võlgnik: M. K. (isikukood XXX, elukoht XXX, telefon XXX, e-post XXX) Pankrotihaldur: Einar Vallandi (postiaadress OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a, 51003 Tartu, e-post [email protected], telefon 7420 583, 511 8670)
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada lõpparuanne M. K. (pankrotis; isikukood XXX) pankrotimenetluses ja lõpetada M. K. (pankrotis) pankrotimenetlus.
2.Vabastada pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri kohustustest M. K. (pankrotis) pankrotimenetluses.
3.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses on jäänud raha saamata:
4.Kinnitada pankrotihaldur Einar Vallandi poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud M. K. (pankrotis) pankrotimenetluses 209,56 eurot (kakssada üheksa eurot ja viiskümmend kuus senti) ning halduri töötasu väljamaksmisel edaspidi tekkiv kulu summas 0,32 eurot (kolmkümmend kaks senti). Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud kanda pankrotivara arvel.
Tsiviilasi 2-15-1618
5.Määrata pankrotivarast pankrotihaldur Einar Vallandi tasuks 565,25 eurot (viissada kuuskümmend viis eurot ja kakskümmend viis senti), mis sisaldab seaduses sätestatud makse (sotsiaalmaksu 140,25 eurot, kinnipeetud tulumaksu 85,00 eurot).
6.Algatada M. K. (ik XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. (PankrS § 175 lg 1, lg 11).
7.Jätta M. K. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada M. K., isikukood XXX, täitma usaldusisiku ülesandeid.
8.Usaldusisikul (M. K.) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 1. veebruaril).
9.M. K. esitada iga kuue (6) kuu järel kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet ja andmeid väljamaksete kohta võlausaldajatele. Esimene aruanne esitada hiljemalt 1. märtsil 2016. a, järgnev 1. septembril 2016. a jne.
10.Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (PankrS § 173): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
11.Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, menetlusosalistele ja võlausaldajatele. 2/11
Tsiviilasi 2-15-1618
12.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13.Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lg-le 1 (PankrS § 164 lg 1, 2, § 171 lg 4).
MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohtu 16.03.2015. a määrusega kuulutati välja M. K. pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Einar Vallandi.
2.Nõuete kaitsmise koosolek toimus 06.07.2015. a. Jaotusettepanek esitati kohtule kinnitamiseks 07.07.2015. a. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 06.08.2015. a määrusega.
3.10.08.2015. a esitas pankrotihaldur Einar Vallandi kohtule kinnitamiseks lõpparuande, palus lõpetada M. K. pankrotimenetlus, vabastada pankrotihaldur Einar Vallandi tema kohustustest, mõista pankrotivarast Einar Vallandi kasuks välja töötasu summas 565,25 eurot, mis sisaldab seaduses sätestatud makse (sotsiaalmaksu 140,25 eurot, kinnipeetud tulumaksu 85 eurot), kinnitada pankrotimenetluse läbiviimisega seoses pankrotivara arvel kantud kulud summas 209,56 eurot ning halduri töötasu väljamaksmisel edaspidi tekkiv kulu summas 0,32 eurot, otsustada M. K. suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine.
4.Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 10.08.2015. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda M. K. (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet.
LÕPPARUANNE
Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1)
5.Selles pankrotimenetluses oli müüdavaks materiaalseks varaks sõiduauto Subaru Legacy (1991. a, registreerimismärk XXX) ja järelhaagis Respo 751 (2008. a, registreerimismärk XXX). Lisaks sellele sai pankrotivara suureneda võlgniku jooksvast sissetulekust osa pankrotivara hulka arvamise teel. Pankrotivarasse laekus 1 582,67 eurot järgmistest allikatest: - kinnipidamine võlgniku jooksvast sissetulekust 502,67 eurot - järelhaagise Respo 751 müügihind 700,00 eurot - sõiduauto Subaru Legacy müügihind 380,00 eurot
6.Sissetulek laekus ning jagunes võlgniku ja pankrotivara vahel kuude lõikes järgmiselt: Sissetuleku liik Töötasu Puhkusetasu Sissetulek kokku: Sellest võlgniku käsutuses Arvatud pankrotivara hulka
aprill
724,88 724,88
mai juuni
724,88 724,88
juuli
642,12 452,52 724,88 724,88 1094,64
650,00 650,00 650,00 74,88 74,88 74,88
august
483,39
KOKKU:
483,39
330,15 452,52 3752,67
975,00 325,00 119,64 158,39
3250,00 502,67
3/11
Tsiviilasi 2-15-1618
7.Koos pankrotivara hulka arvatud raha algsaldoga (78,30 eurot) kujunes likviidse pankrotivara väärtuseks 1 660,97 eurot. Andmed PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 162 lg 2 p 2)
8.Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega.
