Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

ja ta ei saa reeglina nõuda kindlustusandjalt kindlustushüvitist endale. Seega saaab vaid XXXOÜ vastutuskindlustuse lepingu alusel esitada nõuet kostja vastu. XXXOÜ oma vastutust kahju tekitamises ei tunnistanud. Kahju tekkimise eest vastutab täies ulatuses XXX OÜ, kes andis täpsed korraldused allvundeerimistööde teostamiseks ja mis olid vastuolus ehitusprojektiga. Kostja on kindlustanud ka XXXOÜ tegevuse vastutuskindlustuse lepinguga (poliis nr XXX). XXXOÜ leiab, et pole vastutav tekkinud kahjust. XXXOÜ nõudis kahju hüvitamast hagejalt, kes pidigi oma lepingulist kohustust täitma. Hageja ja kostja vahelisel kokkusaamisel arutati seda, kuidas selgitada välja kahju suurus ning kuidas teoreetiliselt võiks jaguneda vastutus erinevate isikute vahel. Kokkusaamisel ei sõlmitud lepingut/kompromissi, millega kostja oleks endale võtnud kohustuse maksta hagejale kindlustushüvitist ning kahju käsitlemine alles käis ja kahju suuruski polnud veel selge ning hageja polnud ise veel kahju hüvitanud, tal ei saanud seda olla kostja vastu.. Hageja ja kostja vahelisel kokkusaamisel ei ole kostja kinnitanud ega võtnud endale kohustust maksta kindlustushüvitist hagejale. Seda ei nähtu ka XXX e-kirjast. Kuivõrd kahjujuhtum puudutas nii hageja kui kostja kindlustusvõtjaid, siis arutati kahjukäsitluse käigus üles kerkinud küsimusi ja seda kui suures ulatuses võiks teoreetiliselt kumbki kindlustusandja kindlustusvõtjatele hüvitist tasuda. Kindlustushüvitise saamise õigus on kindlustusvõtjal, kelle esindajat kokkusaamisel ei viibinud. Kostja kindlustusvõtjate nõusolek kahjude hüvitamiseks puudus. Kostja ei saanud võtta ega võtnudki kokkusaamisel kohustusi hageja ees, sest hagejal ei olnud ega ole ka käesoleval hetkel nõuet, mida ta saaks kostja vastu esitada. Kuivõrd hagejal puudub nõudeõigus kostja vastu, siis puudub igasugune mõistlik põhjendus, et kokkusaamisel räägitu on kompromissleping. Pooled ei ole vahetanud tahteavaldusi, mis võimaldaks kinnitada kokkuleppe saavutamist - kindlustushüvitise 66 125,54 euro tasumist hagejale. Hageja ei saanud kindlustusandjana eeldada, et ilma kindlustusvõtjate nõusolekuta ning ilma ametliku kahju hüvitamisotsuseta saaks niivõrd suure kahjunõude korral (algne nõue summas 156 210 eurot) lugeda kokkuleppe sõlmituks ilma, et otsustamispädevusega isik oleks oma allkirjaga kohustust kinnitanud. Ei ole usutav, et hageja ise oleks samasuguses olukorras, (kus arutluse all on protseduurilised küsimused) ja samasuurte kahjunõuete korral kahjukäsitleja suuliselt avaldatud seisukoha alusel välja maksnud sadu tuhandeid eurosid kindlustushüvitist. 04.03.2013 tegi kostja otsuse, millega keeldus XXXOÜ-le vastutuskindlustuse lepingu alusel kahju hüvitamisest. Kostja informeeris, et XXXOÜ ei ole vastutav kahju põhjustamise eest ning lisaks sellele ei kuulu kindlustustingimuste kohaselt vajumisest tingitud kahjud kindlustuskaitse alla. Samasisulise otsuse tegi kostja ka XXXOÜ suhtes. Kostjal puudub kindlustuslepingu kohaselt kohustus hüvitada kahju kui see tekib ehitise vajumise tõttu vastavalt tingimuste TVÜ20101 p 68.3 järgi. Juhul kui XXXOÜ oli teadlik kuidas vastavalt projektile tuleks allvundeerimistöid teostada, siis on ta tahtlikult rikkunud ehitusseaduse § 12 lg 1. Vastavalt ehitusseaduse § 12 lg 1 tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile. Kostja ei ole kindlustanud sellist vastutust, mis tuleneb kindlustatu tahtlikust tegevusest ja sellisel juhul ei ole kostjal tingimuste TVA 20101 p 46 kohaselt hüvitamiskohustust.

Isegi kui kohus peaks leidma vastupidi, siis leiab kostja, et kahju põhjustamise eest vastutab täies ulatuses XXX OÜ ja VÕS § 139 alusel tuleb nõutavat hüvitist vähendada 0-ni. Kohtu põhjendused Vaidlustamata asjaolud Riigi Kinnisvara AS tellis XXX OÜ-lt XXX Riigigümnaasiumi hoonerekonstrueerimistööd. XXX OÜ sõlmis 11.07.2012 a alltöövõtulepingu XXX XXXOÜ-ga. Lepingu eesmärgiks oli XXX Riigigümnaasiumi hoone olemasoleva vundamendi allvundeerimine. XXXAS ja XXXOÜ sõlmisid 01.06.2012 ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu nr XXXXXX Riigigümnaasiumi rekonstrueerimiseks aadressil XXX. XXXOÜ ja kostja vahel on sõlmitud tegevuse vabatahtliku vastutuskindlustuse leping (poliis nr XXX), millele kohalduvad vastutuskindlustuse üldtingimused XXX ja ettevõtte tegevuse vastutuskindlustuse tingimused XXX kindlustusperioodiga 25.02.2012 – 24.05.2013. Ehitustegevuse üle teostas omanikujärelvalvet XXXOÜ. Kostja on kindlustanud XXXOÜ tegevuse vabatahtliku vastutuskindlustuse lepinguga (poliis nr XXX). XXX Riigigümnaasiumi renoveerimistööde käigus toimus 02.08.2012 varisemine, mille käigus sai hoone kahjustusi. XXXOÜ ja XXXOÜ ei tunnista end kahju põhjustamise eest vastutavateks isikuteks. VÕS § 510 kohaselt maksab kindlustusandja vabatahtliku vastutuskindlustuslepingu järgi hüvitise kahju tekitanud kindlustusvõtjale ning kannatanul otsenõuet kahju tekitaja kindlustusandja vastu ei ole (kindlustusandjal on vaid õigus teatud tingimustel maksta hüvitis otse kannatanule VÕS § 517 järgi). Ülaltoodu alusel leiab kohus, et hagejal oli kindlustusleping sõlmitud XXX OÜ-ga kui ehitajaga VÕS § 422 järgi ning kostjal oli sõlmitud alltöövõtja XXXOÜ-ga ja XXXOÜ –ga vabatahtliku vastutuskindlustuse lepingud VÕS § 510 tähenduses. Seega on hagejal ja kostjal teineteisest sõltumatud ning oma kindlustusvõtjatega sõlmitud lepingud kahjude hüvitamiseks nendest lepingust tulenevate õiguste ja kohustustega oma kindlustusvõtjate ees. Hageja pole esitanud oma nõuet kostja vastu VÕS § 492 järgi, mis sätestab kindlustusandja õiguse esitada kolmanda isiku vastu kahju hüvitamise nõuet siis, kui kindlustusandja on kahju hüvitanud kahjustatud isikule. Vaidlus Hageja tugineb oma nõudes sellele, et pooltel on leping, mille kohaselt võttis kostja endale kohustuse, et ta hüvitab osa tekkinud kahjust, mis tekkis XXX Riigigümnaasiumi hoonele olemasoleva vundamendi allvundamiseerimise käigus.

VÕS § 8 lg 1 järgi on leping kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma, VÕS § 9 lg 1 alusel sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtule hageja poolt esitatud kostja kahjukäsitleja XXX e-kirjast 14.12.2012 nähtub, et poolte vahel toimus kokkusaamine, mis puudutas XXX Riigigümnaasiumi hoone vajumise ja selle käigus tekkinud kahjukäsitluse küsimusi. Viidatud e-kirja nn teema realt nähtuvalt on tegemist memoga kohtumisest 11.12.12. Selle e-kirja on XXX saatnud hageja töötajatele (vaidlus puudus) ja kostja (menetluses lepingulisele esindajale) töötajale XXX. E-kirjast nähtuvalt on koosolemisel osalenud hageja töötajad XXX, XXX ja XXX, samuti XXX OÜ esindaja XXX, kes hageja poolelt menetles juhtumit ning kostja töötajad XXXja XXX. Ekirja kohaselt on märgitud isikutele saadetud kokkuvõte kokkusaamisest ning selles on märgitud, et kui kellelgi on midagi lisada, täiendada, siis palub XXX tagasisidet. E-kirjast nähtub, et kokkusaamise eesmärk oli selguse saamine kahjujuhtumi tekkimises ja selles, milline on XXX, alltöövõtja XXX Ehitusjärelvalve mõju kahju tekkimisele ja kuidas see jaguneb. Veel nähtub e-kirjast, et alltöövõtja ja Ehitusjärelvalve oma vastustust juhtunus ei tunnista, ehkki hageja tellimisel tehtud Ehitusekspertiisibüroo arvamuse järgi on kahju põhjustajaks alltöövõtja (pole järgitud tööde tegemise nõudeid) ning ehitusjärelvalve (kes pole teostanud oma kohustusi). E-kirjast nähtuvalt on koosolemisel osalenud isikud olnud arvamusel, et juhtunu eest vastutavad ehitajad, järelevalve teostaja ja vastutuse määradena on aktsepteeritav peatöövõtja osa 30%, alltöövõtja ja järelevalve osa 70% ning mille alusel toimuks kahju hüvitamine tellijalt nõudeõiguse saanud peatöövõtjale käibemaksu suuruses, mida tuleb kontrollida. E-kirja kohaselt korraldab kostja oma kindlustusvõtjatega kohtumise lahenduse sobivuse kokkuleppimises. Kahju suurus on e-kirja kohaselt XXX kalkulatsiooni alusel ilma käibemaksuta 97854 € ja selle sisu tuleb kontrollida. Kirja kohaselt korraldab hageja kahju suuruse kontrollimiseks dokumentide saamise ja kohtumisele kutsutakse kostja esindaja ning kostjat hoitakse kursis kahju kalkulatsiooni korrigeerimisega. E-kirjas on toodud ka kokkuvõte, millel on 6 alapunkti järgmiselt: 1. Hüvitamisel arvestatakse iga lepingu osalise omavastutust, 2. Kahju jagamine toimub 30% XXX, 70% XXX 3. Lisakulud jagatakse 30% XXX, 70% XXX kulud tasub XXX ja esitab nõude XXX, 4. Kahju suurus aktsepteeritakse koostöös XXX/XXX 5. Kahju suuruse osas korraldab XXX kohtumise XXX juures, 5. Menetluse kestus – jaanuar 2013. Kohus kuulas ära hageja tunnistaja XXX, kelle ütluste kohaselt leppisid pooled kokku selles, et kostja hüvitab 70% tekkinud kahjust, st et kostja lubas kahju hüvitada. Kui võrrelda ütlust ülalviidatud e-kirjaga, siis e-kirjas on märgitud, et kahju jagamine toimub nii, et hageja 30%, kostja 70%, kuid seda, et kostja oleks e-kirjas andnud lubaduse ja avaldanud tahet hüvitada kahju hagejale, sellest e-kirjast ei nähtu. Et viidatud e-kirjale oleks tehtud mingeid täiendusi, lisasid, nagu e-kirjas XXXon palunud, ei ole keegi väitnud. XXX ütluste kohaselt ei olnud juttu sellest, kas ja millised õigused olid XXXkokkusaamisel ning kokku lepiti, et hageja jätkab kahju käsitlemisega ja kui kahju viis ja vorm saavad selgeks, siis lepitakse kokku, kuidas keegi maksab. Seega nähtub XXX ütlustest asjaolu, et siis kui kahju suurus ja see, kuidas see hüvitatakse, saab selgeks, siis hakatakse kokku leppima, kes ja kuidas maksab. Eeltoodu alusel leiab kohus, et XXX ütlused ei kinnita hageja väiteid, et kostja võttis endale

kohustuse hüvitada hagejale kahju ja et pooled oleksid saavutanud selles kokkuleppe, vaid viitavad sellele, et alles hiljem hakatakse kokku leppima maksmise korras ja kellele makstakse. Kostja tunnistaja XXXütluste kohaselt oli e-kirjas vaid märgitud tegevusjuhis edaspidiseks, mingit kohustust maksmiseks kostja endale ei võtnud ning kokkusaamisele ei mindud nn raha maksma, vaid mindi edasisi plaane tegema, st kuidas juhtunut käsitleda. Ütluste kohaselt eeldab kahju hüvitamine kostja juures vastavat hüvitamisotsust ning et tema tegi kostja (XXX ja XXX) komisjonile ettepaneku kahju hüvitada oma kindlustusvõtjale Viacelile mitte hagejale, kuid mille hüvitamisest otsustas komisjon keelduda. Pooltevahelisest e-kirjadest 11.02.2013 ja 12.02.2013 (lk 40-41) nähtuvalt ei ole kostja kinnitanud hageja nõudeid, sest 12.02.13 e-kirjas on XXX märkinud, et kahju ulatus on nii suur, et selle üle peab otsustama komisjon ning eelduslikult ei ole kostja nõus kahju hüvitama kindlustuslepingu tingimuste tõttu. Seega kinnitavad XXXütlused tema e-kirjas 14.12.2012 märgitut ehk tegemist oli edasise juhisega kahjude käsitlemisel. Hinnates, A) viidatud e-kirja sisu, 1) mille kohaselt on kindlustusandjate töötajad saanud kokku eesmärgil arutada juhtunu asjaolusid, 2) milles on nad väljendanud arvamust ehitajate ja järelevalve teostajate vastutuse määra üle, 3) milles on märgitud kindlustusandjate järgnevate ülesannete sisu (kes korraldab kahju ulatuse kindlakstegemist, kokkusaamist XXX-ga, kindlustusandjatega), B) viidatud e-kirja sissejuhatavat osa, 1) mille kohaselt on tegemist kokkuvõttega kokkusaamise arutelust , 2) mille kohaselt on XXX palunud kirja vajadusel täiendada, C) kirja kokkuvõttet, milles on koosolekul viibinud isikud 1) arutanud ehitajate ja järelevalve teostaja vahelise vastutuse jagamise määra üle ning kindlustusvõtjate kahjude jagamise määra üle, 2) märkinud, et kahjude suurused peavad olema aktsepteeritud mõlema kindlustusandja poolt ja selle suuruse kindlakstegemise korraldab hageja, 3) märkinud, et eeldatav menetlus kestab jaanuarini 2013, D) tunnustaja XXX ütlusi, et alles hiljem hakatakse kokku leppima maksmise korras ja kellele makstakse E) tunnistaja XXX ütlusi, mille kohalt arutati läbi tulevane tegevuskava ja e-kiri kajastab vaid seda, F) pooltevahelist e-kirjavahetust 11.02.2013 - 12.02.2013, milles XXX on teatanud, et kahju suurusest tingituna vajab see läbiarutamist komisjonis ja komisjoni otsust, leiab kohus, et viidatud XXX e-kiri 14.12.2012 (t/l 39) on kohtumisel räägitu kirjalik kajastus, kuna sellele on võimalik teha parandusi, täiendusi ning et poolte töötajail oli vaid arvamus, kuidas võikas asja lahendada ning et poolte