Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

2-18-11060

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. TsMS § 142 lg 2 kohaselt kaja esitamisel kuulub tasumisele kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Kohtule tuleb esitada maksekorraldus või andmed tasumise kontrollimiseks. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu selgitused Hageja esitas 21.07.2018 Viru Maakohtule kostjate vastu ühisvara jagamiseks. Hagiavalduse kohaselt täiteasjas nr 066/2017/2447 on täitmisel hageja nõue kostja 1 (lühidalt ka võlgnik) vastu, mis tuleneb Narva Linnakohtu 15.11.1994 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-306/94 ning 2(4)

2-18-11060 sissenõutavaks summaks 1065,60 eurot ning koos täitemenetluse kuludega võlgniku poolt tasumisele kuuluvaks summaks on 1137,60 eurot. Hageja pöördus 10.07.2018 kohtutäituri poole selgitamaks välja täituri tehtud toiminguid võla sissenõudmiseks ja millal algas täitemenetlus. Kohtutäitur 12.07.2018 teatas e-kirjaga hagejale, et: Täitmisteade on toimetatud võlgnikule kätte 28.12.2017 postkasti panekuga; Võlgniku arveldusarved on arestitud, ametlik sissetulek puudub. 22.06.2018 saadeti võlgnikule vara nimekirja esitamise nõudekirja , mille tema on kätte saanud 26.06.2018 ning vastanud ei ole. Kohtutäitur pöördub kohtu poole vara nimekirja esitamise tagamiseks. Eelnevalt tuleb selgitada välja registrisse mitte kantud vara olemasolu. Selleks teeb kohtutäitur avalduse kohtule võlgniku sundtoomiseks. Ühisvarale sissenõude pööramise eelduseks on mittevõlgnikuks oleva abikaasa nõusolek. Kohtutäitur teeb päringu ühisomanikule vastava nõusoleku saamiseks. Kui ühisomanik ei nõustu ning võlgnik kinnitab kohtus vandega, et temale vara ei kuulu, saaks sissenõudja esitada vara jagamise hagi. Võlgniku ja tema abikaasa (kostja 2) ühisomandis on kinnisasi asukohaga x, registreeritud Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa nr x all (edaspidi lühidalt kinnisasi), mis on tõendatud kinnistusraamatu väljavõttega. Kinnisasi oli kostjate poolt omandatud 11.11.2016. Nõude rahuldamine võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestunud ja võlgniku ainuke vara on osa ühisomandis. Täitemenetluse ebaõnnestumisest on hagejale teatatud 12.07.2018. Hageja nõudeks on kostjate ühisomandis oleva kinnisasja registriosa nr x ühisomandi lõpetamine ja jagamine kaasomandiks nii, et iga kostja osaks jääks 1⁄2 kinnisasjast. Samuti taotleb hageja kinnistusraamatus vastavasisulise kande tegemist. Viru Maakohus 03.08.2018 määrusega võttis hagi menetlusse. Samal päeval tehtud kohtumäärusega rahuldas kohus hageja hagi tagamise avalduse ja määras kanda kinnistusraamatusse kostjatele kuuluvatele kinnisasjale eelmärke omandiõiguse üleandmise nõude tagamiseks ja märkuse tsiviilasjas nr 2-18-11060 menetlevast nõudest omandiõiguse üleandmiseks. Kostjatele on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi toimetatud kätte isiklikult allkirjade vastu: V M 13.09.2018 ja J Mle 19.09.2018. Kostjatele oli määratud hagile vastamiseks 20 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostjad kohtule vastanud. Neid on hoiatatud hagi tagaseljaotsusega rahuldamise võimalusest. Kohtu rahuldab hagi tagaseljaotsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostjate kanda solidaarselt. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja esitas menetluskulude nõude ja menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulud, mis on seotud käesoleva kohtumenetlusega on kohtukulud (riigilõiv) 500 eurot ja kohtuvälised menetluskulud (hageja lepingulise esindaja kulud) 480 eurot. Hageja lepingulise esindaja kulud koosnevad kuludest hagiavalduse koostamisele, komplekteerimisele ja kohtule esitamisele maksumusega 360 eurot ning taotluse koostamisele (puuduste kõrvaldamine ja täiendav taotlus hagi tagamiseks) 120 eurot. Hageja lepinguline esindaja on hagejale osutanud õigusteenust Tiirik Õigusbüroo kaudu, ajakuluga 4 tundi. Õigusteenust on osutatud hinnaga 120 eurot/tund. 3(4)

2-18-11060 Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt, seda lepingulise esindaja kulu osas. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1 loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 360 eurot, st kulud, mis on seotud hagiavalduse koostamise, komplekteerimise ja kohtule esitamisega (3 tundi x 120 eurot/tunnis). Kohus on seisukohal, et ei ole põhjendatud nõuda kostjatelt kulude hüvitamist summas 120 eurot aja eest mis on hageja lepingulisel esindajal kuulunud hagi puuduste kõrvaldamisele ja täiendava taotluse hagi tagamiseks esitamisele. Kostjad ei pea kandma menetluskulud, mis on seotud hageja puuduliku või täpsustamist vajava taotluse esitamisega. Seega hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on summas 860 eurot, mis tuleb mõista välja kostjalt hageja kasuks. TsMS § 177 lg 4 alusel mõistab välja viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Tamara Šabarova kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.