2-15-1618/7 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Ajutine haldur tuvastas, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja jätkub vara menetluskulude katteks. I Võlgniku üldinfo Võlgnik sündis XXX. Üldhariduse sai XXX keskkoolis, mille lõpetas XXX. aastal. Pärast keskkooli lõpetamist astus XXX. Kohustusliku sõjaväeteenistuse läbimise järel jätkas võlgnik õpinguid XXX instituudis, mille lõpetas XXX. aastal. Võlgniku teatel on tal olnud järgmised töösuhted: 06/1993 – 01/1995 S. K. A., XXX. 03/1995 – 10/1997 W. P. A., XXX. 06/1998 – 01/1999 A. A. A., XXX. 01/1999 – 07/2000 M. A. O., XXX. 02/2001 – 07/2006 K. A. E. A., XXX. 07/2006 – 08/2007 A. O., XXX. 08/2007 – 04/2011 G. M. O., XXX. 06/2011 – 12/2011 T. A. E. O., XXX. 05/2012 – 05/2013 L. O., XXX. 02/2014 – 06/2014 T. E. O., XXX. Alates 02.06.2014 töötab võlgnik A. R. veiste söötmise ja pidamise eksperdina. Tema töö sisuks on Eesti piires XXX sööda müügipakkumiste esitamine ja sobivate söödaratsioonide arvestamine. 2014. aastal töötas võlgnik täistööajaga, kuid väidetavalt seetõttu, et piima hinna languse tõttu vähendasid võlgniku tööandja kliendid veiste arvu, lühendati võlgniku tööaega 100 tunnini kuus. Tööaja vähendamisega kaasneb ka töötasu vähenemine. Kehtiva töölepingu redaktsiooni kohaselt on võlgniku brutokuupalk 400 eurot, millele teatud tingimuste täitmise korral lisandub tulemustasu 500 eurot. Võlgnik oli ajavahemikus XX.XX.XXXX – XX.XX.XXXX abielus M. K.. Abielust sündis XX.XX.XXXX poeg M. K. ja XX.XX.XXXX tütar G. M. K. Võlgniku XXX teenib XXX, vanem XXX õpib XXX. Võlgnik on lähiminevikus elanud ja elab väidetavalt vahelduva eduga praegugi koos A.V. Sellest kooselust sündis XX.XX.XXXX tütar E. J. K. ja XX.XX.XXXX poeg L. E. K. XXX õpib XXX klassis. Võlgniku elukaaslane XXX, vaid on koos võlgniku noorema pojaga kodus. XXX. a augustis peaks sündima võlgniku viies laps (kolmas ülalpeetav). II Võlgniku senine tulu: Maksuhalduri andmetel on võlgniku tulu (eurodes) olnud aastatel 2007 - 2014 järgmine:

Tsiviilasi 2-15-1618 Pean võlgnikule kuuluvaid O. G. M. (pankrotis) osasid väärtusetuks. Kohus kuulutas O. G. M. pankroti välja 09.12.2011 (tsiviilasi nr XXX). Pankrotihaldur on mulle suuliselt avaldanud, et osaühingul puudub jaotatav pankrotivara ning tõenäoliselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega. Vastavalt PankrS §-le 108 lg 3 ei kuulu Swedbank Pensionifond K2 osakud pankrotivara hulka, sest investeerimisfondide seaduse § 109 lg 9 kohaselt on keelatud pöörata sissenõuet kohustusliku pensionifondi osakutele. Seega puudub nendel osakutel väärtus pankrotivarana. Kokkuvõtteks: Hindab ajutine pankrotihaldur võlgniku seni teadaoleva materiaalse vara väärtuseks mitte rohkem kui 1000 eurot. Seni ei ole teada selgeid võimalusi võlgniku vara reaalseks suurendamiseks kolmandate isikute vastu varaliste nõuete esitamise teel. Loodetavasti teenib võlgnik ka tulevikus töötasu, kuid tänamatu oleks siin ennustada, kui suures ulatuses saab selle arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid. IV Andmed võlgniku kohustuste kohta Võlgnik on pankrotiavalduses loetlenud temale teadaolevad võlausaldajad ning nende nõuete summad. Minul puuduvad andmed, et võlausaldajate ring või kohustuste maht võiks oluliselt erineda pankrotiavalduses märgitust. Ajutine pankrotihaldur ei seadnud käesoleva aruande koostamisel eesmärgiks selgitada täpselt välja võlgniku iga võlausaldaja põhjendatud nõude suurust. On selge, et võlgnikul on piisavalt suur hulk kohustusi selleks, et pidada tema pankroti väljakuulutamist põhjendatuks. Kuni võlgniku pankroti väljakuulutamiseni võib tema kohustuste maht veel muutuda, näiteks kõrvalkohustuste arvestamise tõttu või muul põhjusel. Kui kohus võlgniku pankroti välja kuulutab, saab seaduses sätestatud nõuete esitamise ja kaitsmise protseduuri kaudu edaspidi fikseerida võlgniku kohustuste täpse ja ammendava koosseisu ning mahu. Olen võlgniku poolt esitatud andmeid siiski korrigeerinud, kui mulle seni teatavaks saanud andmetel on selliseks korrigeerimiseks alust. Teadaolevad võlgniku võlausaldajad ja nende nõuete summad on järgmised. Võlausaldaja nimi: Võlausaldaja aadress: Võlasumma: 1 Nordea Finance Estonia AS Liivalaia 45, Tallinn 10145 91 340,12 € 2 Swedbank AS Liivalaia 8, Tallinn 15040 1 238,93 € 3 SEB Pank AS Tornimäe 2, Tallinn 15010 220,24 € 4 Oksana Kutšmei, kohtutäitur Jakobi 23, Tartu 51006 8 431,86 €

