Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

06.02.2015 edastas võlgnik kohtutäiturile Harju Maakohtule adresseeritud kompromissettepaneku, mis oli sissenõudja ja võlgniku poolt allkirjastatud. Kohtutäitur võttis selle teadmiseks. 12.02.2015 esitas võlgnik kaebuse. 17.02.2015 uuendas kohtutäitur täitemenetluse 10.02.2015 kompromissimääruse alusel ning arestis kohtutäituri tasu 2565, 35 eurot. Laekumise järel vabastas kohtutäitur arvelduskontod arestist. Peale kaebuse arutelu, kus võlgniku ja sissenõudja esindaja leppisid kokku, et Lasbet Tootmine AS-le tuleb kohtutäituri poolt üle kanda 18 422, 44 eurot, teostas kohtutäitur nimetatud summas ülekande. 12.02.2015 kaebuses leidis võlgnik, et kohtutäituril ei olnud õigust arestida kontosid, sest võlgnikule ei ole edastatud täitmisteadet ega arestimise teadet. Võlgnik sai kontode arestimisest teada 02.02.2015. Kohtutäitur oleks pidanud vabastama kontodele seatud arestid kohe, kui sai sissenõudja ja võlgniku allkirjastatud kompromissi, kuna nimetatud kompromissettepanek väljendas sissenõudja tahet. Võlgnik ei nõustunud ka kohtutäituri tasu suurusega. Kohtutäituri tasu tuleb arvestada kompromissi alusel tasumisele kuuluva summa, mitte täitemenetluse alusel. Tasu arvestamisel ei peaks lähtuma sissenõudja avalduses märgitud summade kogusummast. Võlgnik tegi kõik endast oleneva, et saada võimalikult kiiresti arestist vabaks oma kontod, edastades juba 06.02.2015 e-maili, mille palus täpsustada täitetasu suurust. Kohtutäitur ei teinud koostööd ning pahatahtlikult kasutas oma õigusi. Võlgnik palus tunnistada kehtetuks täiteasjas nr 035/2015/29 tehtud arestimised ning tunnistada kehtetuks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 035/2015/29 või vähendada tasu suurust, viimaks selle seadusele vastavaks. Kohtutäitur jättis 23.02.2015 otsusega rahuldamata taotlused tunnistada kehtetuks täiteasjas nr 035/2015/29 tehtud arestimised ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ning muutis kohtutäituri tasu suurust lähtudes kompromissimäärusest. Altenberg-Reval AS esitas 05.03.2015 kaebuse kohtutäituri Hille Kudu tegevuse ja otsuse peale täiteasjas nr 035/2015/29. Avaldaja leidis, et kohtutäituril ei olnud õigust avaldaja kontosid arestida ning nõuda täitetasude maksmist. Avaldaja sai kontode arestimisest teada 02.02.2015, kui soovis teha pangaülekannet. Alles 04.02.2015 edastas täitur avaldajale päringu, kuhu edastada täitedokument. Kohtutäitur ei teinud kõike endast olenevat, et toimetada menetlusosalisele kätte menetlusdokumendid. Kohtutäituril ei olnud õigus arestida kontosid enne menetlusdokumendi kätte toimetamist. Kohtutäitur oleks pidanud vabastama arestist kontod kohe, kui sai sissenõudja ja võlgniku allkirjastatud kompromissi, sest see väljendas sissenõudja tahet. Kohtutäituri vastuväide, et ka kompromissi kinnitava kohtumääruse alusel ei ole võimalik kontosid arestist vabastada, kuna see ei ole jõustunud, ei ole asjakohane, sest sissenõudja tahteavaldus ei sõltu kompromissi jõustumisest. Kompromissi osas oleks saanud kaebuse esitada üksnes sissenõudja ja avaldaja, kuid kummalgil puudus selleks põhjus, sest üks soovis kompromissi alusel raha ning teine menetluse lõpetamist. Kohtutäitur suhtles ka sissenõudjaga ning sai teada, et viimane ei soovi kaebust esitada. Kohtutäitur ei suutnud kuni avaldaja kaebuse lahendamiseni (otsuse tegemiseni) esitada täitemenetluse kulude, mh täituri tasu arvestust, kuigi seda palus avaldaja juba 06.02.2015. Selline tegevus ei vasta menetlusökonoomia ega ka hea usu põhimõtetele. Avaldaja arvetes on kohtutäituri tegevus vastuolus efektiivse menetluse ning hea usu põhimõttega ning kohtutäitur on oma positsiooni kuritarvitanud.

Kohtutäituril ei olnud õigust nõuda avaldajalt põhitasu kohtutäituri seaduse (KTS) § 32 lg 5 alusel, sest kaja esitamisega menetlus taastati. Menetlus algas algusest, kuid pooled suutsid sõlmida kiiresti kompromissi ning sissenõudja sai oma raha mitte kohtutäituri töö tulemusena, vaid kompromissi sõlmimise tagajärjel. Kiiruse huvides sätestati kompromissis, et osa maksmisele kuuluvast summast palutakse kanda kohtutäituril otse sissenõudjale. Samuti ei ole kohtutäituril õigus nõuda avaldajalt ega ka sissenõudjalt täituri tasu summa osas, mille võrra vähenes tagaselja otsusega sissenõudjale välja mõistetud summa, sest sissenõudja ei ole antud summast loobunud, sellist summat ei ole kohutäitur ka arestinud, kuna sõlmiti kompromiss. Kompromiss sõlmiti tsiviilmenetluse, mitte täitemenetluse raames. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur Hille Kudu palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes oma otsuses toodud seisukohtade juurde. Täitmisteade on võlgnikule kätte toimetatud 19.01.2015 Altenberg-Reval AS soovitud aadressil XXXXXXXX X Tallinnas, järgides tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 326 sätestatut. Ka koopia arvelduskonto arestimise aktist saadeti võlgnikule samal aadressil lihtkirjaga teadmiseks. Äriühingu juhatuse liikme kohustus on muuhulgas hoolitseda selle eest, et äriregistris oleks kajastatud äriühingu tegelik asukoht (äriseadustiku (ÄS) § 62 lg 5, § 64 p 2). 04.02.2015 peatas kohtutäitur täitemenetluse 03.02.2015 kohtumääruse nr 2-14-61175 alusel. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47 lg 1 sätestab, et täitemenetluse peatamise korral jäävad tehtud täitetoimingud jõusse ning kohtutäituril ei ole õigust uusi täitetoiminguid teha, s.h areste tühistada ega keelumärkeid kustutada. Täitemenetluse peatamise korral ei ole võimalik tehtud täitetoiminguid tühistada. Seega kaja esitamine ja menetluse taastamine ei tühista kohtutäituri poolt läbiviidud täitemenetluse läbiviimise raames teostatud täitetoiminguid. Täitetoimingu tühistamine ja täitemenetluse peatamise määruse muutmine kuulub kujunenud õiguslikus olukorras kohtu pädevusse. Kohtutäituril puudub õigus peatatud menetluse ajal teha täiendavaid menetlustoiminguid (tühistada menetluse käigus koostatud akte), sest menetlus on peatatud. Kohtutäitur ei saa eirata Harju Maakohtu 03.02.2015 täitemenetluse peatamise määrust ning hakata tegema täiendavaid menetlustoiminguid (tühistama menetluse käigus koostatud akte) sissenõudja või võlgniku avalduse alusel. Kohtutäitur ei saa sissenõudja poolt allkirjastatud kompromissi käsitleda avaldusena kohtutäiturile arestide vabastamiseks, mida on kinnitanud ka sissenõudja. Kompromiss on täidetav jõustumise hetkest. Tulenevalt TsMS § 417 lg-st 6 ja TMS § 47 lg-st 3 on avaldajal õigus esitada avaldus kohtule ning taotleda täitemenetluse peatamise määruse muutmist selliselt, et kohus tühistaks täitemenetluse raames tehtud täitetoimingud, sealhulgas kohtutäituri poolt tehtud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti. Kohus lahendab talle esitatud avaldusi konkreetsest nõudest lähtuvalt. Jõustunud kompromissi kohaselt kuulub põhinõudest tasumisele 18 422, 44 eurot, millelt proportsionaalselt arvestatuna on kohtutäituri põhitasu 1989, 60 eurot (sh käibemaks), millele lisandub menetluse alustamise tasu 19, 16 eurot + täitekulu 0, 54 eurot. Sissenõudja on loobunud 10 296, 88 euro sissenõudest ning kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg 2 alusel kuulub sissenõudja poolt tasumisele kohtutäituri tasu 556, 05 eurot. Kompromissi kinnitamise määruse p-st 3.6 nähtuvalt esitas sissenõudja kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamise avalduse tulenevalt asjaolust, et avaldaja oli võtnud endale kohustuse tasuda kõik täitemenetluse kulud. Kohtutäitur täpsustas tasu arvestust järgmiselt: kompromissiga oli võlgnik võtnud kohustuse tasuda ise kõik kulud. KTS § 32 lg 5 sätestab, et kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Kohtutäitur arvestas võlgnikult põhitasu proportsionaalselt sissenõutud summaga. Arvutuskäik

oli järgmine: põhinõue 28 719, 32 + kohtutäituri põhitasu 3101, 69 = 31 821, 01; 3101, 69 / 31821, 01 = 0, 09747 (koefitsient). Sisse nõutud põhinõue 18 422, 44 + kohtutäituri põhitasu 1989, 60 = 20 412, 04. Kohtutäituri põhitasu proportsioon on 20 412, 04 x 0, 09747 = 1989, 60. Põhitasule lisandub menetluse alustamise tasu 19, 16 eurot + täitekulu 0, 54 eurot (KTS § 29 lg 1). KTS § 41 lg 2 kohaselt, juhul kui sissenõudja taotleb täitemenetluse lõpetamist enne nõude täielikku sissenõudmist kohtutäituri poolt ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Arvutuskäik: kogu kohtutäituri põhitasu 3101, 69 eurot – võlgnikult välja mõistetud põhitasu 1989, 60 eurot = 1112, 09 / 2 = 556, 04 eurot. Kohtutäitur on teinud kohtutäituri tasu osas ümberarvestuse lähtudes võlgniku ja sissenõudja vahel sõlmitud kompromissist (Harju Maakohtu 10.02.2015 määrus nr 2-14-61175). Puudub alus arestimistoimingute kehtetuks tunnistamiseks. Täitemenetluse alustamisel kohtutäitur kontrollis, kas täitemenetluse alustamise eeldused on täidetud, st nõue on muutunud sissenõutavaks ning tegu on täitedokumendiga TMS § 2 lg 1 p 1 mõttes. Kohtutäitur andis võlgnikule vabatahtliku täitmistähtaja 10 päeva, mille jooksul võlgnik nõuet ei tasunud. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks (eelkõige sissenõude pööramine võlgniku nõudeõigusele, varale). Kõik eeldused arestimistoimingute tegemiseks olid olemas. Täitemenetluse peatamisel jäävad tehtud täitetoimingud jõusse, st et arestimisi ei ole võimalik täitemenetluse peatamisel tühistada. Käesolevaks hetkeks on arestid vabastatud ja menetlus lõpetatud. Esimese astme kohtu määrus Harju Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. TMS § 10 lg-s 1 on loetletud dokumendid, mis tuleb menetlusosalisele kätte toimetada. Muu hulgas tuleb selle sätte kohaselt võlgnikule kätte toimetada täitmisteade koos täitedokumendi ärakirjaga. Kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamisele ettenähtud korda vastavalt TsMS VI osale (§-d 306-327). Menetlusdokumendi kättetoimetamine on TsMS § 306 lg 1 esimese lause järgi dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Täitmisteates oli kooskõlas TMS § 24 lg 3 p-ga 3 muu hulgas märgitud ka vabatahtliku täitmise tähtaeg, tähtaja pikkuseks oli täitur määranud 10 päeva arvates täitmisteate kättetoimetamisest. Seega oli arvelduskonto arestimise hetkeks (02.02.2015) nimetatud 10-päevane vabatahtliku täitmise tähtaeg lõppenud. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks asunud täitedokumenti kõnealuse tähtaja jooksul täitma. Täitetoimiku materjali põhjal otsustades esinesid täituril alused dokumentide kättetoimetamiseks vastavalt TsMS § 326 lg-le 1 ning dokumendid tuleb sellega lugeda kättetoimetatuks. TsMS § 326 lg 1 sätestab, et juhul, kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. TsMS § 326 lg 2 täpsustab, et kättetoimetamine sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lg 1 või § 323 kohaselt. Täitmisteate kättetoimetamise aktidest nähtuvalt on kohtutäitur

proovinud postiasutuse vahendusel täitmisteadet ja selle lisasid avaldajale kätte toimetada kahel korral oluliselt erinevatel aegadel, kättetoimetamise katsete vahele on jäänud neli päeva – dokumente on proovitud kätte toimetada 14.01.2015 kell 11:33 ja 19.01.2015 kell 17:17. Täitmisteate kättetoimetamise aktidelt nähtub samuti, et menetlusdokumente ei olnud võimalik kätte anda eluruumis viibivale muule isikule. Aadress XXXXXXXXX X, Tallinn on avaldaja registrijärgne asukoht, sama aadressi on avaldaja märkinud oma kontaktaadressiks ka kohtule esitatud kaebuses ja sama aadressi on võlgnik esitanud menetlusdokumentide kättetoimetamise aadressina kohtutäiturile ka 08.05.2014 e-kirjas. Kohtutäituri poolt arvelduskonto arestimine oli seega õiguspärane, kuna täitmisteade ja selle lisad oli võlgnikule kätte toimetatud ning arestimise hetkeks oli möödunud ka vabatahtliku täitmise tähtaeg. Harju Maakohus peatas 03.02.2015 määrusega täitemenetluse täiteasjas nr 035/2015/29 kuni tsiviilasjas nr 2-14-61175 esitatud kaja lahendava kohtumääruse jõustumiseni. Kohtutäitur jättis õiguspäraselt tegemata arvelduskonto arestist vabastamise toimingud ajal, mil täitemenetlus oli Harju Maakohtu 03.02.2015 määruse alusel peatunud. Täitemenetlus on peatatud TMS § 46 lg 1 p 2 alusel, s.o kohtulahendi esitamisel, kui selle kohaselt täitemenetlus või täitetoiming tuleb peatada. Täitemenetlus peatati kuni kaja lahendava kohtumääruse jõustumiseni. Kohtutäitur koostas 04.02.2015 täitemenetluse peatamise otsuse ja edastas selle krediidiasutustele. Tulenevalt TMS § 47 lg-st 1 jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse. Täitemenetlus uuendatakse pärast selle peatamist tinginud asjaolu äralangemist (TMS § 47 lg 2). Tulenevalt TMS § 47 lg-st 3 võib asjaolude muutumisel täitemenetluse peatamise määruse tühistada või seda muuta kohus. Täitemenetlus oli peatatud seega ajavahemikus 03.02.2015 kuni 17.02.2015, mil kohtutäitur selle oma otsusega uuendas. Nimetatud ajavahemikus ei saanud kohtutäitur ka täitetoiminguid teha, muu hulgas arvelduskontot aresti alt vabastada või muuta otsust täitekulude osas. Kuivõrd kompromiss esitati kohtutäiturile ajal, mil täitemenetlus oli peatunud ning kohtutäitur täitetoiminguid teha ei saanud, siis ei ole menetlusökonoomia kaalutlusel otstarbekas anda hinnangut pooltevahelise kohtu poolt veel kinnitamata ja jõustumata kompromissi õigusjõule. KTS § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline ja vastavalt KTS § 28 lg-le 2 on kohtutäituril õigus võtta tasu ametitoimingu eest ja nõuda sellega seotud kulude hüvitamist ainult samas seaduses sätestatud juhtudel, ulatuses ja korras. Kohtutäituri tasu võib koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust (KTS § 29 lg 1). Kohtutäitur teeb tasu, sealhulgas ettemaksu, sissenõudmiseks otsuse (KTS § 31 lg 1). Poolte vahel sõlmitud kompromissis, mille kohus 10.02.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-61175 kinnitas, on ette nähtud, et Altenberg-Reval AS kannab kõik täiteasjas nr 035/2015/29 tekkinud täitekulud (p 3.5). Kompromiss on jõustunud. Täitekuludeks on TMS § 37 lg 1 kohaselt kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused, sealhulgas p-des 1-7 sätestatud kulud. Kohtutäitur arvestas täitemenetluses tasumisele kuuluvad summad õigesti, samuti on õiguspärane täiteasjas tekkinud kõigi täitekulude jätmine (vastavalt kompromissile) avaldaja kanda. Kohtutäitur tegi kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse 08.01.2015 ja täitekulu väljamõistmise otsuse 02.02.2015. Täitekulude suurust on muudetud 23.02.2015 otsusega, kohtutäituri assistent on 17.02.2014 kirjas avaldajale täitekuludega seonduvat selgitanud. Määruskaebus Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ning uue määrusega tühistada kohtutäituri 23.02.2014 otsus täiteasjas nr 035/2015/29, tunnistada tühiseks samas täiteasjas tehtud