9.Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele.
11.Tasutud pankrotimenetluse kulud: Pankrotivara arvel on tasutud Tartu Maakohtu 16.03.2015 määrusega pankrotivarast välja mõistetud menetluskulu 724,74 eurot, sealhulgas ajutise halduri töötasu 450 eurot ja sotsiaalmaks 148,50 eurot ning ajutise halduri kulutuste hüvitis 105,20 eurot ja käibemaks 21,04 eurot. Lisaks sellele on pankrotivara arvel tasutud järgmised pärast pankroti väljakuulutamist tekkinud, menetluse läbiviimisega seotud kulud: Kululiik OÜ ÜK Büroo ruumide jms kasutus koopiad, arvutiväljatrükid käibemaks pangateenused Kokku:
12.Pankrotihaldur kasutas peaaegu kõikide pankrotimenetluse toimingute (võlgniku ja võlausaldajatega suhtlemine, mulle esitatud dokumentidega tutvumine, andmete kontrollimine ja analüüsimine, aruannete ja avalduste koostamine, vara müügi korraldamine jne) tarbeks OÜ ÜK Büroo poolt üüritavaid ruume ja nende juurde kuuluvaid tasulisi teenuseid (küte, elekter, internet jne). Pankrotihalduri arvates OÜ ÜK Büroo ei ole PankrS § 125 lg 1 ja 2 nimetatud isikuks.
13.Edaspidi eeldatavalt tasutavad pankrotimenetluse kulud: edaspidi täieneb kulu summa pankrotihalduri töötasu ja sellega seotud maksukohustuse võrra. PankrS § 65 lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus lõpparuande kinnitamisel. Üksnes võlausaldajate nõuete rahuldamiseks läbi viidavates menetlustes arvestatakse halduri töötasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmistest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivara hulka arvatud rahast. Käesolevas asjas esitatud pankrotiavaldusega taotles võlgnik eeskätt tema vabastamist talle ilmselt üle jõu käivatest kohustustest.
14.Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, lahtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest: 1) Ilma PankrS § 171 lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgniku realiseeritava vara väärtus oli väike ning ka sissetulek, millest teoreetiliselt saab osa kinni pidada, on väike ega õigusta täismahus pankrotimenetluse läbiviimist. 2) Vastavalt PankrS §-le 65 lg 11 nendes varatutes pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel PankrS § 23 lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid. TsMS § 183 lg 2 alusel on riik valmis selliste menetluste läbiviimise eest andma tagastamatut abi kuni 476,40 eurot (397 eurot + käibemaks). Pankrotihalduri arvates ei ole mõistlik eeldada, et samal põhjusel toimuvates menetlustes, milles on olemas raha halduri 4/11
Tsiviilasi 2-15-1618
tasustamiseks (kuigi summa ei ole haldurist mitteoleneval põhjusel suur), peaks halduri tasu olema väiksem.
15.Kuigi menetlusega seotud toimingud nõudsid haldurilt rohkem aega, taotlen kohtult haldurile 16 töötunni eest 565,25 euro suuruse töötasu määramist (35,33 eurot tund). Eestis kehtivate maksuseaduste kohaselt sisaldab töötasu tulumaksu ja töötasule lisandub sotsiaalmaks. Kuna seadusandja on PankrS §-s 65 lg 11 pidanud vajalikuks reguleerida pankrotihalduri töötasu maksustamist tavapärasest erinevalt, esitan tasutaotluse kohtule sellisena, et taotletav summa sisaldab kõiki töötasuga kaasnevaid makse: sotsiaalmaksu 140,25 eurot ja kinnipeetud tulumaksu 85 eurot. Seega, juhul kui kohus määrab töötasu taotletud ulatuses, makstakse pankrotivarast pankrotihaldurile 340 eurot ning maksuhaldurile 225,25 eurot.
16.Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega 1 tund - suhtlus täitemenetluse lõpetamiseks, varem seatud arestide kustutamiseks 0,5 tundi - pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine 1 tund - suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega 1 tund - sissetuleku jaotamist puudutava kokkuleppe koostamine, läbi rääkimine, sõlmimine 0,5 tundi - vara müügi korraldamine (oksjonid, suhtlus, dokumentide loomine, arveldused) 3 tundi - tegelemine esitatud nõudeavaldustega - nõuete kontrollimine, analüüs, täpsustamine 2,5 tundi - võlausaldajate üldkoosolekute (2 tk) ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine 2 tundi - jaotusettepaneku ja muude menetlusega seotud dokumentide koostamine 2 tundi - menetluse lõpparuande koostamine, menetluse lõpetamisega seotud toimingud 2,5 tundi Kokku: 16 tundi
17.Juhul kui kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel määrab haldurile töötasu taotletud ulatuses, saab AS-is SEB Pank avatud võlgniku arvelduskontole nr XXX deponeeritud summa arvel teha edaspidi väljamaksed järgmiselt: 1) pankrotihalduri netotöötasu 340,00 eurot 2) halduri töötasuga seotud maksud 225,25 eurot 3) töötasu ja maksude ülekandmisega seotud teenustasud 0,32 eurot Kokku: 565,57 eurot
18.M. K. nimele AS-is Swedbank avatud arvelduskontol nr XXX olevat raha ei käsita ma pankrotivarana, vaid võlgniku jooksva sissetuleku selle osana, mis seaduse kohaselt peab olema ja ongi võlgniku käsutuses tema ning ülalpeetavate igapäevaste vältimatute kulude katmiseks. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (PankrS § 162 lg 2 p 3)
19.Kohtu poolt 06.08.2015. a. kinnitatud jaotusettepaneku kohaselt on rahuldamisele kuuluvate nõuete summa 47 118,94 eurot. Jaotusettepaneku kohaselt kuuluvad kõik nõuded PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärku. Jaotusettepaneku alusel on nõuete katteks tasutud 161,10 eurot järgmiselt: Jrk nr
Võlausaldaja nimi Swedbank AS Nordea Finance Estonia AS SEB Pank AS
Rahuldatud nõude summa 4,29 € 156,07 € 0,74 € 5/11
Tsiviilasi 2-15-1618
Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4)
20.Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS § 162 lg 2 p 5)
21.Pankrotivara hulka ei kuulu müümata materiaalset vara ega varalisi nõudeõigusi. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6)
22.PankrS § 124 lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Lisaks iga pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevatele toimingutele - koosolekute läbiviimisele, aruannete ja avalduste koostamisele ning kohtule esitamisele - oli pankrotihalduril menetluse läbiviimisel kaks peamist funktsiooni: 1) suhelda võlausaldajatega, kontrollida nende esitatud nõudeid ning fikseerida iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa ning 2) suhelda võlgnikuga, pidada arvestust tema jooksva sissetuleku üle ning korraldada selle jagamine pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks.
22.1.Nõuete kaitsmisel vaadati läbi 3 võlausaldaja nõuded 57 094,04 euro ulatuses. Nii enne kui pärast nõuete kaitsmist suhtlesin suurima võlausaldajaga seetõttu, et võlgniku kohustuse suurust mõjutas nii A. P. O. kohtuotsusega võlausaldaja kasuks välja mõistetud summa sissenõudmise kulg kui ka solidaarvõlgniku A. R. poolt võlausaldaja nõude katteks tasutu. Nõuete kaitsmisel ei esitatud nõuetele vastuväiteid. Haldur suhtles suurima võlausaldajaga ka enne menetluse lõpparuande kohtule esitamist selleks, et vastavalt PankrS § 96 viimasele lausele arvata menetluse lõpparuande koostamise seisuga võlausaldaja nõudest täiendavalt maha solidaarvõlgniku tasutu.
22.2.Võlgnik on pärast pankroti väljakuulutamist jätkanud töötamist A. R. Loodetavasti suudab võlgnik teenida töötasu ka edaspidi. Võlgniku jooksvast sissetulekust osa pankrotivara hulka arvamisel tuli arvestada, et kahe ülalpeetavaga võlgniku sissetulekule ei või pöörata sissenõuet järgmises ulatuses: 1) TMS § 132 lg 1 alusel 390 eurot; 2) TMS § 132 lg 2 alusel 260 eurot. 3) TMS § 132 lg 3 alusel 1/3 sissetulekust, mis ületab TMS § 132 lg 1 ja lg 2 alusel arestimisele mittekuuluvat summat. Kuna: 1) enne pankroti väljakuulutamist võlgnik mingil määral täitis enesele võetud kohustusi, ehkki ka siis võinuks sundtäitmise korras kinni peetav summa olla väiksem võlgniku poolt kohustuste täitmiseks tegelikult makstud summast ning 2) võlgnik on esitanud kohtule taotluse tema vabastamiseks kohustustest ning kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena, sõlmis haldur võlgnikuga kokkuleppe, mille kohaselt juhul, kui võlgniku sissetulek on vähemalt 650 eurot kuus, jääb võlgnikule vabaks käsutamiseks 650 eurot kuus. Kogu nimetatud summat ületav osa arvati pankrotivara hulka. Kuna juulis maksis võlgniku tööandja ette tasu kahe nädala pikkuse puhkuse eest ning augustis laekuv töötasu oli seetõttu väiksem, oli juulis võlgnikule vabaks käsutamiseks jäänud summa XXX eurot ning augustis XXX eurot. Võlgniku jooksvast sissetulekust arvati pankrotivara hulka 502,67 eurot.
22.3.Võlgniku müüdavaks materiaalseks varaks oli sõiduauto Subaru Legacy (1991. a, registreerimismärk XXX) ja järelhaagis Respo 751 (2008. a, registreerimismärk XXX). Nende liiklusvahendite müümiseks viis haldur läbi kolm avalikku elektroonilist oksjonit Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee. Sõiduauto müümiseks korraldatud esimene oksjon alghinnaga 300 eurot nurjus, kuid 6/11
Tsiviilasi 2-15-1618
järgmisel, 200 euro suuruse alghinnaga oksjonil tõusis müügihind 380 euroni. Järelhaagise müümiseks korraldatud 300 euro suuruse alghinnaga oksjonil osales 14 pakkujat ning müügihind tõusis 700 euroni.
22.4.Pakkumaks võlausaldajatele võimalust avaldada oma arvamust ja teha PankrS § 172 lg 1 sätestatud ettepanek, valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku, mis otsustaks võlgniku pankrotimenetluse lõpetamise ning teeks usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Koosolekul ei osalenud ühtki võlausaldajat. Haldur arvab, et võlausaldajate puudumine PankrS § 172 lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekult ei piira kohtu õigust määrata usaldusisik oma äranägemisel. Halduril ei ole seni üheski menetluses õnnestunud kogeda, et võlausaldajatest keegi sooviks ise täita usaldusisiku ülesandeid või pakkuda usaldusisikuks oma kandidaati. Reeglina on lepitud sellega, et kohus kohustab usaldusisiku ülesandeid täitma kas võlgnikku või mõnda muud kohtu poolt sobivaks peetavat, selleks nõusoleku andnud isikut. Selles asjas on võlgnik andnud nõusoleku täita ise usaldusisiku kohustusi. Samuti on võlgnik lubanud, et kohustustest vabastamise menetluse ajal ta tegeleb mõistlikult tulu toova tegevusega ning eraldab oma sissetulekust võlausaldajate tarbeks vähemalt selle summa, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Sealhulgas kohustus võlgnik eraldama oma kohustuste täitmiseks tulevikus maksuhalduri poolt tagastatavad tulumaksu enammaksed täies ulatuses. Haldur usub, et võlgnik suudab ise täita usaldusisiku kohustusi. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (PankrS § 162 lg 2 p 7)
23.Pankrotimenetluse lõpparuande kohtule esitamise ajal on jaotusettepanekus PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud rahuldamisjärku arvatud, kuid rahuldamata nõuded järgmised: Jrk nr
Võlausaldaja nimi Swedbank AS Nordea Finance Estonia AS SEB Pank AS
24.Jaotusettepaneku kinnitamise kohta tehtud kohtumääruses kajastatud Nordea Finance Estonia AS-i nõude summast on lisaks jaotusettepaneku alusel võlgniku pankrotivarast tasutud 156,07 eurole PankrS § 96 viimase lause kohaselt maha arvatud ka jaotusettepaneku esitamise ja pankrotimenetluse lõpparuande koostamise vahelisel ajal solidaarvõlgnik A. R. poolt tasutud 383,54 eurot. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8)
25.M. K. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas edaspidi esitada hagi. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (PankrS § 162 lg 3)
26.Pankrotihaldur arvab, et võlgnik ei muutunud maksejõuetuks kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisveana käsitatava teo toimepanemise tõttu. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on liiga kergekäeline kohustuste võtmine, samuti seotud äriühingu juhtimisel liialt riskantsete otsuste tegemine.
27.Võlgniku maksevõimet enim kahjustavaks asjaoluks on 25.02.2010 sõlmitud käendusleping, millest tulenes võlgniku kohustus tasuda oma kohustusi rikkunud O. G. M. võlg. Võetud riski realiseerumisel tekkinud probleemi lahendamist raskendas võlgniku üldine majanduslik ebakindlus, mis oli tingitud tulude ja kulude jooksvast
7/11
Tsiviilasi 2-15-1618
tasakaalustamatusest. Võlgnik on kasutanud krediiti hiljemalt alates 2001. aastast. Samas on tal olnud üsna pikki perioode, mil tal on puudunud töökoht ja sissetulek.
28.Võlgnik oli tema poolt käendatud O. G. M. juhatuse liige ning omas ka väikest osalust. O. G. M. vahendas suhteliselt suurtes kogustes teravilja ja muid kaupu ning kandis võlgniku väitel suurimaid kaotusi seetõttu, et ei suudetud õigesti prognoosida turuhindade muutumist. Lisaks sellele tegi juhatus riskantseid investeeringuid, mille tulemusena kaotatud raha aitas omalt poolt kaasa osaühingu maksejõuetuks muutumisele. Pankrotihaldur peab usutavaks võlgniku väidet, et O. G. M. olulisemate ja tagantjärgi kahjulikuks osutunud valikute tegemisel oli suurem sõnaõigus teisel juhatuse liikmel ja ühtlasi osaühingu enamusosanikul A. R. A. R. möönis minuga suheldes, et temal on kaalukas roll võlgniku suurimaks probleemiks oleva võla tekkimisel ning ta on valmis ka üksi tasuma võlgnikul tema suurima võlausaldaja ees oleva kohustuse. See eeldab aga võlausaldajaga pikaajalise maksegraafiku sõlmimist, mida võlausaldaja ei ole A. R. väitel olnud seni nõus sõlmima.
29.Eeldusel et võlgnikul tõepoolest puudus piisavalt kaalukas sõnaõigus käendatava osaühingu otsuste vastuvõtmisel, seisnes võlgniku eksimus selles, et ta ei kaalutlenud piisavalt, kas, miks ja mil määral ta võtab vastutuse osaühingu tegevuse eest.
KOHTU SEISUKOHT
Pankrotimenetluse lõpetamine
30.PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 163 lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada.
31.Kohtu hinnangul on M. K. (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 163 lg 5 tähenduses muu asjaolu.
32.PankrS § 165 lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri M. K. pankrotimenetluses.
33.PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.
34.PankrS § 65 lg 2 järgi halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.
35.PankrS § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel.
36.PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.
37.Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja PankrS § 171 lg 11 alusel, lähtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse 8/11
Tsiviilasi 2-15-1618
laekunud summast. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 565,25 eurot (viissada kuuskümmend viis eurot ja kakskümmend viis senti), mis sisaldab seaduses sätestatud makse (sotsiaalmaksu 140,25 eurot, kinnipeetud tulumaksu 85,00 eurot). Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 16. Pankrotihalduri tunnitasuks on 35,33 eurot. Haldur loeb õigustatud tasuks pankrotimenetluse läbiviimise eest 565,25 eurot (viissada kuuskümmend viis eurot ja kakskümmend viis senti), mis sisaldab seaduses sätestatud makse (sotsiaalmaksu 140,25 eurot, kinnipeetud tulumaksu 85,00 eurot). Kohus leiab, et arvestades halduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Einar Vallandi taotlus tuleb rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 565,25 eurot (viissada kuuskümmend viis eurot ja kakskümmend viis senti), mis sisaldab seaduses sätestatud makse (sotsiaalmaksu 140,25 eurot, kinnipeetud tulumaksu 85,00 eurot).
