lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-33939/17

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 27.08.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-33939/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
27.08.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1634
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsÜS § 86 lg 1, 3, 4Heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehingVÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 174Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 1741 lg 4TsMS § 175 lg 2Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 177 lg 4Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohtaTsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-14-33939

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Donald Kiidjärv

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

27. august 2015, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

Intrum Justitia Debt Finance AG hagi Alo Mureli vastu võla väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

457 eurot 86 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Intrum Justitia Debt Finance AG (registrikood CH-020.3.020.910-7; asukoht Alpenstrasse 2, 6300, Zug, Šveits), lepinguline esindaja Reelika Tuisk (e-post [email protected]) Kostja: Alo Murel (isikukood 38312062720, elukoht teadmata)

Menetluse liik Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista Alo Murelilt Ferratum Estonia OÜ-ga 30.01.2012 sõlmitud kiirlaenulepingu nr 334048 alusel Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks:
2.1.põhivõlg 250 eurot, intress 21 senti, viivis 19.01.2015 seisuga 57 eurot 63 senti ja sissenõudmiskulu 20 eurot, kokku 327 eurot 84 senti (kolmsada kakskümmend seitse eurot ja kaheksakümmend neli senti);

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 05.11.20262-26-116279/9Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.11.20262-26-3867/10Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 04.11.20262-26-18595/4Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.11.20262-26-21645/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
TsMS § 438Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 4842
VÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
2.2.viivis perioodi 20.01.2015-27.08.2015 eest 12 eurot 5 senti (kaksteist eurot ja viis senti);
2.3.viivis põhivõlalt (27.08.2015 seisuga 250 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas määras kui 8 % aastas, alates 28.08.2015 kuni põhivõla tasumiseni.
3.Jätta välja mõistmata Alo Murelilt intress 54 eurot 79 senti, viivis perioodi 01.03.201219.01.2015 eest summas 23 senti, trahv summas 35 eurot ja tasu meeldetuletuskirjade eest 20 eurot, kokku 110 eurot 2 senti Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jaotada menetluskulud järgmiselt: Intrum Justitia Debt Finance AG menetluskuludest jätta 76% Alo Mureli ja 24% Intrum Justitia Debt Finance AG enda kanda; jätta Alo Mureli menetluskulud tema enda kanda.
6.Välja mõista Alo Murelilt menetluskulu 133 eurot (kaheksakümmend kaheksa eurot) Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks.
7.Jätta välja mõistmata Alo Murelilt maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot Intrum Justitia Debt Finance AG kasuks.
8.Alo Murelil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
9.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Kaja esitamine
10.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
11.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
12.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale
13.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Otsuse kättetoimetamine
14.Toimetada otsus kätte pooltele.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

15.TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.
16.Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul kohustus kontrollida tehingu tühisust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Tegemist on seaduse kohaldamisega.
17.Riigikohus on märkinud, et krediidilepingu tühisuse kohta käivate erisätete (TsÜS § 86 lgd 2 ja 3) olemasolu ei välista krediidilepingu tühisuse võimalust TsÜS § 86 lg 1 alusel. Kolleegiumi arvates on TsÜS § 86 lg-t 1 võimalik kohaldada juhul, kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas sedavõrd erakordselt suures ulatuses, mis õigustab lugeda tehingu heade kommete vastaseks ka krediidisaaja sundolukorda hindamata. Kolleegiumi arvates võib vähemalt eelduslikult olla sellise olukorraga tegu, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda. Tarbimislaenude kuuekordne keskmine kulukuse määr on kaks korda suurem kui TsÜS § 86 lg 3 teise lause eelduse järgne piirmäär (lepingu sõlmimise ajal 30.01.2012 kehtinud redaktsioon). Mida rohkem on vastastikuste

kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud (vt 3-2-1-186-13 p 22).

