lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-16-16010/91

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 03.10.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-16010/91
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
03.10.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1309
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-16-16010/12Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja08.12.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-16-16010

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

3. oktoober 2018, Tallinn

Kohtuasja number

2-16-16010

Kohtuasi

XX hagi YY vastu kinnisasja tunnistamiseks ja jagamiseks

ühisvaraks

YY vastuhagi XX vastu ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25. aprilli 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX apellatsioonkaebus YY apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur

Kohtuistungi toimumise aeg

2. oktoober 2018

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja XX ja tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Naur

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX), lepinguline esindaja Maia Ploom

Kostja YY ja tema lepinguline esindaja Maia Ploom Menetlustaotlus

XX ja YY kompromissi kinnitamise taotlus

RESOLUTSIOON:

1.Kinnitada XX ja YY kompromiss tsiviilasjas nr 2-16-16010 järgmistel tingimustel:
1.1.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 08.09.20262-26-10102/13Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 04.09.20262-26-113624/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.09.20262-26-15077/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 03.09.20262-26-13086/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
YY kohustub tasuma XX-le hiljemalt 20. juunil 2019 hüvitise 20 000 eurot XX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
1.2.XX kohustub andma Kohila vallas XXX külas asuva XXX kinnisasja (registriosa nr XXXXXXX), selle oluliste osade ja päraldiste valduse üle YYle hiljemalt 20. juunil 2019.

2-16-16010

1.3.XX kohustub hüvitama YY-le alates 2018. aasta maist kuni valduse üleandmiseni kinnisasja kommunaalkulud (elekter, prügi) vastavalt YY edastatud arvetele.
1.4.Poolte omavahelises suhtes kohustub YY täitma 8. novembril 2007. a sõlmitud laenulepingust nr 07-198278-EV tulenevad seni täitmata kohustused Swedbank AS-i ees.
1.5.Sellest tsiviilasjast tulenevalt ei ole pooltel teineteise vastu rohkem nõudeid.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 25. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-16010 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
3.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.
4.Tagastada XX-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot ja kanda see XX pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX.
5.Tagastada YY-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot ja kanda see C OÜ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kohtu selgitused: Kompromissi kinnitava määruse peale ei saa esitada Riigikohtule määruskaebust, sest pooled loobusid edasikaebeõigusest. Võlausaldaja saab nõuda kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist täitemenetluse korras. Võlgnik saab kompromissi tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva sundtäitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Asjaolud ja menetluse senine käik
1.XX (hageja) esitas 24. oktoobril 2016 Pärnu Maakohtule YY (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada Raplamaal Kohila vallas XXX külas asuva XXX kinnisasja (registriosa nr XXXXXX) (kinnisasi) poolte ühisvaraks ning jagada see poolte vahel. Hageja pakkus menetluses välja kokku viis erinevat jagamise viisi ning juhul, kui kinnisasi peaks olema kostja lahusvara, palus hageja alternatiivselt mõista välja 45 075 eurot 30 senti ja viivise ning Swedbank AS-ile tasumata laenujäägi 26 871 eurot 38 senti. Hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt elasid pooled koos alates 2002. aasta jaanuarist ja sellest ajast on neil olnud ühine majapidamine. 2003. aastal osteti kostja nimele kinnisasi, millele pooled alustasid 2006. aasta suvel ühise kodu rajamiseks ühistest vahenditst elamu ehitamist. Pooled abiellusid 7. juulil 2007 ja jätkasid elamu lõpuni ehitamist. Pooled lahutasid abielu 10. jaanuaril 2017.
2.Kostja vaidles hagile osaliselt vastu ja esitas vastuhagi ühisvara jagamiseks. Kostja palus jagada ühisvarana üksnes abielu kestel kostja ainuomandis oleval kinnisasjal asuva elamu juurdeehitusega loodud kinnisasja turuväärtuse kasvu (25 000 eurot) ja abielu ajal võetud Swedbank AS-ga sõlmitud laenulepingust nr 07-198278-EV tuleneva laenukohustuse. Kostja palus jätta enda kanda pangalaenu ja enda ainuomandisse kinnisasja, kohustusega hüvitada

2-16-16010 hagejale 15 000 eurot. Samuti palus kostja jagada poolte pangakontodel abielu lahutamise ajahetkel olnud raha poolte vahel võrdselt.

3.Harju Maakohus rahuldas 25. aprilli 2016. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt. Maakohus tunnistas kinnisasja abikaasade ühisvaraks, millest 26,38% mõttelist osa luges maakohus kostja omaks ja 73,62% mõttelist osa hageja omaks. Maakohus lõpetas kinnisasja ühisomandi, pannes selle kaasomanikevahelisele enampakkumisele alghinnaga 100 000 eurot, jättes kinnisasja ainuomandi enampakkumise võtjale kohustusega tasuda teisele kaasomanikule hüvitist vastavalt tema kaasomandi suurusele. Laenukohustuse jagas maakohus poolte vahel võrdsetes osades, jättis laenukohustuse kostja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja 11 053 eurot 71 senti. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda.
4.Hageja esitas apellatsioonakebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1–3, 7, 8 ja12 ning teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
5.Kostja esitas apellatsioonakebuse, milles palus maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas tühistada ja teha uue otsuse, millega vastuhagi täielikult rahuldada. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
6.Pooled vaidlsesid teineteise apellatsioonakebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata.
7.Tallinna Ringkonnakohtu 2. oktoobri 2018. a kohtuistungil olid pooled nõus lahendama vaidluse kokkuleppel ja leppisid kokku alljärgnevas. YY kohustub tasuma XX-le hiljemalt 20. juunil 2019 hüvitise 20 000 eurot XX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXXX ja XX kohustub andma Kohila vallas XXX külas XXX kinnisasja (registriosa nr XXXXXX), sh selle oluliste osade ja päraldiste, valduse üle YY-le samaks kuupäevaks. Samuti kohustub XX hüvitama YY-le alates 2018 maist kuni valduse üleandmiseni kinnisasja kommunaalkulud (elekter, prügi) vastavalt YY edastatud arvetele. Poolte omavahelises suhtes kohustub YY täitma 8. novembril 2007 sõlmitud laenulepingust nr 07-198278-EV tulenevad seni täitmata kohustused Swedbank AS-i ees. Lisaks leppisid pooled kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning pooled loobuvad kompromissi kinnitava kohtumääruse edasikaebeõigusest. Pooled palusid kompromissi kinnitada ja asja menetluse lõpetada ning pool apellatsioonakebuste esitamisel tasutud riigilõivust tagastada selle maksnud isiku kontole. Ringkonnakohus selgitas pooltele kohtuistungil kompromissi kinnitamise õiguslikke tagajärgi ning pooled kinnitasid, et neid ei ole seoses kinnisasja ja pangalaenuga teineteise vastu rohkem nõudeid. Kohtumääruse põhjendused
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
9.Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel

2-16-16010 TsMS § 4 lg 4 esimese lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 esimese lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 teise lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.

10.Praeguses asjas esitasid pooled kohtule kohtuistungil kompromissikokkuleppe, millega kinnisasja ainuomand jääb kostjale ja hageja kohustub andma kinnisasja valduse üle kostjale hiljemalt 20. juunil 2019 ning kostja kohustub samaks kuupäevaks tasuma hagejale selle eest 20 000 eurot hüvitist. Samuti kohustub hageja tasuma kostjale alates 2018. aasta maist kuni valduse üleandmiseni kinnisasja kommunaalkulud vastavalt kostja edastatud arvetele. Laenulepingust 07-198278-EV tulenevad kõik seni täitmata kohustused Swedbank AS-i ees jäävad poolte omavahelises suhtes kostja kanda. Sellega lahendasid pooled kõik praeguse kohtuvaidluse esemeks olevad nõuded teineteise vastu ning kinnitasid, et rohkem nõudeid neil kinnisasjast ja laenulepingust tulenevalt ei ole.
11.Kuigi tegemist on tinglikult perekonnaasjaga, milles kohus ei pruugi olla poolte esitatud kompromissiga seotud, on kolleegiumi hinnangul praegune vaidlus enne abielu ja pärast abielu omandatud vara jagamise üle mõistlik lõpetada poolte kokkuleppel. Kohus arutas hageja ja kostjaga kohtuistungil kokkuleppe sõlmimise võimalust ja tingimusi. Kolleegiumi hinnangul ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommete ega riku mingil viisil avalikku huvi. Kokkulepe on selge ja täidetav. Seetõttu tuleb kompromissikokkulepe kinnitada.
12.Kuna hageja ja kostja palusid kompromissi sõlmimise tõttu tagastada neile poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, tuleb riigilõiv nimetatud ulatuses TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastada.
13.Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled TsMS § 168 lg 3 järgi oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.
14.Pooled leppisid TsMS § 661 lg 4 tähenduses kokku, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20262-26-12506/11Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20262-26-15230/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus