud tegema tagaseljaotsuse. Vastus apellatsioonkaebusele
35.Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
36.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse 540 euro 97 sendi ja vastavas osas viivise välja mõistmata jätmise osas ja palub hagi selles osas rahuldada ning muuta menetluskulude jaotust ning jätta kostja menetluskulud välja mõistmata.
37.TsMS § 456 lg 6 kohaselt on otsus jõustunud osas, milles kohus hagi põhivõlgnevuse 4268 euro 59 sendi, viivise 1438 euro 30 sendi ja edasiulatuva viivise alates 16.07.2014 määras 0,07% päevas rahuldatud põhinõudelt 4268 eurot 59 senti kuni põhinõude täitmiseni ulatuses välja mõistis. Veel on kohtuotsus jõustunud osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata võlgnevuse 1771 euro 60 sendi, ning sellelt summalt arvestatud viivise ja lisanduva viivise 0,07% päevas võlgnevuselt 1771 eurot 60 senti saamise osas.
38.Ringkonnakohus, tutvunud hageja apellatsioonkaebuse ja asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja uue otsusega hagi selles ulatuses rahuldada. Samuti tuleb otsus tühistada menetluskulude väljamõistmise osas ja selles osas teha uus otsus. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
39.Vaidlust ei ole selles, et kostjad on Rae vallas, Peetri külas, XXXXXXXX XXX X-X korteriomandi kaasomanikud (tl 6) ja nad on kohustatud tasuma hageja liikmetena KÜS § 151 lg-tes 1 ja 2 loetletud kulusid hageja põhikirja p-s 4.2.6 sätestatud korras, st regulaarselt kord kuus tasuma hageja juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras (tl 33). Vaidlus puudub, et kostjad seadusest ja põhikirjast tulenevat kohustust ei ole täitnud korraliku ühistu liikmena ja nad olid hageja ees võlglased. Vaidlus puudub, et kostjad ei olnud tasunud neile esitatud arvete alusel regulaarselt tarbitud ja vahendatud teenuste eest. Selle kinnituseks esitas hageja saldo väljavõtted, millest nähtuvalt tasusid kostjad teenuste eest detsember 2009 detsember 2010 5 korral, omades seega pidevat võlgnevust (tl 88). Ajavahemikul jaanuar 2011 kuni juuni 2014 tasusid kostjad arveid samuti ebaregulaarselt (2012 jooksul ühel korral 100 eurot), mille tõenduseks esitas hageja arvestuse (tl 89). Kostjad on maakohtu istungil võlgnevuse olemasolu tunnistanud (3.02.2014 istungil kostja selgitus, tl 114).
40.Hageja nõue alates 2012 märtsist kuni 2014 aprillini oli 4809 eurot 53 senti. Kostjad ei ole väitnud, et nad ei ole saanud hagejalt teenust, mille kohta neile arveid esitati. Kostjate esindaja poolt 3.02.2015 esitatud kohtukõne kirjalikes teesides ja peale sisulise arutamise lõppu 3.02.2015 toimunud istungil kohtuvaidlustes esitatud väide, et puuduvad tõendid, millised on tasu määrad, kuidas tariifid kujunesid ja millisel üldkoosoleku otsusel tariifid kehtestati ja kust selgub, et tasuda tuleb ruutmeetri ja kuupmeetri alusel, on hilinemisega esitatud väited. Maakohus on rahuldanud hagi ulatuses, mida kostjad tunnistasid ja jätnud 540 euro 97 sendi ulatuses hagi rahuldamata põhjusel, et puuduvad tõendid kostjatele väljastatud arvetel esitatud summade kujunemise kohta. Kohtuotsus osas, milles kohus jättis hageja nõude rahuldamata eelnimetatud summa ja vastava viivise osas on ebaõige, kuivõrd otsus ei
tugine asjas arutatule, millega kohus rikkus TsMS § 436 lg-s 4 sätestatut. Maakohtul ei olnud õigust jätta hagi rahuldamata 540 euro 97 ulatuses tõendamatuse tõttu, kuna menetluses asja sisulisel arutamisel kostja vastavaid vastuväiteid ei esitanud. Kostjad ei ole vastuses hagiavaldusele või hiljemalt asja sisulisel arutamisel neile asjaoludele tuginenud.
41.Kostjad väitsid maakohtu menetluses, et neil puudub ülevaade oma võlgnevusest ühistu ees ja seepärast nad ei saa tasuda arveid (kostja TT kinnitusel ta ei julgenud vahepeal maksta, tl 114). Lisaks sellele, et kostjad ei ole kasutanud oma õigust pöörduda juhatuse poole selgituse saamiseks arvetel kajastuva kohta, ei ole nad esitanud ka maakohtu menetluses ühtki sisulist vastuväidet, millega nõustumist või mittenõustumist oleks ringkonnakohtul apellatsioonimenetluses võimalik kontrollida. Hageja väitel on kostjatele esitatud arvetel kajastatud majandamiskulude suuruse kohta kehtestatud majanduskavad ühistu üldkoosolekutel, kuid kuna selles osas asja sisulise arutamise juures vaidlust ei olnud, ei olnud neid esitatud. Samuti nähtub kohtuistungi protokollist, et asja sisulisel arutamisel majandamiskulude ja kommunaalteenuste summade üle puudus vaidlus ja kohus lõpetas poolte nõusolekul asja sisulise arutamise.
42.Maakohtu otsuse osalisel tühistamisel ja hagi põhinõude 540 euro 97 sendi ulatuses rahuldamisel tuleb kostjatelt välja mõista sellelt summalt viivis kindla summana seisuga 15.07.2014 eest 39 eurot 77 senti ja edasi alates 16.07.2014 lisanduv viivis 0,07% päevas rahuldatud põhinõudelt 540 eurot 97 senti.
43.Järgmisena vastab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse väidetele, mis käsitlevad menetluskuludega seonduvat. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ja TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse jaotuse alusel. Apellatsioonkaebuse rahuldamisel ja maakohtu otsuse vaidlustatud osas tühistamisel tuleb tühistada ka otsus menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse väljamõistmise osas.
44.Põhjendatud on hagi osalise rahuldamise korral lähtuda TsMS § 163 lg-st 1, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades. Kuna ringkonnakohus rahuldab kaebuse ja mõistab kostjatelt täiendavalt välja põhivõla 540 eurot 97 senti, siis võrdeliselt hagi rahuldamise lõpliku ulatusega on hagi rahuldatud 73% ulatuses ja kostjatel tuleb hageja menetluskulud selles osas hüvitada. Hageja poolt maakohtus kantud menetluskulud olid 1836 eurot (riigilõiv 600 eurot + õigusabikulu 1236 eurot), millest kostjatel tuleb hüvitada 1340 eurot 28 senti.
45.Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ka osas, milles hageja vaidlustas kostjate menetluskulude väljamõistmise temalt. Maakohus on selles osas kostjate menetluskulude nõude rahuldamisel rikkunud oluliselt menetlusnorme, sest kostja esindaja ei järginud seadust. TsMS § 176 lg 1 sätestab, et kui asja vaadatakse läbi kohtuistungil, esitatakse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks enne kohtuvaidlusi kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Kostjate esindaja seda nõuet ei täitnud ja enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekirja ei esitanud.
46.TsMS § 176 lg 1 järgi määrab kohus tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja arutamine. Eelmises lauses nimetatud tähtaeg ei või olla pikem kui kolm tööpäeva kohtuistungi toimumisest arvates. Kuigi maakohus ei määranud istungil seda tähtaega, kõrvaldas kohus rikkumise ja andis kostjate esindajale 9.02.2015 tähtaja kuni 17.02.2015 menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kostjate esindaja ei järginud talle antud tähtaega ja esitas menetluskulude nimekirja hilinemisega 26.02.2015, mistõttu on ta
kaotanud ringkonnakohtu hinnangul õiguse nõuda maakohtu menetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks. Kostjate esindaja põhjendus, et maakohtus kantud menetluskulude nimekirja esitamist takistas tal istungiprotokolli puudumine, ei ole arvestatav. TsMS § 176 lg 1 kohaselt tuli menetluskulude nimekiri (v.a istungil osalemisega seotud kulu) esitada 3.02.2015 kohtuistungil enne asja sisulise arutamise lõpetamist, millist nõuet kostjate esindaja ei täitnud. Kohtuistungil kostjate esindaja osales ja menetluskulude nimekirja esitamist ei saanud antud vaidluse juures (kus kohtuistung kestis 1 tund), takistada istungiprotokolliga väidetav mittetutvumine. Kuna kostjad ei esitanud kohtuistungil menetluskulude nimekirja ja ei järginud TsMS § 176 lg-t 1, ei olnud seega seaduslik arvestada kostjate menetluskulusid. Õige on, et maakohus rikkus TsMS § 176 lg-t 7 ja ei toimetanud menetluskulude nimekirja ja tõendeid viivitamata vastaspoolele kätte ja TsMS § 176 lg-t 8, mille kohaselt pidi kohus määrama menetlusosalisele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Nimetatud rikkumine ei anna iseenesest praeguses vaidluses alust otsust tühistada, kuivõrd kostjate esindaja taotlus jääb rahuldamata TsMS § 176 lg 1 nõuete rikkumise tõttu.
47.Apellatsioonimenetlusega seonduvad menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamisel jätta kostjate kanda. Hageja apellatsioonimenetluse kuludeks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 9 tunni ulatuses tunnihinnaga 100 eurot + käibemaks kokku 1205 (1080 + 125) eurot. Hageja palub menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik kulu õigusabile apellatsioonkaebuse koostamisel arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu 4,5 tundi. Seega tuleb kostjatel hüvitada riigilõiv ja õigusabikulu kokku 665 eurot (125 + 540).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.