Perekonnaõigus › Abielulahutus

Kohtutoimik 2-18-11388 kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. Hageja seletusega on leidnud kinnitust, et poolte kooselu jätkamine on võimatu, kuna poolte abielusuhted on pöördumatult katkenud juba pikema aja kestel ja hageja välistab täielikult mistahes leppimise kostjaga või katkenud abielusuhete taastamise. Pooled elavad faktiliselt lahus kolm aastat. Pooled on üritanud abielusuhet jätkata, kuid see pole õnnestunud. Kostja vaidles algselt küll abielulahutusele vastu, põhjendades, et tal on emotsionaalselt väga raske lahkuminekut ja abielu lahutamist taluda, kuid siiski avaldas kostja, et ta nõustub abielu lahutama. Seega on ta kohtu hinnangul faktiliselt õigeks võtnud haginõude, kuna kinnitas, et abielusuhted on katkenud kolm aastat tagasi, mil pooled kolisid lahku. Pooled ei ole avaldanud soovi leppida või püüda abielusidet taastada ja abielusuhet jätkata. Hageja on selle kindlameelselt ka välistanud. Poolte ärakuulamisel saadud teavet hinnates ja tuginedes oma siseveendumusele leiab kohus, et poolte abielu tuleb lahutada. Kohus tuvastas, et poolte abielusuhted on katkenud pöördumatult ja poolte abielu ei ole võimalik säilitada või pooli lepitada. Seepärast peab kohus ainuõigeks, et kumbki pool läheb edasi oma teed, teineteisest lahutatuna. Kui üks pool on jõudnud endas lõplikule selgusele, et olemasolev abielu on muutunud talle koormavaks ning kui poolte teravnenud suhted on muutunud väljakannatamatuks ja talumatuks koormaks, tuleb sellest koormast vabaneda, mis tähendab, et kohus ei pea abielu jätkamist enam võimalikuks ja leiab, et poolte abielu tuleb lahutada. Ka abielusuhtes säilitavad abikaasad vabaduse ise otsustada suhte kestuse ja võimaluste üle. Selles mõttes tuleb abikaasade valikuid austada. Poolte ärakuulamisel jõudis kohus kindlale veendumusele, et hageja ja kostja abielusidemed on pöördumatult katkenud ja abielu taastamine välistatud. Hageja on kategooriliselt leppimise vastu, mistõttu kohus ei pea võimalikuks asjas menetlust peatada pooltele leppimisaja andmisega. Leppimisaja andmist ei ole taotlenud ka kostja. Abieluline kooselu kohustab meest ja naist vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks ning põhineb absoluutsel vabatahtlikkusel. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit. Sama vabatahtlik saab olla ka ühe või teise poole lahtiütlemine abieluleppest. Kohus leiab seepärast, et poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, see tähendab abielu lahutada ja seega haginõue rahuldada. Pooled on pikka aega elanud teineteisest lahus. Nad küll on proovinud abielusidemeid taastada, kuid kõik katsed on nurjunud. Seega ei ole abielu jätkamine kohtu hinnangul võimalik. Abielu ei ole võimalik säilitada ilma ühe poole vastava tahteta ja kui üks abikaasadest kindlasti ei soovi enam abielu (see tähendab abielulist kooselu) jätkata, on tal alati õigus astuda konkreetseid samme selle lõpetamiseks. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

Kohtutoimik 2-18-11388 Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 164 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4 ning jätab menetluskulud poolte endi kanda.

/digitaalallkiri/

Raivo Einula

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.