Tsiviilasi 2-15-1618 kuna see võimaldab peatada viiviste arvestamise ning loob eeldused ilmselt üle jõu käivatest kohustustest vabanemiseks. Haldurile ei ole teada niisugust lähitulevikus toimuvat sündmust, millega saaks seostada võlgniku kõigi kohustuste nõuetekohase täitmise. Seega ei saa ka väita, et võlgniku makseraskused oleksid ajutise iseloomuga. Sõltumata sellest, kas kohus kuulutab võlgniku pankroti välja või mitte, ei ole tagatud, et võlgniku võlgade tasumine toimub täies ulatuses ning lähitulevikus. VI Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Halduri arvates ei saa väita, et võlgnik on kohustusi võttes käitunud kuritegelikult või tahtlusega võetud kohustusi mitte täita. Seni teadaolev viitab sellele, et võlgnik ei ole kohustusi võttes ning kulutusi tehes olnud piisavalt konservatiivne – on võtnud kaalutlemata riske ja kulutanud rohkem kui see olnuks tema sissetulekuid arvestades mõistlik. Võlgnik on pankrotiavalduses seostanud maksejõuetuse tekkimise 25.02.2010 sõlmitud käenduslepinguga, millest tulenes võlgniku kohustus tasuda oma kohustusi rikkunud O. G. M. võlg. Praegu teada olevat võlausaldajate ringi silmas pidades on see väide üldjoontes õige. Siiski, võlgnikule on pikema aja jooksul, nii enne kui pärast 25.02.2010 käenduslepingu sõlmimist olnud omane riskantne käitumine ning tulude ja kulude jooksev tasakaalustamatus. Võlgnik on kasutanud krediiti hiljemalt alates 2001. aastast. Seejuures nähtub võlgniku töösuhete ülevaatest, et tal on olnud märkimisväärselt pikki perioode, mil tal on puudunud töökoht ja sissetulek. Võlgniku väitel on tal korduvalt olnud raskusi võetud jooksvate kohustuste täitmisega. Raskuste ületamiseks on ta võtnud laene nii oma elukaaslase vanematelt kui muudelt tuttavatelt. Täpset ülevaadet kõikide minevikus sõlmitud võlasuhete kohta ei ole võlgnik seni esitanud. Nähtavasti puudub selge ülevaade ka võlgnikul enesel. Võlgnik oli tema poolt käendatud O. G. M. juhatuse liige ning omas ka väikest osalust. O. G. M. vahendas suhteliselt suurtes kogustes teravilja ja muid kaupu ning kandis võlgniku väitel suurimaid kaotusi seetõttu, et ei suudetud õigesti prognoosida turuhindade muutumist. Lisaks sellele tegi juhatus riskantseid investeeringuid, mille tulemusena kaotatud raha aitas omalt poolt kaasa osaühingu maksejõuetuks muutumisele. Ühest küljest võib pidada usutavaks väidet, et O. G. M. olulisemate ja tagantjärgi kahjulikuks osutunud valikute tegemisel oli suurem sõnaõigus teisel juhatuse liikmel ja ühtlasi osaühingu enamusosanikul A. R. Samas, kui võlgnikul puudus piisavalt kaalukas sõnaõigus käendatava osaühingu otsuste vastuvõtmisel, pidanuks ta seda enam kaaluma, kas ja mil määral ta võtab vastutuse osaühingu tegevuse eest. Kokkuvõtteks: seni teadaoleva põhjal ei muutunud võlgnik maksejõuetuks kuriteo tunnustega teo toimepanemise tõttu. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on liiga kergekäeline kohustuste võtmine, samuti seotud äriühingu juhtimisel liialt riskantsete otsuste tegemine. VII Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Arvamus pankroti väljakuulutamise otstarbekuse kohta Haldur peab võimalikuks, et võlgnikule kuuluva kahe liiklusvahendi müügihinna ja võlgniku poolt loodetavasti tulevikus teenitava sissetuleku arestitava osa arvel saab katta ajutise pankrotihalduri töötasu ja vajalike kulutuste hüvitise ning vähemalt osa pankrotimenetlusega kaasnevatest kuludest. Seni teadaoleva põhjal on alust loota, et võlgnik tegeleb ka tulevikus mõistlikult tulutoova tegevusega, suudab katta vähemalt enda ja laste esmased vajadused pankrotivara hulka mittekuuluva sissetuleku osa arvel ning mingil määral rahuldada ka võlausaldajate nõudeid. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse üheks eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus pankrotimenetluse kaudu vabaneda oma kohustustest. Võlgnik on minu arvates püsivalt maksejõuetu ning ei esine tema võlgadest vabastamist välistavaid asjaolusid. PankrS § 171 lg 11 näeb ette, et kui ei esine PankrS § 171 lg 2 loetletud asjaolusid, peab kohus pankroti välja kuulutama ka siis, kui vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ei ole. Pankrotimenetluse läbiviimisega kaasnevate kulude katmiseks võib kohus sellisel juhul märata menetlusabi riigi arvel (PankrS § 65 lg 11). Taotlen ajutise pankrotihalduri töötasu ja kulude hüvitamist pankrotivara