töötajad leppisid kokku vaid juhtumi asjaoludega edasises tegelemises ja kahju käsitlemise jätkamises ( mis eelduslikult kestab veel 2013.a. jaanuaris) ning et kostja pole avaldanud tahet võtta endale kohustus hageja ees hüvitada hagejale vaidlusalune kahju. Asjaolu, et kokkuvõtte p 3 sätestab, et lisakulud hüvitab hageja ja et ka esitab nõude kostjale, ei kinnita seda, et kostja oleks võtnud endale kahju hüvitamise kohustuse hageja ees või kinnitanud kohustuse olemasolu hageja ees. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et asjas ei ole tõendatud hageja väide, et pooled oleksid vahetanud vastastikuseid tahteavaldusi selles, et hagejal on õigus saada kostjalt vaidlusaluse

juhtumi korral kahju hüvitist endale ning et kostja oleks nõustunud hageja nõuet rahuldama ning võtnud endale kohustuse hüvitada hagejale XXX Riigigümnaasiumi hoonele allvundamiseerimise käigus tekkinud kahju VÕS § 9 lg 1 järgi. Eeltoodu alusel on tõendamata hageja väited, et poolte vahel on VÕS § 8 lg 1 järgi sõlmitud leping, mille kohaselt kohustub kostja hüvitama hagejale XXX Riigigümnaasiumi hoonele allvundamiseerimise käigus tekkinud kahju ning kuna kostja sellise kohustuse olemasolu hageja ees pole tunnistanud, ei ole e-kiri 14.12.2012 vaadeldav ka kinnituskirjana VÕS § 32 tähenduses, sest lepingut pole sõlmitud ega võlatunnistusena VÕS § 30 lg 1 järgi (leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohtus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu). Selle tõttu ei oma vaidluses üldse tähtsust poolte väited sellest, kas kostja töötajatel oli kokkusaamisel olemas tööandjalt volitus kokkuleppe sõlmiseks hüvitise maksmiseks hagejale. Eeltoodu tõttu pole hagejal õigus nõuda VÕS § 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1 alusel kostjalt kohustuse täitmist ja 66125,54 € maksmist ning hagi jääb rahuldamata. Kuna hagi jääb rahuldamata ülaltoodu põhjustel, ei anna kohus hinnangut poolte väidetele kahju tekkimise asjaoludele, suurusele, kostja ja tema kindlustusvõtjate vahelistele kindlustuslepingu tingimustele, samuti sellele, kas kostjal on kohustus hüvitada kahju oma lepingupartnerite, sh XXXOÜ-le ees, kas kahju eest on vastutav XXX OÜ, kas kahju hüvitis kuulub vähendamisele või ei ning poolte poolt esitatud vastavatele tõenditele (hageja kindlustusleping XXX OÜ-ga, kahjuteade hagejale, kahju kalkulatsioon, hageja maksmisotsus, Ehitusekspertiisibüroo OÜ arvamus august 2012, alltöövõtuleping XXX OÜ ja XXXOÜ vahel, kostja ja XXXOÜ vahelise kindlustusleping, poliis, tüüptingimused, XXXOÜ esitatud kahjuteade, XXX OÜ nõue XXXOÜ-le (Lk 6-38, 66-81). Samuti puudub vajadus anda hinnang lepitusmenetlusega seotud väidetele ning sellekohastele tõenditele (lk 42-46, 119-120). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1, 2 alusel jäävad poolte menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulusid ei olnud.Hageja menetluskulud, milleks on riigilõiv 1100 €, jääb tema enda kanda. Tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1, § 123 järgi hagi esitamise ajal olnud hagetava nõude väärtus 66125,54 €. /digitaalne allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.