arestimised ja tühistada kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus. Menetluskulud jaotada vastavalt seadusele. Kohtumäärusest ei selgu, millisele asjaolule tuginedes on leitud, et vabatahtlik 10-päevane täitmise aeg lõppes 02.02.2015. Põhjendamatu on ka kohtu seisukoht, et kohtutäitur tegutses õiguspäraselt, kui jättis avaldaja kontod arestist vabastamata kuni kompromissi jõustumiseni. Selline tõlgendus ei ole kooskõlas kinnitamiseks edastatud kompromissi ega ega ka TsMS § 2 põhimõttega. Kompromissis on eraldi toodud välja poolte tahe vabastada koheselt kohtutäituri poolt arestitud kontod ning see tahteavaldus ei olnud seotud kompromissi kinnitava määruse jõustumisega. Kohtutäitur on vabastamata jätmise põhjuseks toonud täituri tasu maksmise, mis ei ole asjakohane. Kompromissi peale kaebuse esitamiseks puudus igasugune põhjus nii kostjal kui hagejal. Kohtutäituri vastus Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ei ole selle muutmiseks alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 põhjendusi ei korda. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kohtumäärus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kohus järgmist. Põhjendamatu on avaldaja seisukoht, et kohtumäärusest ei nähtu, mis asjaolule tuginedes maakohus leidis, et vabatahtliku täitmise tähtaeg lõppes 02.02.2015. Sellist kohtu järeldust määrusest ei nähtu. Kohus tugines TsMS §-le 326 ja hindas toimikus asuvaid tõendeid ning leidis, et arvelduskontode arestimise ajaks (02.02.2015) oli täitedokumendi vabatahtlik täitmistähtaeg möödunud. Toimikus oleva väljastusteate järgi on täituri otsus edastatud aadressil XXXXXXXXX X, Tallinn, kättetoimetamise katsed toimusid 14.01.2015 kell 11:33 ja 19.01.2015 kell 17:17 ning saadetis on jäetud postkasti, teatise on allkirjastanud kirjakandja LP (tl 63). Viidatud väljastusteatest nähtub, et avaldaja aadressil on tehtud kaks kättetoimetamise katset, st kahel korral ei ole õnnestunud saadetist kellelegi üle anda, misjärel on see teise katse ebaõnnestumisel 19.01.2015 jäetud saaja postkasti. Avaldaja on aadressi ise nii täiturile kui ka kohtule avaldanud ega ole väitnud, et seal ei ole tema asukoht. Seega vastab kättetoimetamine TsMS § 326 nõuetele, mh on proovitud saadetist üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja saadetis on jäetud avaldaja postkasti aadressil, mille ta ise on avaldanud. Oma aadressina ei ole avaldaja seda vaidluse alla seadnud, nagu ta ei ole vaidlustanud ka postkasti olemasolu. Pooled ei vaidle selle üle, et koht, kus dokumendid prooviti üle anda, on saaja äriruum. Eeltoodust tulenevalt toimetati täitmisteade, kohtutäituri tasu otsus ja täitedokument avaldajale kätte 19.01.2015 ja täitedokumendi vabatahtlik täitmistähtaeg möödus 30.01.2015. Arveldusarvete arestimise akt on koostatud 02.02.2015 (tl 64), s.o peale täitedokumendi vabatahtliku täitmise aega. Põhjendamatu on ka avaldaja seisukoht, et kohtutäitur oleks pidanud avaldaja kontod arestist vabastamata koheselt peale kompromissi saamist. Selliseks toiminguks puudus kohtutäituril seaduslik alus, sest Harju Maakohtu 03.02.2015 määruse alusel oli täitemenetlus peatatud. TMS § 47 lg 1 kohaselt jäävad tehtud toimingud jõusse. Kuna kohtutäitur oli kontod arestinud

enne täitemenetluse peatamise määruse tegemist, siis jäävad need toimingud jõusse, s.o arestid jäävad kehtima. TMS § 47 lg 2 kohaselt täitemenetlus uuendatakse pärast peatamist tinginud asjaolu äralangemist. Kuna täitemenetluse peatamise tingis kohtumäärus, oli kohtutäitur õigustatud täitemenetluse uuendama ja toiminguid tegema alles pärast kohtulahendi saamist, millega muudetakse või tühistatakse täitemenetluse peatamine. Vastav kohtumäärus koostati alles 10.02.2015 ja nimetatud määruse saamisel tuli kohtutäituril täitemenetlus uuendada, mida kohtutäitur ka viivitamata tegi (tl 74). Kuna ringkonnakohus jätab Altenberg-Reval AS määruskaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu määruse muutmata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ning § 172 lg-te 1 ja 10 alusel avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ü. Jänes

M. Klaar

/allkirjastatud digitaalselt/ I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.