Võlaõigus › Võõrandamislepingud

lk 2 eurot.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Vastavalt esitatud hagile /t.l. 20/ on 15.10.2012.a. kostja ja hageja vahel toimunud ostumüügitehing, mille kohta hageja koostas kostjale arve nr. 2121484 summas 3501,60 eurot (lisa 1). Kaup on kostjale üle antud 15.10.2012.a. (lisa 2).Arve kohaselt oli maksetähtajaks 14 päeva. Järelikult alates 29.10.2012.a võlgnevus on sissenõutav, s.t. hagejal on õigus tasumistähtaja ületamisel nõuda viivist. Arve nr. 2121484 on osaliselt tasutud. Kokku hageja tasaarvestas 1500,00 eurot (lisa 3). Hagiavalduse esitamisel ei ole arve nr 2121484 tasutud summas 2001,60 eurot (3501,60 – 1500,00), millele lisandub viivis. Seega lepinguline kohustus põhivõlgnevuse ja viivise osas ei ole täidetud. Kokku võlgnevus hagejale seisuga 01.12.2014.a on 2337,59 eurot, millest põhivõlgnevus on 2001,60 euro eurot ja viivis 335,99 eurot. VÕS § 8 leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Seega on põhjendatud ja seaduslik viivise nõudmine lepingus sätestatud ulatuses. VÕS §-st 6, mille kohaselt võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 76 lg 1- 3 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal s.o. arvetel märgitud tähtajaks, õiges kohas ja õigel viisil. Hagiavalduse esitamisel lepingus sätestatud kohustused ei ole täidetud, mis on aluseks õiguskaitsevahendi kohaldamiseks. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Esitatud tõenditest tuleneb, et kostja viivitas kohustuse täitmisega ja täitis kohustuse mittekohaselt. VÕS § 101 lg 1 p. 1, 3, 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, nõuda kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

lk 3 VÕS § 115 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Lisaks põhinõudele on hagejal seadusest tulenev õigus nõuda kostjalt viivist. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega alates 29.10.2012.a. Sellest tulenevalt on põhjendatud hagiavalduse esitamine seadusest tuleneva viivise nõudes. Menetluskulud peab hageja hinnangul kandma kostja ise. Kostja oma käitumisega põhjustas hagi esitamise. Hageja püüdis kostjaga kokkuleppele jõuda ja kostjat teavitati, et ülestõstatatud probleemi võib lahendada kokkuleppeliselt, mis on tunduvalt odavam ja mõistlikum kui osalemine kohtuprotsessides. Seega menetluskulud peab kandma kostja ise. Hageja esitas hagi mitte pahatahtlikult, vaid seaduse alusel, kuna poolte vahel sõlmitud leping jäi kostjate poolt täitmata ja sissenõutavaks muutunud summa oli tasumata. Hageja võib nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100, 101 lg 1 p. 1, 3 ja 6, 73 lg 1-3, 101 lg 2, 108, 115 palub hageja: Võtta hagi menetlusse Lahendada hagi kirjalikus menetluses Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus 2001,60 eurot Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis 335,99 eurot Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (alus: TsMS § 177 lg 2).

KOSTJA VASTUVÄITED

Hagimenetluse ei ole kostja nõudele vastuväiteid esitanud. Küll aga on ta seda teinud maksekäsu kiirmenetluses. Kostja selgituse kohaselt ehitas ta mõned aastad tagasi Sungate Fence OÜ tellimusel Muhu radarijaamale tehniliselt suhteliselt keerulise piirde. Töid alustati suusõnalise kokkuleppe peale, ilma jooniseid nägemata, arvates et tegu on lihtsa paneelaiaga. Kuna varem poldud taolist piiret rajatud siis ei osanud kostja kulusid prognoosida ja asi lõppes tema jaoks tuhandete eurode suuruse kahjumiga. Kui oli selge et objekt eelarve raamidesse ei mahu ei jätnud kostja ka tööde teostamist pooleli. Samas on ta veendunud, et ehitas piirde ikkagi suhteliselt odavalt, järgi andmata kvaliteedis. Ühtegi tõsist probleemi mida oleks pidanud pärast objekti üleandmist peatöövõtja ja järelvalvega lahendama ei olnud. Järelvalve sõnul polnud ta aastaid nii sirget aeda näinud. Kokkuleppel hageja projektijuhi H Aega teostas kostja ka mõningad lisatööd:

lk 4 1.Turnikee ja piirde ühenduse ümberehitus (2 päeva). 2.Väravatele täiendavate katete paigaldus. 3.Jalgvärava kohale täiendava tala paigaldus. 4.Jalgvärava elektrilise luku keelele katte paigaldus vastavalt peatöövõtja ja projektijuhi soovidele. (antud lahendus tellijale siiski ei sobinud hiljem) 5.Jalgvärava elektrilise luku keelele roostevabast terasest uue katte valmistamine ja paigaldus vastavalt tellija soovile (3x objektil käidud) 2012 aasta sügisel lubas hageja et jätkame meie koostööd Kuressaare staadioni piirde rajamisel. Kostja esindaja käis juba objekti ja objektijuhiga tutvumas aga viimasel hetkel selgus et piirde rajab teine ettevõte. Põhjused ei ole teadaolevalt kostjaga seotud. 2013 aasta alguses toimus hageja kontoris koosolek rahaliste suhete selgitamiseks, kus osalesid hageja poolt finantsjuht JJ ja projektijuht H A. Kostja esindaja lootis, et koosoleku tulemusena õnnestub tal kahjum katta hageja ettevõttelt juurde saadavate vahenditega, kuid viidates kogu objekti kahjumlikkusele keelduti korduvalt rõhutades, et koostööd jätkates teenime kahjumid tulevikus tagasi, millega kostja asjaolude sunnil ka leppis. Samuti lepiti koosolekul kokku, et kostja esitab Hi poolt tellitud lisatööde kohta arve. Ka ütles kostja esindaja koosolekul et listööde summa tulebki ca 2000 eurot mis oligi kostja tolleaegne võlgnevuse suurus hagejale ettevõttele. Kuna kostja oli pärast antud objekti rahalistes raskustes ja nappis vahendeid käibemaksu tasumiseks siis otsustati arve esitamine edasi lükata kevadesse, mis tagantjärele vaadates oli viga. 2013 aasta talvel esitas kostja hagejale pakkumise Kuressaare Piirivalvekordoni helikopteriangaari piirde rajamiseks aga see ei olnud ilmselt soodsaim. Kuna kostja teostas antud objektil haljastustöid ja nägi konkurendi poolt rajatud piiret lähedalt kinnitab ta, et kostja teostab töid oluliselt kvaliteetsemalt. Sel suvel, kui inkasso asus võlga sisse nõudma, üritas kostja seaduslik esindaja hagejaga asjad kokku leppida, eesmärgiga arve esitada. Kokkulepet ei saavutatud hageja tegevuse tõttu, kes hakkas läbirääkimistest kõrvale hoiduma. Kostja on teinud hagejale ettepaneku kokku leppida alljärgnevas: Lõpetada kohtulik ja inkasso menetluse. Teostatakse tasaarveldus kostja arvega. Kostja loobub viivistest.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega leidis, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagis toodud õiguslikul alusel. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et 15. 10. 2012 müüs hageja kostjale kaupa, mille kohta esitas kostjale arve 2121484 /t.l. 23 / summas 3501.60 eurot. (Lisatud lao lähetus /t.l. 24/). Arve maksmise tähtaeg oli 14 päeva. Arve on osaliselt tasutud. Kokku tasaarvestas hageja 1500 eurot. Tasumata on 2001,60 eurot. Lisaks põhivõlale taotleb hageja viivise summas 335,99 euro väljamõistmist kostjalt /t.l. 25/, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Kuna kostja ei ole oma esialgseid vastuväiteid ega tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid tõendanud, rahuldab kohus hagi. Menetluskulud

lk 5 TsMS § 162 järgi kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 järgi menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulud kokku 700 eurot tuleb välja mõista kostjalt (350 eurot riigilõiv ja 350 eurot tasu õigusabi eest). Kohus peab vajalikuks selgitada et pooltel on vastavalt TsMS § 430 õigus menetlus kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

/digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik: Külli Mõlder

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.