38.PankrS § 66 lg 3 alusel menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur taotleb kinnitada seoses menetluse läbiviimisega pankrotivara arvel kantud kulud 209,56 eurot ja edaspidi seoses pankrotihalduri töötasu maksmisega kaasnev täiendav kulu 0,32 eurot. Kohus, kontrollinud pankrotihalduri poolt tehtud kulusid, leiab, et tuleb kinnitada pankrotihaldur Einar Vallandi poolt M. K. (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotivara arvel tehtud vajalikud ja põhjendatud kulutused summas 209,56 eurot, ja edaspidi seoses pankrotihalduri töötasu maksmisega kaasneva täiendava kulu 0,32 eurot.
39.Võlgnik on pankrotihalduri tasu ning pankrotihalduri vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse heaks kiitnud. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine
40.PankrS § 169 näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.
41.02.02.2015. a esitas võlgnik M. K. kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks, kus võlgnik märkis, et temale ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja ta kohustub täitma PankrS § 173 nimetatud kohustusi. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 07.04.2015. a.
42.Pankrotihaldur esitas 10.08.2015. a kohtule koos lõpparuandega ka võlgniku avalduse, milles võlgnik on esitanud alljärgnevad kinnitused kohustumaks: - tegelema oma võimete ja võimaluste piires mõistlikult tulutoova tööga; - igakuiselt eraldama võlausaldajate nõuete rahuldamiseks jooksvast sissetulekust seaduse kohaselt arestitava osa, võimaluse korral ka rohkem; - lisaks jooksvast regulaarsest sissetulekust võlausaldajatele eraldatavale summale eraldama Maksu- ja Tolliameti poolt tulevikus tagastatavad tulumaksu enammaksed täies ulatuses võlausaldajate nõuete rahuldamiseks; - hoidma võlausaldajate tarbeks eraldatud raha muust rahast selgelt eraldatuna, kandes selle võlgniku nimele AS-is SEB Pank avatud arvelduskontole nr XXX ja hoidudes nimetatud konto kasutamisest muul otstarbel kui usaldusisiku kohustuste täitmiseks; - laekunud raha üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma, tagades jaotusettepanekus kajastatud võlausaldajate võrdse kohtlemise; - esitama kohtule aruande usaldusisiku kohustuste täitmise kohta kohtu määratud tähtpäevaks; - täitma muid kohtu antud ülesandeid. 9/11
Tsiviilasi 2-15-1618
43.PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.
44.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja avalduses sisalduvad PankrS § 170 lg-s 2 nõutud kinnitused. PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole M. K. kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Võlgnik M. K. on pankrotimenetluse jooksul töötanud ja eraldanud sissetulekust pankrotivara hulka rahalisi vahendeid. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada M. K. kohustustest vabastamise menetluse.
45.PankrS § 172 lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.
46.PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.
47.Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kandidaati esitanud. Kohus leiab, et võlgnik on suuteline ise täitma usaldusisiku kohustusi ning menetluses on ainult kolm võlausaldajat, tuleb M. K. ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab M. K. esitama iga kuue (6) kuu järel kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet ja andmeid väljamaksete kohta võlausaldajatele. Esimene aruanne esitada hiljemalt 1. märtsil 2016. a, järgnev 1. septembril 2016. a jne.
48.PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt M. K. tööandjale, Pensioniametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (M. K. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3 nimetatud tulust peab M. K. jätma endale igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 1. veebruaril).
49.Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena. PankrS § 175 lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.
10/11
Tsiviilasi 2-15-1618
50.PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
51.PankrS § 175 lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
52.PankrS § 175 lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.
53.PankrS § 176 lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
11/11
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.