18.Asja materjalidest nähtuvalt väljastas Ferratum Estonia OÜ kostjale 30.01.2012 kostja laenutaotluse alusel laenuna 250 eurot 30-ks päevaks (st laen tuli tagastada hiljemalt 29.02.2012) intressiga (lepingus märgitud kui käsitlemise kulu) 55 eurot, mis teeb lepingujärgse krediidi kulukuse määraks lepingu järgi 1023,86% aastas (lk 49). Seega ületab krediidi kulukuse määr rohkem kui 28 korda Eesti Panga 2011. aasta detsembris avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra 36,27%. Eeltoodust tuleneb, et Ferratum Estonia OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenuleping on tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel vastuolu tõttu heade kommetega, mistõttu on hagejal TsÜS § 86 lg 4 järgi õigus nõuda kostjalt intressi kokkulepitud aja eest VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud suuruses. Viivist saab hageja nõuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud seadusjärgses määras, kuid mitte rohkem kui 8% aastas (hageja on ise lähtunud viivise arvestamisel 8% aastas ja kohus ei saa ületada nõude piire). Muid tühisest lepingust tulenevaid nõudeid hageja kostja vastu esitada ei saa.
19.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista intress perioodi 30.01.2012 kuni 29.02.2012 eest 21 senti (250 eurot × 1% × 30 päeva / 365 päeva).
20.VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse ja alates 15.04.2013 kaheksa protsenti aastas. Arvestades eeltoodut ja hageja nõuet, tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas määras kui 8% aastas. Seega tuleb kostjalt tagastamata laenusummalt 250 eurot välja mõista viivis perioodi 01.03.2012 kuni 19.01.2015 eest 57 eurot 63 senti (perioodi 01.03.2012 kuni 31.12.2012 (306 päeva) eest 16 eurot 77 senti (250 eurot × 8% × 306 päeva /365 päeva); perioodi 01.01.2013 kuni 14.04.2013 (104 päeva) eest 5 eurot 52 senti (250 eurot × 7,75% × 104 päeva /365 päeva), perioodi 15.04.2013 kuni 19.01.2015 (645 päeva) 35 eurot 34 senti (250 eurot × 8% ×645 päeva / 365 päeva)).
21.Samuti tuleb kostjalt hageja kasuks TsMS § 367 alusel välja mõista viivis tagastamata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 8% aastas, perioodi 20.01.2015 kuni 27.08.2015 (220 päeva) eest 12 eurot 5 senti (250 eurot × 8% × 220 päeva /365 päeva) ning alates 28.08.2015 kuni põhivõla tagastamiseni.
22.Lisaks eelnevale on VÕS § 415 lg 1 kolmandas lauses sätestatud, et kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Hageja lepingu rikkumise trahvi nõue summas 35 eurot tuleb jätta rahuldamata.
23.Hageja soovib, et kohus mõistaks kostjalt välja 20 eurot kahe meeldetuletuskirja saatmise eest ja 20 eurot sissenõudmiskulu. Hageja on märkinud, et sissenõudmiskulud hõlmavad kogu nõude menetlemiseks tehtud vajalikke sisemisi toiminguid ja halduskulusid, sealhulgas kahe nõudekirja saatmist, korduvaid telefoni teel võlgnikuga kontakti võtmisi, e-kirja saatmist. Arvestades seda, et hageja ei saa nõuda tühisest lepingust tulevaid tasusid meeldetuletuskirjade saatmise eest ja et sissenõudmiskulud hõlmavad ka meeldetuletuskirjade saatmist, jätab kohus meeldetuletuskirjade saatmise eest esitatud nõude summas 20 eurot rahuldamata ja rahuldab hageja sissenõudmiskulu nõude summas 20 eurot.
24.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue rahuldada osaliselt 327 euro 84 sendi (250 eurot põhinõue, 21 senti intress, 19.01.2015 seisuga viivis 57 eurot 63 senti, sissenõudmiskulu 20 eurot) ulatuses, millele TsMS § 367 alusel lisanduvad alates 20.01.2015 viivised põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte suuremas määras kui 8% aastas.
25.TsMS § 163 lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, so ~ 76% ulatuses nõudest, jätab menetluskulud 76% ulatuses kostja ja 24% ulatuses hageja kanda.
26.Hageja on palunud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja riigilõivu 175 eurot. Kohus märgib, et maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot mõistetakse hageja kasuks välja vaid maksekäsu kiirmenetluses ja seda TsMS § 4842 sätestatud juhtudel. Kuna maksekäsu kiirmenetlus läks üle hagimenetluseks, tuleb kohaldada TsMS § 175 lg 2 sätestatud, mille kohaselt hüvitatakse menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest üksnes sõidukulud. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 175 eurot (riigilõiv).
27.Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna 133 eurot (76% 175 eurost).
28.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult 133 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.11.20262-25-14384/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.11.20262-26-119763/4Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja